Täna toimub Tallinnas seminar "Eesti aastal 2100 - kas soe troopika või jäine põhjamaa?", kus tutvustatakse Eesti kliimamuutuste tulevikustsenaariume ning nendega kaasnevat mõju meie igapäevaelule.

Eesti Keskkonnaagentuuri koostatud kliimastsenaariumid aastaks 2100 ja teadlaste põhjalikud uuringud kliimamuutuste mõjust elutähtsatele valdkondadele on aluseks Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava koostamiseks.

"Õigeaegne kliimamuutusega kohanemine vähendab oluliselt potentsiaalseid rahalisi ja ühiskondlikke riske ning aitab teadmatusest tehtavate lühiajaliste otsuste tegemise asemel võtta otsustamisel arvesse kliimariske, mis võivad tekkida tulevikus," selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

Kohanemine riikliku strateegia kontekstis tähendab eelkõige kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamist ja seda, et on vaja ette näha tegevusraamistik, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Arengukava koostamist toetab Norra Tsiviilkaitse Direktoraat. "Meil on hea meel, et Norra Tsiviilkaitse Direktoraat, mis vastutab kliimamuutustega kohanemise plaanide eest Norras, on partneriks käesolevas Eesti projektis," kinnitas Norra suursaadik Dagfinn Sørli. "Kliimamuutustega kohanemise parimate lahenduste ja kogemuste võrdlemine on kasulik nii Eestile kui Norrale ning seeläbi on mõlemad riigid paremini ettevalmistatud muutustele reageerimiseks," ütles suursaadik.

Tänasel seminaril tutvustatavad hinnangud näitavad, et Eestit ootavad ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase.

Teadlased on põhjalike teaduslike uuringutega välja selgitatud kliimamuutuste mõju elutähtsatele valdkondadele ja koostamisel on kohanemismeetmed, mis tuleks võtta kasutusele lühikeses perspektiivis (kuni 2030) kui ka pikaajalises perspektiivis (kuni 2050 ja 2100).

Kliimamuutuste mõju eri valdkondadele tutvustavad seminaril nelja uuringrühma esindajad. "Merevee tase tõuseb Eesti rannikutel sajandi lõpuks suure tõenäosusega kolmandik kuni pool meetrit, laiendades võimalikke üleujutusalasid rannikutel. Kokku on Eesti sajandiüleujutuse riskiga alasid linnades-alevikes 40 km ², kus elab ligi 7000 inimest," toob näite Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteadur Antti Roose.

Seminari avavad keskkonnaminister Marko Pomerants ja Norra Kuningriigi suursaadik Eestis Dagfinn Sørli.Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnaministeeriumi ja partnerite korraldatud seminar aitab kaasa kliimamuutuste mõjuga kohanemise riikliku arengukava eelnõu valmimisele. Arengukava koostamist rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) programmi vahenditest ja Norra finantsmehhanismidest.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 21.09.2015 pressiteade