Keskkonnaministeeriumi ja selle valitsemisala järgmise aasta eelarve on kokku 115,04 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aastaga tehakse välisvahenditest 109 miljoni euro ulatuses vähem väljamakseid, sest 2007-2013 Euroopa Liidu struktuuritoetuste programmiperioodi väljamaksed lõppevad 2015. aastaga ning uus 2014-2020 periood alles käivitub.

2016. aastal suunab Keskkonnaministeerium looduskaitsesse ning kalade rändetingimuste parandamisse 5,7 miljonit eurot. Jätkatakse ka Eesti veemajandustaristu arendamisega - järgmise aasta jooksul suunatakse neisse 20 miljonit eurot. Suurim veeprojekt on 2016. aasta alguseks valmiv Narva veetöötlusjaama rajamine Euroopa Liidu abirahade toel, mis tagab 60 000 Narva linna elanikule kvaliteedinõuetele vastava joogivee.

Järgmisel aastal töötatakse välja mitu Eesti riigile olulist strateegilist arengudokumenti - valmiv maapõue strateegia seab aluse maapõue uurimisele ja kasutamispõhimõtetele. Kujundatakse kliimapoliitika põhimõtted aastani 2050 ning Eesti riigi tegevuskava kliimamuutustega kohanemise valmisolekuks. Samuti koostatakse väliskulu analüüs, et hinnata rahaliselt saastamise ja keskkonnale olulist mõju omavate sektorite reaalsed kulud inimestele.

Olulisematest looduskaitse projektidest jätkatakse Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projektiga, sh reaalsete töödega Sindi paisurajatiste kaladele läbipääsetavaks tegemisel. Viiakse lõpuni veerežiimi taastamine Soomaa rahvuspargis ja Kikepera hoiualal, valmivad vaatetorn Vilsandi saarel, Orjaku õpperada Hiiumaal, Mohni saare matkarada, linnuvaatluspunkt Põõsaspea neemel.

Jätkatakse ka kaitstavate alade kaitsekorralduse uuendamisega, kuna suur hulk kaitse eeskirju on kehtestatud enne Looduskaitseseaduse vastuvõtmist või koguni ENSV ajal ning koostöös teadlastega toimub Eesti Punase nimestiku uuendamine, et selgitada välja ohustatud ja väheuuritud liikide olukord.

Olulisel kohal on investeeringud kaasaegsesse ning keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse – näiteks ettevõtete ressursitõhususe suurendamisesse suunatakse 2016. aastal viis miljonit eurot. Eesti konkurentsivõime sõltub üha enam majanduse ressursi- ja energiamahukusest ning ettevõtete võimest uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtuga ressursitõhusamalt tegutseda. Programmiga suurendatakse Eesti ettevõtete teadlikkust ja võimekkust keskkonna- ja ressursisäästlikult toota.

Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire parandamiseks läheb kokku 2,3 miljonit eurot, investeeringu abil on võimalik tagada väiksemate kuludega pidev ja kvaliteetne andmeedastus. Sellega tekib juurde võimekust ohtlike ilmasituatsioonide kohta operatiivteabe saamiseks.

Lisaks oleme võtnud eesmärgiks vähendada keskkonnaministeeriumi valitsemisala tööjõukulusid 1,8%, et pakkuda avalikke teenuseid efektiivsemalt, väiksemate kulude ja vähema töötajate arvuga.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 29.09.2015 pressiteade