Keskkonnaministeerium kommentaar ajalehes Sakala ilmunud artiklis "Jahimehed ajavad riigi plaanile sõrad vastu" kõlanud eksitavate väidete selgituseks:

Väide: Keskkonnaministeerium liigitab metssead seaduse mõistes väikeulukiteks.

Kavandatud seadusemuudatus ei võrdsusta metssiga väikeulukiga. Seadus säilitab senised erisused metssigade ja väikeulukite vahel, kuid laiendab maaomanikest jahimeestele võimalusi metssigade küttimisel ning sigade Aafrika katku ohjamisel. Jahipidamisreeglid suurulukitele on tunduvalt karmimad kui väikeulukile, samuti on oluliselt põhjalikum ka nõutav seire ja aruandlus.

Väide: Kava tulemusena oleks kadunud asja üle igasugune kontroll, sest siis võinuks igaüks sigu lasta, kus ja kuidas ise soovib. Jahimeestest ja jahiseltsidest minnakse mööda.

Jahiloa metssea küttimiseks väljastab maaomanikule või tema poolt määratud isikule jahipiirkonna kasutaja ehk kohalik jahiselts. Metssiga on ja jääb seaduse mõistes suurulukiks, mis tähendab seda, et pärast jahiloa kehtivustähtaja lõppu tuleb luba kümne päeva jooksul selle andjale tagastada. Maaomanikele antakse metssigade küttimise õigus ainult katku ohu levimise perioodiks.

Seega on jahiseltsil ka edaspidi olemas kontroll ja ülevaade kütitud sigadest. Lisaks säilib ka jahiseltsi aruandekohustus kütitud isenditest riigile. Seoses sigade Aafrika katku ohjamisega on aruandlust pisut karmistatud, kuna jahiseltsid peavad riigile igakuiselt andma aru kütitud ja surnult leitud metssigadest.

Ka ei vasta tõele väide, et jahimeestest ja jahiseltseidest minnakse mööda. Metssea küttimise loa annab välja jahiselts inimesele, kellel on kehtiv jahitunnistus. Enne jahile minekut tuleb loa saanud isikul maksta jahimehe aastamaks ja sooritada suuruluki laskekatse.