Eesti Maaülikool viib Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames läbi projekti, mille käigus tõstetakse Eesti järvede ja jõgede keskkonnaseire suutlikkust. Projekti tulemusel on oluliselt paranenud maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi võimekus riikliku veeseire programmi täitmisel.

„Projekti tegevuste tulemusena on paranenud keskkonnainfo kättesaadavus ja turvalisus siseveekogude seirel ning kasvanud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus rahvusvahelisel tasemel,“ ütles Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Külli Kangur. Projektist on teadlastele hangitud kaasaegseid proovivõtuvahendeid ja analüüsiaparatuur, samuti kvaliteetseid mikroskoope vee-elustiku uurimiseks. Projekti vahenditest on uuendatud ka äsja renoveeritud limnoloogiakeskuse laborisisustust. Ohutusvarustusest on hangitud uus päästeparv, veekindel päästeülikond ja ujuvülikonnad ning päästevestid – see varustus on vajalik turvalisuse tagamiseks välitöödel Peipsil ja ka teistel veekogudel.

Kanguri sõnul on veekogude seire väga oluline osa Eesti riiklikust keskkonnaseirest, sest puhas magevesi on meie kõige kallim loodusvara, mille väärtus aastatega järjest tõuseb. „Järvede ja jõgede seisundit on vaja pidevalt jälgima, et näha milline on nende tervis ja mis põhjustel on see muutumas,“ lisas ta. „ Siis on võimalik õigeaegselt rakendada vajalikke kaitseabinõusid, et vee kvaliteet ei halveneks ja elustik alates bakteritest kuni kaladeni tunneks end meie veekogudes hästi – siis on ka inimestel hea nende hüvesid nautida kasvõi kala püüdes, supeldes või lihtsalt kauni looduse keskel puhates.“

Lähikuudel peaks teadlasteni jõudma veel ka täiendav laborisisustus, ruutmõrd, multisensorid, püsivaatlusjaamad ja lisavarustusega mikroskoop, mille hankelepingud on juba sõlmitud.

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Keskkonnaministeeriumi programm „Keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine“ on kestnud 2012. aasta juunist, Eesti Maaülikool on täitnud selle programmi veeseirega seotud projekti „Eesti järvede ja jõgede keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine”. Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud lepingu järgi on projekti planeeritud kogumaksumus ligi 960 000 eurot, millest 85% on Šveitsi toetus.

Allikas: Eesti Maaülikooli 23.09.2015 pressiteade