Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaõiguse uudiskiri / oktoober 2015 (2015-10-21 07:20:49)

Uus jäätmeseadus: ülevaade olulisematest muutustest

Keskkonnaministeerium avalikustas septembri lõpus uue jäätmeseaduse eelnõu. Eelnõu on välja töötatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ja peaks viima jäätmevaldkonna reeglid kooskõlla mullu augustis jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Käesolevas uudiskirja numbris anname lühikese ülevaate uuendatud reeglitest. Keskendume seejuures korraldatud olmejäätme vedu puudutavatele uuendustele ja jäätmekäitluse registreerimise temaatikale.

Loe lähemalt


KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: asutused võivad küsida tasu vaid keskkonnateabe andmisega seotud tegevuste eest (C-71/14)

Oktoobri alguses andis Euroopa Kohus oma otsuses selgitusi keskkonnateabe väljastamise eest tasu küsimise kohta. Kohus selgitas, et teabe väljastamise eest tohib küsida vaid mõõdukat tasu ning seejuures ei tohi arvestada keskkonnainfot sisaldavate andmebaaside ülalpidamise kuludega.

Euroopa Kohtu poole pöördus Suurbritannia esimese astme kohus, kellel tuli lahendada vaidlus Ida-Sussexi krahvkonna nõukogu ja riigi teabevoliniku vahel. Viimane oli õigusvastaseks tunnistanud kinnisvaraettevõttelt päringule vastamise eest küsitud tasu. Tasu kogusuuruseks oli ca 23 eurot, summa suuruse arvutamisel võttis riigiasutus aluseks vastava andmebaasi pidamise ja teabenõudele vastamiseks tehtud personali- ja üldkulud.

Kohus leidis, et keskkonnainfo direktiiv eristab põhjusega keskkonnateabe "andmist" (mille eest võib tasu küsida) ja "juurdepääsu" andmetele (mis peab olema tasuta). Sellest lähtuvalt ei tohi teabenõudele vastamise tasu määramisel lähtuda andmebaasi pidamise kuludest. Samas aga võib lähtuda kõigist kuludest, mis on seotud info "andmisega" ehk täiendavate tegevustega, mida tuleb teabenõudele vastamiseks läbi viia. Seega võib tasude määramisel arvestada ka teabenõudele vastamiseks kuluva tööajaga ja sellega seotud tööjõukuludega, samuti vastava osaga üldkuludest. Lisaks eeltoodule peab küsitav tasu olema mõõdukas, st ei tohi heidutada teavet küsivaid isikuid või piirata juurdepääsu keskkonnateabele.

Kohus sedastas lisaks eeltoodule, et siseriiklikel kohtutel peab olema võimalik teostada objektiivset ja sisulist kontrolli selle üle, kas teabe andmise eest kehtestatud tasud vastavad keskkonnainfo direktiivis seatud nõuetele (nt kas see on mõõdukas).

Kohtuotsuse tekst



KESKKONNASEIRE

Uus keskkonnaseire seadus võeti Riigikogu poolt menetlusse

Riigikogu võttis menetlusse keskkonnaseire seaduse eelnõu, mida kajastasime varasemalt 2015. a juunikuu numbris, kui eelnõu saadeti keskkonnaministeeriumi poolt kooskõlastamiseks teistele asutustele. Uue tervikteksti koostamise eesmärk on keskkonnaõigust kodifitseerida ning seadus on arusaadavuse ja jälgitavuse eesmärgil ümber struktureeritud. Samuti on ühtlustatud selle mõisteid.

Võrreldes esialgse eelnõuga on sisulisi muudatusi vähe. Täiendatud on keskkonnaseisundi seire tähendust ja seda, et vastavat seadust ei kohaldata keskkonna seisundi seirele, mis ei ole keskkonnaseire selle seaduse tähenduses (näiteks taimekaitseseaduse §88 2 alusel tehtav taimetervise seire). Samuti on täpsustatud riiklikku keskkonnaseire jaama ja alaga seoses tekitatud kahju hüvitamise sätteid. Lisatud on tingimus, et keskkonnaseire tõttu kinnisasja omanikule või valdajale tekitatud kahju hüvitamiskohustus ei sõltu sellest, kas kahju tekitamine oli süüline või mitte (st vastutus muudeti rangemaks).

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal.

Keskkonnaseire seaduse eelnõu Riigikogu kodulehel



KESKKONNATASUD

Keskkonnaministeerium hakkab välja selgitama keskkonnamõjude rahalist väärtust

Keskkonnaministeerium asub Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastuse toel välja arvutama suure keskkonnamõjuga tegevustega kaasnevate häiringute rahalist väärtust ehk väliskulu. Oluliste välismõjudega keskkonnakasutuseks on näiteks välisõhu saastamine ja kaevandamine. Nendega kaasnevad negatiivsed välismõjud on mh tervisemõjud (nt hingamisteede, südame- ja veresoonkonna haigused), kaevandusalase maa kasutuskõlbmatuks muutumine, maa turuväärtuse langus jne. Suurimateks keskkonna mõjutajateks peetakse põlevkivitööstust, kaevandamise-, transpordi- ja põllumajandussektorit.

Väliskulude hindamise projekt on kahe-etapiline. Esmalt selgitatakse välja, millised mõjud ja millises ulatuses hindamise alla kuuluvad. Arvesse võetakse mitmed olulised faktorid nt mõju inimeste tervisele ja heaolule, vara turuväärtus ning looduse elurikkuse muutus. Projekti teises etapis arvutatakse välja mõjude rahaline väärtus, mille põhjal tehakse ettepanekud seaduste ja määruste muutmiseks. Lõppeesmärgina peaksid projekti tulemusel saadud andmed võimaldama vajadusel teha täpsustusi nii keskkonnatasudes kui ka teistes keskkonnakasutust puudutavates regulatsioonides.

Keskkonnakasutuse väliskulude hindamise plaanile viidati juba 2014. a lõpus, mil võeti vastu uued keskkonnatasu määrad. Reeglite muutmisel jäeti võimalus kaevandamise ja veekasutuse tasumäärasid väliskulude analüüsi tulemuste põhjal muuta. Seda arengut tutvustasime lähemalt 2014. a novembri uudiskirjas .

Kas ja kuidas tasumäärad väliskulude analüüsi põhjal muutuda võiksid, selgub 2017. a lõpuks.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade



RUUMILINE PLANEERIMINE

Jõustus muudetud olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri

9.oktoobril jõustus Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestati olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME) nimekiri. ORME-d on ehitised, mis mõjutavad elukeskkonda ja toovad kaasa muutusi maakasutuses suurel territooriumil. Muutus võib toimuda kas transpordivoogudes, saasteainete hulgas, külastajate hulgas, visuaalses mõjus, lõhnas, müras, tooraine- või tööjõuvajaduses. Uue planeerimisseaduse kohaselt võib selliste ehitiste asukohta valida ja peamisi ehitustingimusi kindlaks määrata kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneeringuga, alternatiiviks on valida asukoht üldplaneeringuga.

Varasema määrusega võrreldes on eelnõust välja jäetud objektid, mida uue planeerimisseaduse kohaselt tuleks planeerida riigi eriplaneeringuga (nt aatomielektrijaam, suure võimsusega soojuselektrijaam, kaitseväe keskpolügon). Samuti on nimekirjast välja jäetud tammid, veehoidlad, tsemenditehased, loomsete jäätmete matmispaigad ja pärmi tööstusliku tootmise tehased. Osad sellistest ehitistest on jätkuvalt ORMEd tulenevalt sellest, et tegemist on suurõnnetuse ohuga objektidega; teised on lihtsalt nimekirjast välja jäetud. Uute objektidena on nimekirja lisatud nt kaubanduskeskused brutopinnaga vähemalt 20 000 ruutmeetrit ja kaevandamisjäätmete hoidlad vähemalt 25 000 tonni jäätmete ladestamiseks.

Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleks ORME asukohaks sobivad alad üldjuhul ette näha üldplaneeringutes, objektipõhine planeerimine (KOV eriplaneeringuga) peaks olema väga erandlik. Kui asukoht on valitud üldplaneeringuga, võib ehitamiseks koostada kohe detailplaneeringu, mis vähendab menetluse raha- ja ajakulu. Kui ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud, tuleks antud ehitiste puhul PlanS kohaselt läbi viia eriplaneeringu menetlus. Selle esimeses etapis valitaks olulise ruumilise mõjuga ehitisele esmalt kohaliku omavalitsuse territooriumil sobivaim koht ning seejärel saaks koostada eriplaneeringu detailse lahenduse. Eriplaneering oleks ehitusprojekti koostamise aluseks ning sellega kaasneks kohustus läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Sarnaselt varasemaga on nimekiri ammendav, st erireeglid kehtivad vaid nimekirjas olevate objektide suhtes. KÕK on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et selline regulatsioon ei ole mõistlik, kuna ka nimekirjas loetlemata objektid võivad avaldada olulist ruumilist mõju planeerimisseaduse tähenduses. Määruse seletuskirja kohaselt oleks ORME nimekirjas loetlemata jäetud ent võimaliku olulise mõjuga objektide puhul detailplaneeringu algatamine võimalik ennekõike suure avaliku huvi tõttu. Samas ei ole detailplaneeringu menetluses võimalik kaaluda asukoha alternatiive suuremal alal, seetõttu on regulatsioon KÕKi hinnangul probleemne.

Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri

Õiguskantsler selgitas arhitektuurivõistluse ja planeeringumenetluse vahelisi seoseid

Õiguskantsler selgitas oktoobri alguses Tallinnas asuva Kalasadama ümbruse detailplaneeringu menetluse kooskõla hea ja avatud halduse põhimõtetega, arhitektuurivõistluse korraldamise võimalikkust enne ja pärast detailplaneeringu kehtestamist, menetluses oleva üldplaneeringu lahendustega arvestamist ning kallasrajale juurdepääsu tagamise kohustust.

Õiguskantsler rõhutas esmalt, et ausa ja avatud menetluse tagamiseks tuleb kindel olla, et planeeringuala joonised ja seletuskirjad on kooskõlas ja nende alusel on võimalik huvide põrkumisel teha täpseid järeldusi. Aladel, nagu Kalasadama ja Kalaranna vaheline ala, on see vajadus tavapärasest suurem, sest küsimus puudutab senini avatud ja populaarset supelranda, mille suuruse ja kuju säilimine tuleb planeeringudokumentides täpselt kajastada.

Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses ei olnud arhitektuurikonkursside korraldamine otseselt reguleeritud ja reeglid ei välista arhitektuurikonkursside korraldamist enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Selline korraldus võib anda häid ja uudseid mõtteid planeeringuala terviklahenduste väljapakkumisel. Samas tuleb meeles pidada, et küsimusi, mida lahendab detailplaneering, ei saa varasemalt arhitektuurikonkursiga siduvaks muutuda. Konkursse võib viia läbi ka pärast detailplaneeringu koostamist, ent sel juhul ei tohi detailplaneeringuga lahendatavaid küsimusi konkursi raames otsustada. Seega rõhutas õiguskantsler, et arhitektuurivõistlusel ei tohi otsustada küsimusi, mille lahendamine on planeeringumenetluse sisuks.

Menetluses oleva, aga veel kehtestamata üldplaneeringu lahendusega arvestamise osas viitas Õiguskantsler Riigikohtu lahendile 3-3-1-87-13, mille kohaselt ei ole koostamisel olev üldplaneering detailplaneeringu menetluses siduvaks õigusaktiks. Kohalik omavalitsus võib alles koostatavat üldplaneeringut samas kaalutlusõiguse teostamisel ühe asjaoluna arvesse võtta.

Kallasrajale liigipääsu tagamise kohustus sõltub antud juhul sadama mõistest, kuna sadama-alal kallasraja reeglid ei kehti. Õiguskantsler toonitas, et sadama mõistet tuleb sisustada erinevate asutuste poolt lähtuvalt tegelikust olukorrast. Küll ei tohi kallasrajale ligipääsu erandit meelevaldselt laiendada tegeliku sadamaga külgnevatele aladele. Veel vihjas õiguskantsler, et kinnisasja omanikul on tulenevalt ehitusseadusest ja võlaõigusseadusest õigus piirata oma kinnisasjale teiste isikute juurdepääsu, et tagada ohutus (nt Kalaranna territooriumil ohtlike ja lagunenud kaide tõttu). Lubamatu on aga hädavajalikust ulatuslikum kallasraja kasutamise piiramine.

Õiguskantsleri seisukoht Kalasadama ümbruse planeeringu osas



KLIIMAMUUTUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2015/1814, 6. oktoober 2015, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ

EL Teatajas avaldati otsus, millega luuakse kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi hindade stabiilsust tagav mehhanism. Lähiajal kasvuhoonegaaside kvootide hinda tõenäoliselt tõstvat mehhanismi kirjeldasime lähemalt juulikuu uudiskirjas .



VÄLISÕHU KAITSE

Volkswageni heiteskandaal pani Euroopa Parlamendi tööle autode heitgaase vähendava seadusandluse kallal

Septembri keskpaigas sai avalikkusele teatavaks, et autotootja Volkswagen on oma uuematele diiselmootoriga autodele paigaldanud seadmeid, mis võimaldasid sõidukite heitgaaside kontrollimiseks mõeldud teste petta. Autod sisaldasid tarkvara, mis võimaldas testide ajal autode lämmastikoksiidide heiteid tegelikkusest oluliselt madalamana näidata. Skandaali ühe tulemusena on EL seadusandjad asunud tempokalt autode heitgaaside mõõtmise reegleid ümber vaatama.

Käesoleval hetkel mõõdetakse ELs autode tekitatavaid heitgaase autodele tüübikinnituse andmise käigus. Tüübikinnitus, mis tõendab auto kõigile ohutus-, keskkonna jm nõuetele vastavust, on eelduseks , et teatud tüüpi autosid saaks EL-s üldse müüa. Praegu sooritatakse tüübikinnituse käigus heitkoguste teste nn laboritingimustes, täpselt kindlaks määratud testiparameetrite ja -tsüklite alusel. Samasuguste testitsüklite kasutamine võimaldaski Volkswagenil välja töötada tarkvara, mis "tundis ära", et autot parasjagu testitakse, ning vähendas sellises olukorras saasteainete heiteid.

Testide usaldusväärsuse tõstmiseks tuleks neid seega läbi viia võimalikult elulistes ja muutuvates tingimustes. Käesoleva aasta mais jõudsid liikmesriigid kokkuleppele, milline peaks olema n-ö "reaalsete sõiduolude heidete" mõõtmise protseduur. Lõplikult on aga otsustamata mitmed üksikasjad, sealhulgas millisest ajahetkest on uute testide läbimine uute autode müüki lubamiseks kohustuslik.

Euroopa Parlamendi keskkonnakomitee võttis skandaali taustal 24. septembril seisukoha Euroopa Komisjoni poolt algatatud autode heitkoguseid puudutava määruse eelnõu suhtes. Parlament nõudis omalt poolt, et reaalsed sõidutestid võetaks autode müüki lubamise eel kasutusele juba alates 2017. aastast. Samuti nõuavad parlamendisaadikud kohustuslike kütusekulunäidikute ning käiguvahetuseindikaatorite paigaldamist autodele. Eelnõu kohaselt seataks lämmastikdioksiidile (NO2) eraldi heite piirväärtus, kuna uute autode puhul on just selle heitgaasi kogused suurenenud.

Järgmisena peab heitgaaside testimise süsteemi jt muudatuste rakendamise osas võtma seisukoha EL Nõukogu.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

Euroopa Komisjoni memo autode heitkoguste mõõtmise kohta (ingl k)



VESI

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid Eesti vete kaitse osas

Keskkonnaministeerium viib läbi veevaldkonna arengudokumentide eelnõude avalikustamist, mille eesmärgiks on koguda lahendusi ja ettepanekuid, kuidas Eestis tõhustada jõgede, järvede, mere ja põhjavee kaitset. Kogutud informatsiooni põhjal koostatakse lõplikud kavad jõgede-järvede, mere, üleujutuste ja maaparandussüsteemide kaitse ja kasutamise korraldamiseks (veemajanduskavad, meetmeprogrammid ja üleujutusriskide maandamise kavad).

Hetkel on veekeskkonna suurimaks probleemiks fosfori ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Nende probleemide leevendamiseks oodatakse ettepanekuid kõigilt, kellel Eesti veekogude tuleviku osas huvi on.

Veemajanduskavadega, meetmeprogrammide ja üleujutusriskide maandamise kavadega otsustatakse, millised nõudeid veekasutajad järgima peavad ning määratakse kindlaks uued tegevused ja projektid, mida ametiasutused koos veekasutajatega ellu viima hakkavad. Näiteks on kehtivate kavadega reguleeritud nitraaditundlikul alal põllumajandusest pärit lämmastikukoormuse ohjamist, et saavutada ja säilitada vee hea seisund ning tagada inimestele ohutu joogivesi. Meetmeid, suuniseid ja piiranguid tuleb edaspidi arvestama hakata ka planeeringutes ja arengukavades. Hetkel koostatavaid kavasid, mis sisaldavad juba pea 2500 üksikasjalikku tegevust, hakatakse ellu viima järgmise kuue aasta jooksul ja vajadusel jätkuvad need ka veel peale seda. Hinnanguliselt võivad vastavad meetmed võtta aega isegi 20-25 aastat.

Arvamust saab kuni 31. oktoobrini avaldada siin.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade



Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2015/1787, 6. oktoober 2015, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa

EL Teatajas avaldatud direktiiviga ajakohastatakse ja täpsustatakse olmevee seireks ettenähtud programmide nõudeid. Nt lubatakse liikmesriikidel teha riskianalüüsidele tuginedes teatud erandeid kehtestatud seireprogrammidest, et vältida ebaotstarbekat seiret.



MAAPÕU

Maapõue strateegia otsib viise maavarade suuremaks väärtustamiseks

Keskkonnaminister esitas 1.oktoobri valitsuskabineti nõupidamisele maapõuepoliitika põhialuste (maapõue strateegia) koostamise ettepaneku. Ettepaneku eesmärgiks on välja töötada valdkonna arengut tervikuna suunav raamdokument. Varasemalt oleme sama teemat käsitlenud 2015.a juunikuu uudiskirjas .

Maapõue strateegia eesmärgiks on seatud maapõues leiduvate maavarade Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel kasutamine, arvestades samal ajal sotsiaalmajanduslikke, julgeolekualaseid, geoloogilisi ja keskkonnalaseid aspekte. Strateegia käsitleks kogu maapõue potentsiaali, mille all mõeldakse lisaks maavaradele veel järgmisi aspekte:

- maapõue maatoe tagamine, maakatte säilitamine ja hoidmine, ehitiste kandmine ja loodusobjektide ning mälestiste kaitse tagamine;

- maapõue ehituskeskkonda tagamine, allmaarajatiste (tunnelid, mahutid jne) ehitamiseks;

- põhjavesi;

- energiatootmiseks maapõuesoojuse kasutamine.

Maapõue strateegia annaks suuniseid ning määraks kindlaks Eesti Vabariigi kui maapõue ja maavarade peamise omaniku rolli ja huvid maapõue uurimisel, kasutusse andmisel ja kasutamisel.

Maapõue strateegia materjalid eelnõude infosüsteemis



JÄÄTMED

Keskkonnaministeerium soovib uue eelnõuga vähendada pakendiauditi koostamiseks kohustatud ettevõtete arvu

Keskkonnaministeerium avalikustas septembri teiseses pooles pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega seataks pakendiregistrisse esitatud andmete auditeerimise kohustusele piirangud. Muudatusega soovitakse vähendada väikeste ja keskmiste ettevõtete halduskoormust ning auditiga kaasnevaid kulutusi.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad kõik ettevõtjad, kes esitavad riiklikkusse Pakendiregistrisse andmeid, alates 2015. aastast korraldama nende auditeerimise. Seega peavad nn pakendiauditi korraldama kõik ettevõtjad, kes lasevad turule koos toodetega plastist pakendit 100 kg või muust materjalist pakendit 200 kg aastas. Kokku pidi pakendiauditi käesoleval aastal korraldama 3300 ettevõtjat. Pakendiauditi süsteemi sel aastal jõustunud muudatused olid ajendatud Riigikontrolli 2010. a aruandest, mille kohaselt oli pakendiauditi täpsemate nõuete puudumine üks peamisi põhjuseid, miks pakendiregistri andmed pakendite taaskasutamise kohta ei vastanud tegelikkusele.

Uue eelnõuga vabastataks pakendiauditi kohustusest ettevõtjad, kes lasevad koos kaubaga turule vähem kui 5 tonni pakendeid aastas. Seletuskirja kohaselt ei peaks pakendite andmeid enam auditeerima ca 2000 ettevõtjat, kelle poolt turule lastud pakendite osakaal oli eelmisel aastal samas vaid ca 2% kogu turule lastud pakendite kogusest. Ettevõtjate jaoks tähendaks see eelnõu koostajate andmetel vähemalt 400 euro suurust kulude kokkuhoidu. Enam kui 5 tonni pakendeid aastas turule viivate ettevõtjate jaoks lähevad nõuded seevastu rangemaks. Kõik sellised ettevõtjad peaksid auditi korraldama põhjendatud kindlustandva töövõtuna, mis on kulukam kui seni taaskasutusorganisatsiooni klientidele lubatud piiratud kindlustandev töövõtt.

Muudatused on plaanitud jõustuma 2016. a 1. jaanuarist, et vabastada ettevõtjad juba käesoleva aasta andmete auditeerimisest.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis



Uued reeglid prügilasse ladestatavate jäätmete koguse määramiseks arvestuslikul meetodil annaks Keskkonnaametile laiad volitused

Keskkonnaministeerium algatas prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuete määruse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks oleks lubada määrata prügilasse ladestatavate jäätmete massi arvestusliku meetodi abil, kui tehnoloogiliselt puudub võimalus jäätmete kaalumiseks. Sellist meetodit on vaja kasutada eelkõige põlevkivitööstuses tekkiva tuha ladestamisel, kui transpordiks kasutatakse nn veeärastuse meetodit (tuhk segatakse veega ning pumbatakse siis tuhaväljale). Muudatuste vajalikkusele juhtis tähelepanu ka Riigikontroll oma selle aasta mais avaldatud auditi aruandes "Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel" .

Uus eelnõu ei sisalda konkreetset metoodikat jäätmete massi arvestamiseks. Metoodika väljatöötamise kohustus oleks jäätmetekitajal, kes soovib selle abil massi kindlaks määrata. Arvutusmetoodika kinnitaks Keskkonnaamet prügilaloa või keskkonnakompleksloa andmisel või muutmisel. Keskkonnaametil oleks pädevus antud metoodikat hinnata ning vajadusel kaasata eksperte, et kaaluda metoodika põhjendatust ja teha ettepanekuid korrektuuride tegemiseks. Sobivuse korral kinnitatakse vastav metoodika korraldusega ning lisatakse jäätmete ladestamist lubavale loale.

Riigikontrolli aruandes leiti, et jäätmete massi leidmise arvestuslik meetod peab tagama ettevõtete võrdse kohtlemise. Määrus peaks sätestama ka selle, kuidas kontrollitakse arvutusmeetodite õigsust. Auditi koostamise käigus nentis arvutusmeetodite väljatöötamise vajadust ka keskkonnaminister. KÕKi hinnangul ei vasta uus eelnõu siiski täiel määral sellele, mida soovitas Riigikontroll. Hetkel välja töötatud muudatusettepanekutes pole kehtestatud ei ühtset arvutusmetoodikat ega ettevõtjate väljapakutavate meetodite õigsuse kontrolli mehhanismi. Seetõttu ei ole aru saada, kuidas tagatakse ettevõtjate võrdne kohtlemine.

Materjalid eelnõude infosüsteemis



KeM 25.09.2015. a määrus nr 57 "KeM 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded" muutmine"

Riigi Teatajas avaldatud määrus lubab alates oktoobrist kasutada puidu töötlemisel tekkiva reovee sette kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja maa-ala korrastamisel jäätmete registreerimistõendi alusel (senini oli vajalik jäätmeluba). Lisaks tuleb järgida veeseaduse ja selle alusel antud määruste nõudeid reoveesette kasutamisele.





OHTLIKUD AINED

MTM 25.09.2015. a määrus nr 121 "Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord"

Riigi Teatajas avaldatud uus määrus võtab üle uue suurõnnetuste ohtu puudutava EL direktiivi (nn Seveso III) ja vähendab läbi kemikaalide ohtlikkuse alammäärade muutmise ohtlikke ettevõtete arvu. Lähemalt kajastasime muudatusi augustikuu uudiskirjas .





KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕK asub hindama keskkonnaotsustesse kaasamist

Keskkonnaõiguse Keskus on oma loomisest saati tegelenud avalikkuse keskkonnaotsustesse kaasamise küsimustega. Oleme avaldanud juhiseid nii kodanikele kui ametnikele, eesmärgiga tõsta nii osalejate kui kaasajate teadmisi ja oskusi. Selle aasta sügisest asume lisaks hindama ja võrdlema avalikkuse kaasamist oluliste keskkonnaotsuste tegemisse. Uue hindamissüsteemi lähtekohaks on sel suvel valminud juhis "Keskkonnainfo kättesaadavus ja kaasamine keskkonnaotsustetegemisse"

Loe edasi »

Ühishuviprojektid - mis need on ja miks need meid huvitama peaks?

EL ühishuviprojektideks ( projects of common interest - PCI) energeetika valdkonnas loetakse energia transpordiga ja energiavõrkude arendamisega seotud projekte, mis saavad vastavalt EL õigusele erikohtlemise osaks. Taoliste projektide puhul peavad liikmesriigid tagama kiire otsusetegemise ning neil on õigus saada soodustingimustel toetust. Olulised on projektid seega nii Eesti asutustele kui maksumaksjatele.

Loe edasi »

Allikas: KÕK uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.