Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti vete kaitseks on võimalus igaühel oma arvamust avaldada (2015-09-25 06:45:43)


Eesti jõgede, järvede, mere ja põhjavee kaitseks koostatakse uued kavad ja oktoobri lõpuni on igaühel võimalik kavade kohta oma arvamus öelda.

Kavad koostatakse jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks, üleujutuste vastu võitlemiseks ning põllu- ja metsamaadelt kraavide ja ojade kaudu ära kanduva sette ja toitainete kinni hoidmiseks.

„Esimest korda Eesti ajaloos uuritakse veeprobleeme ning otsitakse nendele lahendusi nii põhjalikult. Ent lahendusi ja ettepanekuid oodatakse ka kõikidelt, kes Eesti veekogude tuleviku osas huvi on. Inimesed, kes elavad veekogude ääres või näevad oma koduaknast, millises olukorras nende veekogud on, teavad tihti ise kõige paremini, kuidas oma kodukoha veekogusid kõige paremini kaitsta. Just seepärast on oodatud kõikide inimeste ettepanekud ja head ideed, kuidas meie vett paremini puhtana hoida,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner.

Eesti vete seisund pole just kõige parem, ent sarnane siiski paljude teiste Euroopa riikide vete seisundiga. Pea 62% Eesti jõgedest, järvedest ja rannikuveest ning 79% põhjaveest on heas seisundis. Rannikust kaugemal oleva mere seisund ei ole tervikuna hea eeskätt liigse toitainete sisalduse tõttu. Lisaks on Eestis 21 piirkonda, kus merest või jõgedest tingituna kujutab vesi üleujutuste näol ohtu ka inimeste tervisele ja varale. Põllumaa väärtuse ja viljakuse hoidmiseks on pea 30% Eestist kaetud maaparandussüsteemidega, mille kaudu kogutakse kokku liigne vesi põldudelt ning hoitakse mullas vajalikku niiskust.

Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfori ja lämmastikuühendid, mis sattuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Need toitained panevad meie veekogudes taimestiku kasvama ja veekvaliteet halveneb nii vee-elustiku kui ka vett kasutavate inimeste jaoks. Paljud jõed aga kannatavad paisude tõttu, sest kalad, kes sigimisperioodil liiguvad piki jõge üles ja alla, ei saa kuidagi paisudest mööda, see halvendab nii meie rannikuvee kui ka maismaal olevate jõgede-järvede kalavarusid.

Ettevalmistatavad kavad jõgede-järvede, mere, üleujutuste ja maaparandussüsteemide kaitse ja kasutamise korraldamiseks sisaldavad hulgaliselt tegevusi ja ettepanekuid, mida veekasutajad peaks järgima. Osa neist tegevustest on juba täna kohustuslikud seaduste ja määruste alusel.

Mõned tegevused ja uued projektid tuleb ametiasutustel või veekasutajatel koos ametiasutustega lähiajal koos ära teha. Näiteks veemajanduskavas olevaid meetmeid, suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada ka planeeringutes ja arengukavades. Seetõttu on oluline teada, mis kavades kirjas, et veekaitse eesmärgid ei läheks igapäevase elu eesmärkidega vastuollu.

„Eelnevatel aastatel tehtud arvukate uuringute ja ülevaadete põhjal on kokku tänaseks kirja pandud pea 2500 üksikasjalikku tegevust, mida vete seisundi parandamiseks tuleks järgmise kuue aasta jooksul ära teha. Prognooside kohaselt ei pruugi sellest piisata, et kuue aasta pärast kõik meie veekogud loodusliku puhtuse saavutaks. Mõne meetme rakendamine lihtsalt on väga kulukas ja võtab väga kaua aega, samuti ei muutu vesi päevapealt puhtaks, näiteks Läänemere võtab veevahetumine aega isegi 20-25 aastat,“ selgitas Reisner.

Ettepanekuid ootame 31. oktoobrini siin.

Lisainfot veemajanduskavade kohta leiab siit.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.