Foorumi eesmärk on tuua kokku turbaga seotud ettevõtjad kõigist Balti riikidest, et ühiselt arutleda valdkonna probleemide üle, tutvuda olukorraga teistes riikides ning jagada kogemusi ühiste probleemide lahendamisel. Lisaks väliste tegurite ja probleemide üle arutlemisele, on mitmeid uudiseid ka tööstuse enda poolt. Pidevalt areneva tehnika abil suurendatakse efektiivsust ning vähendatakse sektori keskkonnamõju. Lisaks Baltimaadele on osavõtjaid oodata veel 12 riigist.

Erki Niitlaan (Eesti Turbaliidu tegevdirektor) selgitab: „Turbatööstus kui paljuski ekspordile suunatud tööstusharu on mõjutatud nii siseriiklikust kui ka rahvusvahelisest olukorrast. Siseriiklike mõjutuste osas on olulisemad erinevad õiguslikud regulatsioonid, piirangud, rahvusvaheliselt nii majanduslik kui ka seda mõjutav poliitiline olukord. Sellest on inspireeritud ka konverentsi pealkiri – „Turbatööstus poliitika ja majanduse turbulentsis.“

Foorumi peaesinejatest väärivad esiletõstmist Gerald Schmilewski (International Peat Society) ülevaade kasvusubstraatide tootmise trendidest ja alternatiividest Euroopas, Jüri-Ott Salmi (Eestimaa Looduse Fond) ettekanne kliimamuutuste potentsiaalsest mõjust turbatööstusele ning Maksim Miroshnikov (Mediterranean Shipping Company - MSC) sissevaade globaalsele logistikaturule. Erki Niitlaan lisab: „Nimetatud ettekannetest võib tunduda näiteks logistika teema kuidagi kohatu. Samas on just logistika see, mis mõjutab paljuski Eesti turbatoodete lõpphinda tarbimiskohas ning seega konkurentsivõimet. Vähetähtis ei ole ka fakt, et turbatooted moodustavad kõige suurema kaubagrupi Eestist eksporditavate konteinerkaupade seas.“

Tänavustest foorumi teemadest Baltikumile tervikuna aga just Eesti turbatootjatele on olulised turba energeetikaga seotud küsimused. Erki Niitlaan: „Turba energeetiline potentsiaal Eestis on väga suur, turba süsiniku varu on näiteks samas suurusjärgus kui põlevkivi süsiniku varu. Meil on terve rida maardlaid, mis seisavad või mis on varasemalt inimtegevuse poolt rikutud, kus turvas rikneb, sest siseriiklike piirangute või tururegulatsioonide tõttu on selle turg kunstlikult piiratud. Kannatab nii keskkond kui tarbija.“ Võimalikke lahendusi tutvustab näiteks Magnus Brandel (Rootsi), kes teeb ettekande Põhja- ja Baltimaade koostöö võimalustest kütteturba valdkonnas.

Huvitavaid ettekandeid on foorumil teisigi, räägitakse veel turbamaade vastutustundliku majandamise teemal, mille tagamiseks loodi 2013. a rahvusvaheline sertifitseerimise süsteem, eraldi plokk on pühendatud turbatööstuse keskkonnakaitsele ja tehnoloogilistele uuendustele.

Kõigil delegaatidel avaneb võimalus foorumi raames tutvuda Saaremaa kauni looduse ning huvitava ajalooga, sest foorumi raames toimuvad ekskursioonid viivad osalejad Muhu saarele, Angla tuulikuparki ja Abruka saarele.

Konverentsi korraldamist toetab EAS ning mitmed Eesti ja Euroopa valdkonnaga seotud ettevõtted.

Taustainfo:

MTÜ Eesti Turbaliit on 1992. a asutatud turba tootmise ja töötlemisega tegelevaid ning neid teenindavaid ettevõtteid ühendav organisatsioon. Turbaliidu liikmed toodavad täna 85 % Eesti turbatoodetest, andes sealjuures tööd ~1 000-le inimesele ja seda peamiselt maapiirkondades. Lisaks sellele on turbaga seotud terve rida seda teenindavaid ettevõtteid transpordi, masinaehituse, pakendamise, energeetika, teaduse, rakendusuuringute ja insenerteenuste valdkonnas. Tööstuse hinnanguline aastakäive on ~80 - 90 miljonit €, millest 3/4 moodustab eksport (koguseliselt ~2/3). Eesti turbatooteid eksporditakse ~100 riiki, millest olulisemad on Belgia, Holland ja Saksamaa.

PROGRAMM

15.09.2015

19:00 – 24:00 Konverentsi avamine, Kuressaare Kuursaal

16.09.2015

08:30 – 09:30 Registreerumine, tervituskohv

09:30 – 11:00 I hommikune sessioon – Teemad, mis on suuremad kui meie

09:30 Turvas, Euroopa, Alternatiivid, Trendid, Gerald Schmilewski

10:00 MSC ja maailmamajanduse mõju konteinervedudele, Maksim Miroshnikov

10:30 Kliimamuutuste potentsiaalne mõju turbatööstusele, Jüri-Ott Salm

11:00 – 11:30 Kohvipaus

11:30 – 13:00 II hommikune sessioon – Turbaalade majandamine – kommunikatsioon ja teadmistepõhiste otsuste tasakaal

11:30 RPP sertifitseerimissüsteem, progress ja esmane tagasiside, Hein Boon

12:00 Klasmann-Deilmann – RPP sertifikaatide taotlemine Leedus ja Saksamaal, Bert von Seggern

12:30 RPP juurutamise esimesed sammud ja kütteturba tulevikust Iirimaal, Cathal Byrne

13:00 – 14:15 Lõuna

14:15 – 19:00 Ekskursioonid

17.09.2015

9:30 – 11:00 I hommikune sessioon – Ülemaailmse ärikeskkonna mõju turbatööstusele

09:30 Kütteturvas - omadused, kasutuspotentsiaal, tehnoloogiad ja probleemid, Ülo Kask

10:00 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus turbast: kuidas saavutada kasv,

Kalev Kallemets

10:30 Põhjamaade – Baltikumi koostöö kütteturba valdkonnas, Magnus Brandel

11:00 – 11:30 Kohvipaus

11:30 – 13:00 II hommikune sessioon – Tööstuse keskkonnakaitselised väljakutsed

11:30 Kuivendamise negatiivne mõju soodele, Ain Kull

12:00 Võimalused kuivendamise mõju vähendamiseks, Marko Kohv

12:30 Orgaaniliste muldadega maade metsastamine Lätis - kulud, tulud ja kliimamuutuse

leevendamine, Andis Lazdins

13:00 – 14:00 Lõuna

14:00 – 15:30 I õhtune sessioon – Tehnoloogia areng

14:00 Premier Tech Chronos – Tõusmas ülesannete kõrgusele!, Marc Peray

14:30 Kasvusubstraatide töötlemise automatiseerimine, Albert Slootweg

15:00 Kasvusubstraatide segamise ja pakendamise tehnoloogiad,

Vania Cecchin / Leonardas Martavičius

15:30 – 16:00 Kohvipaus

16:00 – 18:00 II õhtune sessioon – Balti koostöö, ühiste probleemide lahendus

16:00 Turbaalade majandamine ja turba tootmine Eestis, Erki Niitlaan

16:30 Läti turbatööstus 2014 - 2015 ja seda mõjutavad faktorid, Ingrida Krigere

17:00 Leedu turbatootjate assotsiatsioon - hooaeg 2015, Giedrius Kavaliauskas

17:30 Avatud mikrofon, arutelu, konverentsi sulgemine

20:00 Konverentsi lõpetamine, Kuressaare Kuursaalis

Allikas: MTÜ Eesti Turbaliidu pressiteade