Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaministeerium: põllumajandusreostust tuleb vähendada (2015-09-10 00:05:05)


Valitsus arutab neljapäevasel istungil veeseaduse muutmise eelnõud, millega ajakohastatakse nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks. Eelkõige täpsustatakse sõnniku hoidmistingimusi ning väetiste kasutamise aegu.

„Eesti territooriumilt liigub lämmastikuühendeid veekeskkonda pidevalt kasvavas tempos, samamoodi on pidevalt kasvanud Pandivere ja Adavere piirkonna põhjavee nitraatioonide sisaldus nii, et mõnedes kaevudes on vesi muutunud joogikõlbmatuks. Seetõttu on selge, et olemasolevad nõuded ei ole piisavad tekkiva reostuse piiramiseks,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.

Teadlaste hinnangul satub orienteeruvalt 60-80% lämmastikust ning 30% fosforist vette põllumajandustegevuse tulemusena. Ka Euroopa Komisjon on rõhutanud, et Eestis kehtivad väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlate mahutavuse regulatsioonid ei taga piisavat veekeskkonna kaitset, mistõttu on algatatud ka rikkumismenetlus.

Selleks, et põllumajandusest tulenevat veereostust vähendada, täpsustatakse peamiselt sõnniku hoidmistingimusi ning väetiste kasutamise aegu.

Praegu kehtiva nõude kohaselt peab sõnnikuhoidla olema sellisel loomapidamishoonel, kus peetakse enam kui kümme loomühikut (ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad) loomi. Alates 1. jaanuarist 2023 peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse alates viiest loomühikust loomi. Pikk üleminekuaeg võimaldab põllumeestel nõudele vastamiseks teha vajalikke investeeringuid.

Kui peetavaid loomi on alla kümne või alates 2023. aastast alla viie loomühiku, ei ole sõnnikuhoidla kohustuslik kuid ka sel juhul tuleb vältida keskkonna reostumist ning sõnniku ajutisel hoidmisel lauda juures, enne põllule laotamist täita lihtsustatud veekaitse nõudeid ehk sõnniku all peab olema lekkekindel põhi ning see peab olema vihma eest kaitstud.

Samuti täpsustatakse sõnniku põllul aunas hoidmise nõudeid, mis aitavad kaasa pinna- ja põhjavee nitraatidega reostumise vähendamisele. Veekaitse seisukohalt on oluline, et sõnnikuaun oleks põllul laotamiseelselt võimalikult lühikest aega ning et sellest ei lekiks keskkonda vedelikke. Seepärast sätestatakse sõltuvalt sõnniku kuivaine sisaldusest sõnniku aunas hoidmise maksimaalne lubatud aeg.

Lisaks muudetakse varasemaks ka vedelsõnniku ja mineraalsete lämmastikväetise laotamise keeluaega, senisest 1. detsembrist 15. oktoobrile. Väetiste, eriti vedelsõnniku laotamine selleks ebasoodsal ajal on suur riskiallikas, sest suur osa taimetoitainetest kandub pinna- ja põhjavette. Sõltuvalt ilmastikust leostub talvekuudel-varakevadel 70-80% sügisel laotatud lämmastikust. Eriti suur on see näitaja vedelsõnniku puhul, kuna selles on lämmastik vähe seotud. Ka sellele muudatusele on antud pikk üleminekuaeg, uus keeluaeg hakkab kehtima 1. jaanuarist 2023.

Veekeskkonda sattuv liigne fosfor ja lämmastik tekitavad probleeme nii jõgedes-järvedes, kui ka meres, muutes vee liiga toitainete rikkaks, mis omakorda põhjustab taimestiku, seal hulgas ka vetikate vohamist. Rohke taimestik aga halvendab oluliselt kalade elutingimusi ja võib viia ka nende hukkumiseni, nagu on näiteks Peipsi järves hapnikupuuduse tõttu juhtunud. Läänemere seisundi parandamiseks tuleb ainuüksi Eestil lähiajal lämmastikku vähendada 1800 tonni ning fosforit 320 tonni.

Tänaste hinnangute kohaselt on Eesti pinnaveest heas seisundis ligikaudu 62%, kesises seisundis ligi 30% ning halvas seisundis ligi 8%. Eesti põhjaveest on heas seisundis 79% ning halvas seisundis 21%.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.