Valitsus otsustas eelarveläbirääkimistel eraldada raskustes põllumajandussektorile täiendavalt 7,6 miljonit eurot, millest 3 miljonit makstakse välja veel tänavu, kui Euroopa Komisjon annab liikmesriikidele siseriikliku toetuse maksmiseks loa.

"Riigil on selge arusaam, et põllumajanduses on keerulised ajad, eriti piimatootmises ja seakasvatuses. Seepärast otsustas valitsus eraldada põllumajandussektorile täiendavalt 7,6 miljonit eurot," ütles maaeluminister Urmas Kruuse. Kui Euroopa Komisjon annab liikmesriikidele õiguse maksta siseriiklikku lisatoetust, siis makstakse 7,6 miljonist eurost 3 miljonit eurot välja veel tänavu.

Urmas Kruuse rõhutas, et eraldatud toetus peab olema väga täpselt sihitud nendele põllumajandusharudele, kus kriis on kõige teravam. "Näiteks teraviljakasvatajatel pole praegu piimakarjakasvatuse või seakasvatusega võrreldavat kriisi," ütles Kruuse ja lisas, et seda arvestatakse ka toetuste puhul. "Üleminekutoetuse puhul saaks järgmisel aastal näiteks piimatootjatele maksta 9,1 miljonit eurot, mis on Euroopa Liidu poolt kehtestatud maksimummäär," rääkis Kruuse. "Kuna vahendid on piiratud, siis tuleb suunata lisatoetus raskustes sektorile."

Teisipäeval avalikustati Euroopa Komisjoni abipakett põllumeestele, millest Eesti põllumajandusele eraldatakse kokku 7,56 miljonit eurot. "Kui Euroopa Komisjon annab liikmesriikidele õiguse maksta tänavu ka siseriiklikku lisatoetust, võib kriisiabi ulatuda kokku 10,56 miljoni euroni," ütles minister.

Urmas Kruuse lisas, et eraldi meetmena on valitsuses arutamisel äriühingu loomine Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde, mis läbi täiendava rahastamise saaks hakata pakkuma põllumajandussektorile täiendavaid krediidivõimalusi.

Maaeluminister rõhutas, et igasugune kriisiabi on ajutise iseloomuga ja tuleb leida pikaajalisemaid lahendusi turumuutustega kohanemiseks. "Kavatsen lähiajal põllumajandussektori taas ühe laua äärde kutsuda, et saaksime seada paika pikaajalisemad lähenemised, mis aitaksid Eesti põllumajandussektoril paremini turumuutustega kohaneda," ütles Urmas Kruuse.


Toimivad ja kavandatavad kriisimeetmed

· Veebruaris 2015 maksti välja 6,9 miljonit eurot eritoetusena Eesti piimatootjatele.

· Euroopa Komisjon kuulutas eelmisel nädalal välja 500 miljoni euro suuruse abipaketiga Euroopa põllumeestele, millest Eesti osa on 7,58 miljonit eurot. Lähiajal selgub, kas liikmesriigid saavad õiguse omapoolseks lisamakseks.

· Augustis 2015 said seakasvatajad taotleda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest toetust bioohutusnõuete paremaks täitmiseks või seakasvatusest teise valdkonda üleminekuks. Kokku oli võimalik taotleda 12,7 miljonit eurot, taotleti 6,2 miljonit eurot.

· Käivitatakse meede sigade Aafrika katku tõttu kitsendustega piirkondadesse sattunud seakasvatajatele, kellelt riik ostab oma tegevusvarusse sealihaturu stabiliseerimiseks 1,78 miljoni euro eest konserve.

· Eesti taotleb Euroopa Komisjonilt ühekordse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse erakorralist toetust, mis aitab ühekordse meetmena kompenseerida piirangutsooni seakasvatajatele kaubanduspiirangutest tingitud hinnalangust. Meetme rakendamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni vastav otsus ja selle käivitumisel tuleb Eesti riigil katta pool kuludest.

· Sigade Aafrika katku taudikahju kompenseerimiseks on praeguseks kulunud üle 3 miljoni eurot.

· Maaeluminister viib valitsusse kava asutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde äriühingu, mis avardaks põllumajandusettevõtete rahastamisvõimalusi. Näiteks saaks müüa ajutiselt äriühingule maa ja olude paranedes see tagasi osta, mis võimaldab põllumehel saada ajutiselt juurde käibevahendeid.

Taustaks
Aastatel 2014-2020 maksab Euroopa Liit ja Eesti riik põllumajandustootjatele kokku ligi 2 miljardit eurot otse- ja maaelutoetusi.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade