Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Metssigade tõhusamaks küttimiseks kinnitati erimeetmed (2015-08-22 04:33:39)

Keskkonnaameti peadirektor kehtestas algavaks jahihooajaks metssigade küttimisele täpsemad juhised, samuti lubatakse aju- ja koerajahi pidamine metssigadele ka taudi leviku piirkondades.

„Keskkonnaamet on oma otsustes põllumehi toetanud, eelmisel jahihooajal oli meie eesmärgiks vältida metssigade liikuma ajamist taudi nakatunud piirkondades, et anda seakasvatajatele rohkem aega katku vastu valmistumiseks ning pidurdada seeläbi seakatku levikut kodusigadele. Kahjuks on katk jõudnud ka kodusigadeni, mistõttu sel hooajal tuleb rohkem metssigu küttida, et haigusetekitaja levikut pidurdada,“ lausus Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar. Tema hinnangul on kõige olulisemaks edu saavutamise eelduseks hea koostöö jahimeestega ja nende operatiivne info nii kütitud kui katku surnud sigade arvukuse kohta, mille alusel saab vajadusel korrigeerida küttimismahtusid.

Tuginedes Keskkonnaagentuuri soovitustele metssigade populatsiooni osas, kehtestas Keskkonnaamet taudi tõkestamiseks metssigade küttimismahu ning -struktuuri maakondade kaupa. Metssigade küttimismahu suurendamise eesmärgiks on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele.

Jahindusnõukogude ülesanne on kokku leppida Keskkonnaameti kehtestatud küttimisstruktuuri jagunemine jahipiirkondade kasutajate vahel 30 päeva jooksul käskkirja jõustumisest. Keskkonnaameti kehtestatud limiidi alusel on jahipiirkondadel kohustus küttida 29 600 metssiga jahiaasta lõpuks 29. veebruariks 2016. Seejuures tuleb jälgida struktuuri, kus noorloomade osakaal kütitavate isendite seas on 60% ning emasloomade osakaal kütitavate vanaloomade ja kesikute seas 60%.

Selleks, et saada paremat ülevaadet metssigade populatsioonist piirkonniti, vajab Keskkonnaamet pidevat informatsiooni kütitud, seakatku surnud ning katku tunnustega jahiloata surmatud metssigade kohta, mistõttu tuleb jätkuvalt katkutsoonides kütitud metssigadest teada anda. Jahipiirkondade kasutajatel on kohustus teavitada metssigade küttimisest (arv, sugu, vanusegrupp) iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks Keskkonnaameti vastava regiooni jahinduse spetsialisti. Lisaks tuleb ka Veterinaar- ja Toiduametil teavitada Keskkonnaametit surnuna leitud või taudi tunnustega jahiloata surmatud metssigadest.

Kuna jahiulukite lisasöötmine mõjutab oluliselt metssigade arvukust, on vajalik taudi tõkestamiseks piirata ka metssigade lisasöötmist ajavahemikus 1. oktoober kuni 30. aprill. Alates maist kuni oktoobrini on metssigade lisasöötmine lubatud uluki tekitatud põllukahjude ennetamise ja vähendamise eesmärgil. Metssigade peibutussööta tohib kasutada ilma ajalise piiranguta, kuna see aitab kaasa metssigade küttimisele varitsusjahil. Peibutussöötmisena käsitletakse varitsusjahti kõrgistmelt, kus söödakus tohib olla kuni 100 kg ning maas kuni 10 kg tera- ja/või kaunvilja, sealhulgas hernes või mais.

Lisaks muudeti juba varem jahieeskirja, millega lubatakse metsseale ajujahti pidada aasta ringi ning ka põrsaid küttida aasta ringi. Koerajahti lubatakse 1. oktoobrist 31. märtsini. Lõastamata jahikoeri aasta ringi metsseajahil kasutada endiselt ei lubata, sest suvisel poegimisperioodil valivad koerad agressiivse metssea asemel enamasti mõne nõrgema jahiobjekti, kelleks võib olla loom liigist, millele jahipidamine on keelatud.

Lisaks Keskkonnaameti käskkirjale on Keskkonnaministeerium esitanud Riigikogule muutmiseks ka jahiseaduse muutmise eelnõu, millega lubatakse küttida seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist ning püünisaedadega.

Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele lubatakse edaspidi surmata jahiloata ka ilmsete katku tunnustega (nt loidus, häiritud koordinatsioon, verevalumid nahal) metssiga, teavitades sellest veterinaararsti või järelevalveametnikku ja Keskkonnainspektsiooni. Kui jahiluba oli olemas, tuleb teavitada veterinaararsti või järelevalveametnikku.

Edaspidi on jahipiirkonna kasutaja ehk jahiselts kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikule (sarnaselt väikeulukite küttimisele) metssigade küttimiseks tasuta jahiloa. See võimaldab metssigade arvukuse reguleerimisse kaasata rohkem jahipiirkondadesse mittekuuluvaid jahimehi.

Jahiseaduse ja -eeskirja muudatused on kehtestatud ajutiselt kuniks olukord muutub.

Vaata lisainfot (s.h küttimismahu maakondlikku jaotust) siit: www.envir.ee/et/sak ja siit: http://keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/hadaolukorrad/sak/

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.