Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 28.10.2015 (2015-10-28 06:45:27)


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Aastatellimuse vormistanute vahel loosime välja puukborrelioosi kiirtestid

Oktoobrikuu igal nädalal loosime Eesti Looduse, Horisondi või Eesti Metsa aastatellimuse vormistanud inimeste vahel välja neli puukborrelioosi kiirtesti. Kodune kiirtest annab võimaluse saada teada, kas looduses liikudes hangitud puuk on põhjustanud nakkuse või mitte. Test teeb nakatumise kindlaks kaks kuni neli nädalat pärast oletatavat puugihammustust. Ajakirja tellimuse saab vormistada meie veebilehel või telefonitsi 610 4105.

Tellimiskampaania seniste võitjate nimed leiab Loodusajakirja kodulehelt:

http://www.loodusajakiri.ee/category/tellimiskampaania/


Lea Leppik (foto: www.uttv.ee)

Loodusajakiri Kukus: fekaalid rahaks

Iganeljapäevane Kuku raadio saade "Loodusajakiri" tutvustab sel nädalal veel üht artiklit ajakirja Horisont septembri-oktoobrinumbrist ehk keskkonnaajaloo eriväljaaandest. Tartu ülikooli ajaloomuuseumi teadusdirektor Lea Leppik räägib oma artiklist "Fekaalid rahaks Tartu näitel". Küsib Toomas Jüriado.

Alates järgmisest nädalast tulevad saateis jutuks oktoobrikuu Eesti Looduse ja Loodusesõbra kirjutised.

EESTI SÕNUMEID


Avatseremoonial ei lõigatud läbi linti, vaid kruviti seina rahastamist näitav tahvel; kruvikeeraja on minister Marko Pomerantsi käes (foto: Toomas Kukk)

Laelatu puisniidul töötab uus bioloogiajaam

23. oktoobril avati Läänemaal Tartu ülikooli Laelatu bioloogiajaam. Uus bioloogiajaam võimaldab Läänemere piirkonna pärandkooslusi ja sealset ainulaadset elurikkust paremini uurida.

Laelatu kaitsealune puisniit on kogu Läänemere piirkonna ainulaadne pärandkooslus erakordse elurikkuse poolest; taimeökoloogilisi vaatlusi ja katseid on seal tehtud juba üle 50 aasta. Nüüdisaegne uurimisjaam annab rohkem võimalusi seda kooslust uurida, muu hulgas liituda rahvusvahelise uurimisjaamade võrgustikuga ning edendada olulisi rakenduslikke uurimistöid, näiteks seda, kuidas kohanevad looduskooslused kliimamuutustega.

TÜ taimede evolutsioonilise ökoloogia professori Kristjan Zobeli sõnul on Lääne-Eesti poollooduslikud niidud elurikkuse uurimiseks maailmas unikaalne koht, kus on registreeritud taimede liigirikkuse maailmarekord. Samuti on piirkond tuntud seene- ning putukarohkuse poolest. Jaamas on tehnilised võimalused ja laborid, et uurida taimekooslusi, analüüsida nii maapealsed kui maa-aluseid ökosüsteeme, teha välikatseid ja hoiustada proove. Peale selle saab bioloogiajaamast oluline praktikakoht TÜ kõikide õppeastmete töös.

Uus bioloogiajaam asendab 2007. aastal maha põlenud vana uurimisjaama. Vahepealsetel aastatel on Laelatul tehtud üksnes välitöid. Laelatu bioloogiajaam kuulub Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi Eesti keskkonnaobservatooriumi raames valminud uurimisjaamade võrgustikku ning on ühtlasi osa TÜ ja Eesti maaülikooli koosarendatavast Puhtu-Laelatu uurimiskompleksist.

Väärib rõhutamist, et Laelatu on uuemal ajal Viidumäe ja Särghaua järel kolmas spetsiaalselt välibaasiks ehitatud hoone.

TÜ/Uudistaja


Tartu külje alla luuakse Raadi looduskaitseala

Valitsus kiitis 22. oktoobril heaks Raadi looduskaitseala loomise ja kaitse-eeskirja kehtestamise, et tagada seal kasvavate haruldaste taimeliikide ja nende kasvukohtade kaitse.

Raadi kasvukohad on üliolulised, et säiliksid I kategooria kaitsealused liigid pehme koeratubakas ja ahtalehine kareputk; viimati nimetatud kareputkel on see suurim ja elujõulisim populatsioon Eestis. II kategooria kaitsealustest taimedest kasvab Raadil niidu-kuremõõk ning III kaitsekategooria taimeliikidest balti sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip, siberi võhumõõk, suur käopõll, rohekas käokeel, värvi-paskhein ja ahtalehine ängelhein. Liikide peamised ohutegurid on niitude võsastumine, tallamine ning ehitustegevus. Kaitseala eesmärk on taastada ja hoida sealseid poollooduslikke elupaigatüüpe: pärisaruniite ja soovikuniite.

Looduskaitseala jääb osaliselt Tartu linna territooriumile ja selle vahetus läheduses asub ka ERM. Kaitse-eeskirjaga jäetakse võimalus paigaldada infotahvlid ja tähised ning rajada matkarada või laudtee, et ala paremini tutvustada. Inimestel on lubatud kogu kaitsealal viibida ja korjata metsasaadusi, keelatud on aga majandustegevus, loodusvarade kasutus ja uute ehitiste püstitamine.

Kaitseala kogupindala on 86 hektarit ja see asub Tartu vallas Tila külas ja Luunja vallas Rõõmu külas ning Tartu linnas. Kaitseala hakati looma 2009. aastal.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja


Jarek Jõepera võidufoto

Ajakirja Eesti Loodus eriauhinna sai Tõnis Haameri foto kahest graatsilisest metskitsest (allikas: RMK)

Vereta Jahi võitis Jarek Jõepera jänesefoto

Loodusfotovõistluse Vereta Jaht tänavuseks parimaks tabamuseks kuulutati Jarek Jõepera foto vihmas kihutavast jänesest. Eesti parimate loodusfotograafide linnu- ja loomafotodega, sh lustivatest jänestest, saab tutvuda näitusel Tallinnas RMK majas Toompuiestee 24.

Võidutöö sündi meenutab Jarek Jõepera nii: "Olin juba üle kahe tunni põlluservas jäneseid jälginud ja tundsin, et mu selgroog pole juba väga ammu nii hästi teistpidi paindunud. Viimane tund oli sadanud vihma, suurem trall oli selleks hetkeks lõppenud ning kõik märgade särkidega jänesed ajasid erinevates põlluservades omi asju. Neist üks julgem tuli nüüd vaatama kahtlast kogu, kes oli juba tükk aega liikumatult lebanud. Kui tihti seda ikka juhtub, et saab vaadata inimesele ülalt alla?"

Vereta Jahi meistriks kuulutatud Jarek Jõepera on selle tiitli fotovõistluse 18-aastase ajaloo jooksul võitnud ka varem, 2002. aastal, ning ka siis tõi tunnustuse jänesefoto. Jarek Jõepera sai auhinnaks võistluse rändkarika ehk sarvilise viikingimütsi ning kingi Overallilt, tema fotod tunnistati ka kahe eriauhinna vääriliseks.

XVIII Vereta Jaht peeti tänavu 22.-24. mail Põhja-Kõrvemaal Simisalus. RMK ja Overalli korraldatavast fotojahist võttis tänavu osa 41 fotograafi. Tegemist on Eesti vanima loodusfotovõistlusega. Peakorraldaja Tiit Hundi sõnul valitakse igal aastal ka jahi saakloom. "Sel aastal oli selleks aasta loom metssiga, kes oli meie jahiloom ka aastal 2000. Siis oli metssigu Eestis poole vähem ning fotograafid ei saanud kolme päeva jooksul täbaral kombel pildile ühtegi metssiga," meenutas Tiit Hunt. Tänavu oli fotograafidel rohkem õnne, metssigade pilte laekus ˛üriile kümmekond ning kaks neist said ka eriauhinna.

Kokku jagati välja tosin eriauhinda. MTÜ Loodusajakiri auhinnad pälvisid Tõnis Haamer (Eesti Loodus), Egert Tavita (Eesti Mets), Ingmar Muusikus (Loodusesõber) ja Hendrik Relve (Horisont).

Näitust Vereta Jahi parimatest piltidest saab RMK majas (Toompuiestee 24, Tallinn) vaadata kuni 11. detsembrini esmaspäevast reedeni 9-18.

RMK/Uudistaja


Allikas: www.killerkott.org

Kaupmeeste abita on raske kilekottide tarbimist vähendada

Ettevõtlike noorte koja JCI Killerkoti kampaania eestvedajad avaldasid 19. oktoobril pressiteate, milles kutsuvad kaupmehi üles liituma kilekottide tarbimise vähendamise hea tahte lepinguga. Eesmärk on piirata keskkonnale kahjulike kilekottide ülemäärast tarbimist ning leida koostöös kaupmeestega mõistlikud ja keskkonnahoidlikumad lahendused.

Hea tahte leppega saab liituda Killerkoti kodulehel, täites selleks ära lihtsa veebivormi ( http://www.killerkott.org/kaupmeestele/). Projektiga on juba liitunud näiteks Alexela ja Beebicenter. Kampaania algatajad pakuvad kaupmeestele mitut võimalust, kuidas toetada keskkonnahoidlikumat tarbimist. Näiteks võiks loobuda tasuta kilekottide kasutusest ja pakkuda klientidele aktiivsemalt teistsuguseid ja jätkusuutlikumaid lahendusi, näiteks riidekotte.

"Toidupoed võiksid julgelt kasutusele võtta korduvkasutatavaid alternatiive ka juur- ja puuviljakottidele. Olemas on ju mahukad, kuid väikseks kokkuvolditavad taaskasutatavad võrkkotid," soovitab Killerkoti projekti eestvedaja Anneli Ohvril ja lisab, et leppega liitujad võiksid võtta ülesande anda oma panus ka teavitustöösse. Näiteks on Facebookis käiva kilekotivaba kuu kampaanias osalejad kirjeldanud, kuidas mõni müüja lausa surub kilekotte peale ning on keeldumisest ilmselgelt häiritud.

Septembris avaldatud TNS Emor uuringust selgus, et enamik Eesti elanikke (89%) teab, et kilekotid on keskkonnale kahjulikud. Suurem osa Eesti inimesi on nõus, et kilekotid tuleks muuta tasuliseks või keelustada, eriti kui on olemas teised sobivad lahendused.

Kampaaniat toetab KIK ning taaskasutatud plastmaterjalide tootja PlastRex ja Elegro.

Killerkoti kampaania / Uudistaja


Õhuvaade Palmse mõisale (foto: www.palmse.ee)

Kes tegi mõistliku teo, kes astus ämbrisse

Eesti looduskaitse selts (ELKS) on sellest aastast valinud igal kuul keskkonnateo ja keskkonnaämbri laureaadid. Uued keskkonnateod ja -ämbrid kuulutati välja 12. oktoobri loodusõhtul rahvusraamatukogus.

Selle suve ja sügise alguse keskkonnategudeks nimetati 35 aastat tagasi Saaremaa lähedal uppunud kaubalaeva Volare keskkonnaohutuks muutmine ning SA Virumaa Muuseumide otsus, mis lubab kõigil loodussõpradel taas tasuta jalutada Palmse pargis, Eesti vanima rahvuspargi südames.

Eelmisel aastal tehtud uuringu järgi kujutas uppunud nn Kreeka laev, Volare, ohtu keskkonnale, kuna selle kütusetankid olid avatud keskkonnamõjudele. Sel suvelõpul kõrvaldasid osaühingu Tuukritööd tuukrid reostusohu. Palmse mõisa pargis jalutamine oli hulk aastaid tasuline.

Keskkonnaämbri tiitli pälvisid sel korral rahandusminister Sven Sesteri mõtteavaldused nii RMK äriühinguks kujundamise kohta kui ka tema ettepanek kaaluda taas Nabala-Tuhala looduskaitseala kaudu kulgevat Rail Balticu trassi.

Plaan reformida RMK-d seab ELKS hinnangul ohtu olulise looduskaitsetaristu, selle rajamise, hoiu ja hooldamise. See on aastatega loodud väärtus, mida riik kõigile oma kodanikele pakub. Kui trass kulgeks Nabala kaudu, on kokkuhoid ELKS arvates vaid näiline: "Tegelik probleem on selles, et selline üledimensioneeritud superprojekt pole meile jõukohane. Rahandusministri seisukoht esindab tahtmatult mõnede mäetööstusettevõtete huve. Soovitame ministril teha uus sotsiaalmajanduslik analüüs, kus alternatiivina hinnata ka võrdluses superraudteega tavalise kiire raudtee alternatiive."

ELKS/Uudistaja


Metssea põrsas - Hans Hoffmani 1578. aastast pärit maal (allikas: Wikimedia)

Keskkonnaameti arvates saab vajalik hulk metssigu lastud

Keskkonnaamet teatas 15. oktoobril, et ameti kinnitatud metssigade küttimislimiidist, 29 600 isendist, on kütitud juba 11 849 siga ehk 40% ettenähtud mahust. "Kuna küttimist lihtsustav koeraga ajujaht algas alles oktoobris, on põhjust arvata, et jahimehed suudavad ettenähtud küttimiskohustuse täita," seisab pressiteates.

Edukaimad on oldud Saaremaal, kus oktoobrikuu alguseks oli täidetud juba 66% piirnormist, Põlva-, Viljandi- ja Võrumaal seevastu veidi alla 30% ettenähtud limiidist. Metssigade küttimisandmete aruanded on avaldatud keskkonnaameti kodulehel ( http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/jahindus-4/kuttimisandmed/metssigade-kuttimisandmed/).

Emiste küttimise osakaal on endiselt 46%, ent eeldatavasti suureneb nende osatähtsus sedamööda, kuidas põrsad suuremaks kasvavad ja iseseisvuvad: siis on jahimeestel ka emiseid lihtsam küttida.

Veterinaar- ja toiduameti labori andmetest selgub, et alates 2015. aasta algusest on 4522 metssea kohta tehtud sigade Aafrika katku analüüs. Septembris uuriti 1105 isendit, kellest seakatk leiti 111 loomal. Haigestunud loomadest oli 46 Põlvamaalt, 12 Lääne-Virumaalt ja 11 Tartust, teistest piirkondadest leiti katku nakatunud sigu vähem. Aasta jooksul on uuritud ka 535 lõpnud isendit: katkuproov oli positiivne 496 seal.

Küttimismahu suurendamise eesmärk on vähendada metssigade asurkonna arvukust, et sel moel aidata taudi levikut tõkestada. Kui plaanid ellu viiakse, oleks sigade asustustihedus tuleva aasta kevadel kolm isendit tuhande hektari kohta. Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkond. Juhul, kui küttimiskohustust ei täideta, ei ole metssigade arvukust võimalik kiiresti vähendada ning seakatk toob nii jahimeestele kui ka põllumajandusele üha suuremat majanduslikku kahju.

Keskkonnaamet/Uudistaja


Talgulised tööhoos (foto: Igor Tseskidov / EOÜ)

Poolsada talgulist aitas Karulas toonelalinde

9.-11. oktoobril peeti Karula rahvuspargis must-toonekure toitumisalade puhastamise talgud, kus osales viiskümmend vabatahtlikku peamiselt Eestist, aga ka Hispaaniast, Ungarist ja Saksamaalt.

Talgute käigus puhastati võsast, prahist ja vanadest koprapaisudest ligi kahekilomeetrine lõik Saera ojal ehk Ahelo jõel. Otse talguliste silme all hakkasid kalad vulisevas ojas rõõmust lupsu lööma. Kindlasti rõõmustavad selle üle Karulas pesitsevad must-toonekured, nende hulgas jälgimise all olev Eedi, kui ta kevadel oma pesitsuspaika naaseb. Talgute lühikroonika ja lingi pildigaleriile leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

Talgute idee autor ja eestvedaja oli Urmas Abel, korraldasid Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Kotkaklubi, toetasid ELF, RMK ja paljud teised. Talgute jaoks koguti annetusi EOÜ ja Tartu loodusmaja heategevusliku mälumänguga, Tallinna loomaaia fotonäitusega jm. Juba on alanud uus mälumänguhooaeg, kus kogutakse annetusi ka järgmise aasta talgutele. Tallinnas peeti esimene mäng Tallinna linnuklubi eestvõttel 20. oktoobril Tallinna loomaaia loodusmajas, Tartus oli esimene mäng 19. novembril.

EOÜ/Uudistaja


Noore herilaseviu portree (foto: Robert Dietrich / Wikimedia)

Röövlinnuseire: herilaseviu taastub, hiireviu püsib

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) avaldas 19. oktoobril pressiteate, mille on koostanud EOÜ röövlinnuseire koordinaator Ülo Väli. Pressiteatest selgub, et valminud on kokkuvõte tänavusest röövlinnuseirest, kus teiste röövlindude kõrval vaadati üle ka aasta lindude viude arvukus ja pesitsusedukus.

Uued andmed herilaseviu kohta lubavad rõõmustada: selle liigi arvukus on vahepealsete aastate mõõnast taastunud. Üllatavalt paljud herilaseviupaarid alustasid külmal kevadsuvel pesitsemist, kuid suur osa pesitustest nurjus. Tavaliselt kasvab herilaseviul üles kaks poega, kuid tänavu oli palju ühepojalisi pesakondi. Kokkuvõttes jäi herilaseviu pesitsusedukus siiski pikaajalise keskmise lähedale.

Meie arvukaima röövlinnu hiireviu arvukus on viimastel aastakümnetel püsinud stabiilsena ja ka tänavu ei ole selles ilmnenud muutusi. Pesitsusedukuski oli keskmise lähedal: närilisi ei olnud tänavu kuigi palju, aga siiski piisavalt, et edukalt pesitsevad paarid suudaks keskmiselt kaks poega ära toita.

Teiste röövlindude kohta tõi seirearuanne esile välja-loorkulli jätkuva kahanemise ning kanakulli, händ- ja kodukaku suhteliselt väikese arvukuse.

Röövlinnuseire tulemustega saab tutvuda EOÜ röövlinnutöörühma kodulehel http://www.eoy.ee/taxonomy/term/14. Täpsemat teavet aasta lindude kohta vaata http://www.eoy.ee/viu/.

EOÜ/Uudistaja

TASUB OSALEDA


Asse Sauga võistlustöö: Saula Siniallikas

Hiite fotovõistlusele

"Maavalla hiied", mis toimub kaheksandat korda, saab fotosid üles laadida kuni 31. oktoobrini . Võistluse üldarvestuse peaauhind on 1000 eurot. Hõimu- ehk uurali rahvaste pühapaiga foto eriauhind on 300 eurot ja kuni 16-aastastel noortel 200 eurot. Veel on eriauhindadena välja pandud ajakirjandusväljaannete tellimusi, raamatuid, kursusi, kogemusmatku jpm.

Võistluse eeskiri, piltide üleslaadimise leht, lisateave ning seni saadetud pildid on leitavad aadressil www.maavald.ee/kuvavoistlused/10228. Võitjaid autasustatakse 28. novembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis Hiie väe tunnustamise sündmusel.


LUSi maja Tartus (foto: Toomas Jüriado)

Georadar teaduses ja praktikas

on geoloog Kaarel Orviku homse ettekande teema Eesti looduseuurijate seltsi koosolekul, mis algab kell 17.15 LUS-i majas Tartus Struve 2.

Ettekandes tutvustatakse värvipiltide abil huvitavamaid loodusteaduslikke, arheoloogilisi ja muid uuringuid, mida on viimasel paarikümnel aastal tehtud georadariga.


Keskkonnaameti loodusõhtuid ja seminare

on sel nädalal veel terve hulk. Täna kell 17.30 algab Rapla Vesiroosi gümnaasiumis Aarne Tuule loodusõhtu "Viu - aasta lind 2015". Homme, 29. oktoobril 18-21 on keskkonnaameti Kuressaare kontoris Vilsandi rahvuspargi seminar "Militaarpärand" ja kell 16 algab Kolgaküla rahvamajas seminar "Harju-Lahemaa turism", Luua pargis peetakse algusega kell 16 väliseminar "Kukerpuu, kikkapuu ja teised aasta puud" (räägib Evelin Saarva), Räpina kandi rahvas saab aga sõita jäätmeteemalisele väliseminarile Väätsa prügilasse ja Rexest Grupi tehasesse.

Reedel, 30. oktoobril, algab kell 15 Matsalus Penijõel seminar "Roostiku kalapüük ja Matsalu traditsiooniline looduskasutus". Laupäeval, 31. oktoobril, sõidutatakse järvamaalastest huvilised ilma- ja kliimateemalisele väliseminarile Tõraverre, kus juhendaja on Järvamaa juurtega ilmateadlane Ain Kallis.


Vahur Sepp esinemishoos (foto: Toomas Jüriado)

Vahur Sepp räägib Eesti imetajatest

homme, 29. oktoobril Eesti loodusmuuseumis kell 18 algaval järjekordsel Öökulli akadeemia loodusõhtul. Sisse pääseb muuseumipiletiga.

Reedel saab loodusmuuseumisse sisse tasuta , nagu ikka iga kvartali esimese kuu (jaanuari, aprilli, juuli ja oktoobri) viimasel reedel.


Kiirgusallikad (foto: keskkonnaministeerium)

Keskkonnaministeeriumi iga-aastane kiirgusseminar

algab neljapäeval, 29. oktoobril kell 10. Seminari kohta leiab täpsemat infot ministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/et/uudised/kiirgussemi
naril-saab-taiendada-oma-kiirgusteadmisi
.


Allikas: www.roheline.ee/

Järjekordne rohelise tee õhtu

on täna kell 18 Tartu loodusmajas (Lille 10). Järvamaal asuva Rätsepa talu perenaine Meeli Seepter räägib teemal "Igapäevamenüü kohalikust toidust". Jutustamise kõrvale saab maitsta köögiviljapirukat ning mõnda kõneleja enda hoidistest. Mõistagi pakutakse ka maitsvat teed. Üritus on kõigile osalejatele tasuta.


Vestlusõhtu "Seatembu anatoomia"

TÜ loodusmuuseumi sarjas "Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat" on 4. novembril kell 18 Tartus Vanemuise 46-247. Metssea ja inimese suhetest räägib TÜ doktorant Ragne Oja, kelle uurimisteema on lisasöötmise mõju metssigadele. Vestlust juhib Veljo Runnel.


Peeter Lauritsa teos "Nulla dies sine linea" (2015) (allikas: www.vaal.ee)

Peeter Lauritsa loodusest inspireeritud näitust

"Codex naturalis" saab Tallinnas Vaal galeriis (Tartu mnt 80d) vaadata kuni selle kuu lõpuni, tööpäeviti 12-18, laupäeval 12-16. Vt lähemalt http://www.vaal.ee/est/article_id-1471.


Heategevusliku loodusteemalise mälumängu teine voor

on Tallinna loomaaia loodusmajas (Ehitajate tee 150) järgmisel teisipäeval, 3. novembril kell 18. Osalustasu täiskasvanud mängijale on kaks eurot ja alla 16-aastasele noorele üks euro, alla 10-aastased lapsed saavad kaasa lüüa tasuta. Osalustasudest laekunud summa annetab Tallinna linnuklubi Tallinna loomaaia kahele punakael-laglele toidu ostmiseks ning mõne kaitsealuse linnuliigi elujärge parandava talgupäeva toetuseks.

MAAILMAST


Vahemere piirkonnas tapetakse seadusvastaselt 2 kuni 3,5 miljonit laululindu aastas (foto: CABS - Committee Against Bird Slaughter)

Anna allkiri laululindude kaitseks

Prantsusmaa linnukaitseühing, BirdLife'i Prantsuse partner LPO kogub võrgupaigas https://secure.avaaz.org/en/petition/Mettons_fin_au_massacre
_illegal_des_oiseaux_familiers/?nJYhBdb
protestiallkirju lindude illegaalse püügi ja tapmise vastu nende rändeteel.

LPO kinnitusel jätkub Prantsuse traditsioon - laululindude püük, sealhulgas selleks, et varustada restorane ja teenida sellega kopsakaid summasid - täie hooga. Püügivahendid - võrgud, püünised, liimipulgad - püüavad valimatult ja lindude surm on julm ja vägivaldne, osa linde sandistatakse.

LPO hinnangul teavad salakütid, et neid ei mõisteta hukka, sest see hoopis teisest ajastust pärit praktika saab jätkuda riigi valitsuse ja kõrgete ametnike kaassüül. LPO-le on teada, et igal aastal nõuab valitsus tolerantsuse sildi all, et politsei ning jahi- ja looduskaitseagentuur ONCFS paneks teated selliste juhtude kohta kalevi alla. Kui LPO-l ongi õnnestunud panna mõned patustajad vastutama, on karistused sümboolsed ja trahvid naeruväärselt väikesed.

Sestap palub LPO abi kõigilt loodusesõpradelt nii kodu- kui ka välismaal, et selline barbaarsus võimalikult pea lõpeks. Prantsuse president on öelnud, et tahab muuta Prantsusmaa riigiks, mis on teistele elurikkuse kaitsel eeskujuks. Nüüd on aeg talt nõuda, et ta ei lubaks illegaalsete linnupüüdjate tegevust ning astuks tõesti välja elurikkuse kaitsjana.

Üleeile õhtuks oli petitsioonile allkirja andnud üle 52 000 inimese.

LPO/Uudistaja


Allikas: Wikimedia

Üks tuleva-aastase Giro etappe on pühendatud Chianti Classicole

Kuulus Itaalia jalgrattavõidusõit Giro d'Italia toimub tuleval aastal 99. korda. Võitluse 9. etapp on pühendatud kõrgelt hinnatud Itaalia veinile Chianti Classicole ja muidugi sõidetakse etapp selles Toscana piirkonnas, kus Chianti Classicot valmistatakse.

40-kilomeetrine ajasõit Radda ja Greve vahel tuleb üks huvipakkuvamaid tervel Girol, kuna mängib suure tõenäosusega olulist rolli lõplikus paremusjärjestuses. Järskude tõusude ja laskumiste, kitsaste liiklusringide ning ainult väheste sirgete lõikudega tee paneb ratturite oskused tõelisele proovile.

Tänu teleülekannetele võib Chianti Classico piirkonda sel päeval imetleda kogu maailmas. See juhtub ajal, mil möödub 300 aastat päevast aastal 1716, kui Toscana suurhertsog Cosimo III de'Medici otsustas, et seda veini tohib toota vaid kitsas piirkonnas Firenze ja Siena vahel ning see peab vastama veel hulgale lisanõuetele.

Tervikuna väga huvitavate pärandmaastikega Toscanas on Chianti Classico piirkonnal eriline koht. Kuna tegemist on suhteliselt mägise alaga, ei saa seal kuigivõrd kasvatada ei teravilja ega piimakarja ning maaviljeluses on tähtis koht oliivisaludel ja viinamägedel. Et säiliks Toscana maastiku reputatsioon ühe maalilisema pärandmaastikuna, tuleb seal tegutsevatel tootjatel, valdavalt väiketootjatel, kinni pidada küllaltki rangetest reeglitest. Enamik veinimõisaid ja -talusid järgib orgaanilise maaviljeluse põhimõtteid.

Chianti Classico / Uudistaja

LÕPUPILDID


Oktoober püsis pikalt sooja, päikeselise ja kuivana

Läinud nädala paigutised öökülmad, vihmad ja mõned tuulised päevad muutsid üldpildi tublisti sügisemaks kui veel nädal tagasi, ...

... aga nädalavahetusel seisis mõneski pargis veel tihe roheline müür

Veetase Emajões on juba mõnda aega olnud mõõtejaama nulli lähedal või pisut allpool

Absoluutsest rekordist ehk 39 sentimeetrist alla mõõdulati nulli on asi siiski väga kaugel

(fotod: Toomas Jüriado)

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Allikas: MTÜ Loodusajakirja uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.