Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaõiguse uudiskiri / august 2015 (2015-08-20 03:02:17)

KLIIMAMUUTUS



ÜRO liikmesriikide poolt kokkulepitud jätkusuutliku arengu eesmärkide hulgas on ka võitlus kliimamuutusega

New Yorkis 2. augustil toimunud ÜRO liikmesriikide kohtumisel leppisid 193 diplomaati kokku ambitsioonikas kavas saavutada järgmise 15 aasta jooksul 17 jätkusuutliku arengu eesmärki. Jätkusuutliku arengu eesmärgid on suunatud selliste ühiskonnaprobleemide nagu äärmine vaesus, ebavõrdsus ja kliimamuutus vähendamisele ja kaotamisele kogu maailmast.

Jätkusuutliku arengu 13. eesmärk on võtta kiireloomulisi meetmeid, et võidelda kliimamuutuse ja selle mõjudega. Vastav kava näeb näiteks ette kliimaga seotud ohtude ja loodusõnnetuste vastupanu-ja kohanemisvõime tugevdamise, haridustaseme ja teadlikkuse tõstmise ning kliimamuutuste leevendamise suutlikkuse parandamise. Ühe konkreetse nõudena peaksid ÜRO riigid kuni aastani 2020 ühiselt panustama arenguriikides vajalikesse leevendusmeetmetesse iga-aastaselt 100 miljardit dollarit.

Kokkuleppe annab ÜRO hinnangul mh lootust, et detsembris Pariisi kohtumisel sõlmitakse uus rahvusvaheline kliimalepe

Antud kava kontekstis on kliimamuutust rahvusvahelisel tasandil esmakordselt käsitletud kui aregupõhist väljakutset. Eesmärgiks on lahutada majanduskasv keskkonnaseisundi halvenemisest, sõnastades selgelt vajaduse minna üle madala süsinikusisaldusega majandusele. Paljud riigid on olnud vastava kliimaeesmärgi lisamise osas kahtleval seisukohal, kartes, et see kokkulepe võib takistada kliimaläbirääkimiste edenemist arenenud ja arengumaade vahel. Euroopa Komisjon omalt poolt oli arvamusel, et mõtekam on kliimaküsimused iseseisva eesmärgi asemel lisada teiste eesmärkide alla. Greenpeace'i poliitilise nõuniku Daniel Mittleri sõnul aga ei oma ÜRO uued arengueesmärgid sisulist tähendust enne, kui detsembris toimuval Pariisi kliimakonverentsil ei jõuta kokkuleppele asendada aastaks 2050 fossiilkütused täielikult taastuvate energiaallikatega.

Kokkulepitud eesmärgid annavad ÜRO hinnangul lootust jõuda detsembris Pariisis üksmeelele uue siduva kliimamuutuste lepingu loomise osas. Jätkusuutliku arengu eesmärkide ametlik vastuvõtmine toimub ÜRO peakorteris New Yorkis 25.-27. septembril toimuval kohtumisel.

ÜRO pressiteade (ingl k)

Jätkusuutliku arengu eesmärgid (ingl k)



ENERGEETIKA



Uued üle-euroopalised nõuded piiravad väiksemate kütteseadmete energiatarvet ja õhuheidet

Euroopa Liidu Teatajas avaldati juuli teises pooles kolm Euroopa Komisjoni määrust, mis reguleerivad väiksemate, eelkõige kodumajapidamises kasutatavate kütteseadmete (sh puudega köetavate ahjude ja pliitide) energiatarbimist ja õhuheiteid. Lisaks uute toodete jaoks kohustuslikele nõuetele avaldati samas kaks määrust, mis reguleerivad nende seadmete energiamärgistust. Tegemist on oluliste reeglitega, kuna väikesed kütteseadmed põhjustavad olulise osa paljude Euroopa linnade kohalikust õhusaastest (sh ka talvel Tartu ja Tallinna puuküttega elamurajoonides).

Uued nõuded peaksid tulevikus parandama linnade õhukvaliteeti

Kütteseadmete energiatarvet ja õhuheidet reguleerivad määrus nr 2015/1185 (vähem kui 50 kW võimsusega tahkekütust kasutavate seadmete kohta), määrus nr 2015/1188 (elektrit, gaasilist ja vedelkütust kasutavate väiksemate seadmete kohta) ja määrus nr 2015/1189 (vähem kui 500 kW võimsusega tahkekütusekatelde kohta). Tahkekütuseseadmete puhul on lisaks energiatarbimisele reguleeritud ka CO2, tolmu (PM), orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi (CO) ja lämmastikoksiidide heide. Muude seadmete puhul on piirangud seatud vaid elektritarbimisele ja lämmastikoksiidide heitele. Määrus nr 2015/1186 seab nõuded kohtkütteseadmete energiamärgistusele, määrus nr 2015/1187 tahkekütusekateldele.

Tegemist on määrustega, mille rakendamisel on selge kasu küttekulude vähenemise, parema õhukvaliteedi ja väiksemate tervisekahjude näol. Samas põrkusid mõlemad määrused kütteseadmete tootjate vastuseisule. Võrreldes esialgsete plaanidega leevendati seetõttu heitenorme, samuti pikendati üleminekutähtaegu. Energiamärgistuse nõudeid ei kohaldata ka kõige enam ostetavate uute seadmete liigile - elektril töötavatele seadmetele (nt elektriradiaatorid, puhurid).

Uued nõuded jõustuvad sõltuvalt seadme tüübist vahemikus 2017-2022.



VESI



Maaparandusseaduse eelnõu kehtestaks täiendavad nõuded veekogude kaitseks

Augusti keskpaigas avaldas Põllumajandusministeerium uue maaparandusseaduse eelnõu. Eelnõu sisaldab mh uusi nõudeid maaparandussüsteemide eesvoolude kaitseks. Lisaks sellele ja teistele praktikas ilmnenud probleemide kõrvaldamisele on eelnõu eesmärgiks viia maaparandussüsteeme puudutavad reeglid kooskõlla uue ehitusseadustikuga.

Maaparandussüsteemi eesvoolude ümber moodustataks kaitsevööndid, kus inimtegevust veekogu kaitseks piiratakse

Maaparandussüsteemi eesvooluks loetakse veekogu või torustik, millega juhitakse vett kas kuivendusvõrgust ära või niisutusvõrku sisse. Eesvooluks võivad olla nii torustikud, kraavid-kanalid, ümberkujundatud jõed ja ojad kui looduslikud veekogud. Uue eelnõu kohaselt moodustuks eesvoolude ümber kaitsevöönd, kus maa kasutamine on veekogu kaitseks piiratud. Kaitsevööndis tuleks hoiduda tegevusest, mis seda kahjustada võiks, mh ei tohiks ehitada ehitist ilma Põllumajandusameti kooskõlastuseta, rajada kõrghaljastust jms. Eesvoolu kaitseks hajureostuse ja erosiooni eest ei tohiks ka maad harida lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest.

Senisest pikemalt ja põhjalikumalt käsitleks uus seadus ka maaparandusühistute loomist ja tegevust, ettevõtjate heaks töötavate spetsialistide vastutust jms. Eelnõu kohaselt jõustuks seadus 1. jaanuaril 2017. a.

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis



MAAPÕU



Eelnõu täiendaks nimekirja turbaaladest, mille suhtes ei kohaldata aastast kasutusmäära

Keskkonnaministeerium esitas 21. juulil kooskõlastamiseks kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekirja muutmise eelnõu. Vastav nimekiri koosneb varem kaevandatud turbaaladest, mille kaevandajad on eri põhjustel hüljanud ning kus turbavaru tuleks lõpuni kaevandada ja ala hiljem korrastada.

Nimekirjas olevatel aladel kaevandamise ja hilisema korrastamise soodustamiseks ei kohaldata nende alade suhtes Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrusest nr 293 tulenevat turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurust ning aastast kasutusmäära (viimane piirab turba kaevandatavat kogust muudelt väljadelt). Eelnõu kohaselt lisataks kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekirja Suursoo, Puhatu, Kallissaare, Pakasjärve, Voore ja Kungjärve turbaalad.

Eelnõu loojad loodavad, et muudatustega väheneb arendussurve looduslike soode kuivendamiseks

Tulenevalt Eesti küllalt suurest kasvuhoonegaaside emissioonist pindalaühiku kohta, oleks eelnõu seletuskirja kohaselt otstarbekas vähendada turbarabade kuivendamisest tulenevaid heitkoguseid juba avatud aladel maavara lõpuni kaevandamisega, uusi turbaalasid avamata. Avatud aladel väheneks aktiivsel kaevandamisel kasvuhoonegaaside heide oluliselt ning hilisem korrastamine võimaldaks seal taas õhus leiduvat süsinikku siduma hakata. Mahajäetud alasid taas kasutusse võttes saaks eelnõu koostajate hinnangul ka edukamalt täita Ramsari konventsiooni , mille eesmärgiks on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna väheneks vajadus uute märgalade kuivendamise järele. Samuti aitaks turba kaevandamiseks täiendavate võimaluste loomine seletuskirja kohaselt säilitada selles valdkonnas tööhõivet (hetkel annab turba kaevandamine tööd ligi 1000 inimesele).

Materjalid Eelnõude infosüsteemis



OHTLIKUD AINED



Uus ohtlikke kemikaale käitlevate ettevõtteid puudutav määrus vähendaks ohtlike ettevõtete arvu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitas 3. augustil kooskõlastamiseks uue kemikaali ohtlikkuse alammäärasid ning ohtlikke kemikaale käitlevate ettevõtete kategooriatesse määramist reguleeriva määruse eelnõu. Määrus asendaks hektel kehtivat samasisulist MKM 8. juuni 2011. a määrust nr 40 . Uus määrus töötati välja, et võtta üle EL direktiiv 2012/18/EL (nn Seveso III) ja viia ainete ohutuskategooriad vastavusse EL määrusega nr 1272/2008/EÜ (nn CLP-määrus). Uus määrus oleks vajalik selleks, et täpsemalt määratleda nn ohtlikud ettevõtted ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, millele kohalduvad kemikaaliõnnetuste vältimise erinõuded (nt kohustus kajastada õnnetuse ennetamise ja õnnetuse kahjude kontrollimise meetmeid riskianalüüsis, ohutusaruandes jt kohustuslikes dokumentides).

Eelnõu seletuskirja kohaselt ei peaks täiendavaid nõudeid enam täitma mõned katlamajad ja väiksemad soojuselektrijaamad

Eelnõu sisulised muudatused seisneks CLP-määrusele vastavate ohukategooriate kasutusele võtmises senise süsteemi asemel ning kemikaalide ohtlikkuse alammäärade muutmises. Ohukategooriate liigituse muutmine on pigem formaalne ja seotud uue kemikaalide liigitamise süsteemi kasutuselevõtuga EL-s. Kemikaalide ohtlikkuse alammäärade järgi kategoriseeritakse teatud ettevõtted ohtlikuks või suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. Lähtuvalt ettevõtte kvalifitseerumisest ohtlikuks või suurõnnetuse ohuga ettevõtteks laieneksid sellele täiendavad administratiivsed kohustused nagu teabelehe, riskianalüüsi, ohutusaruande, ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani koostamine ning nende järgimine.

Kemikaalide ohtlikkuse alammäärade muutmise põhiliseks kaalutluseks on seletuskirja kohaselt halduskoormuse vähendamine seal, kus võimalik, tegemata seejuures järeleandmisi ohutuses. Seega oleks üldiseks eesmärgiks vähendada ohtlike ettevõtete arvu. Teatud ainete alalmmäärade tõstmine vähendaks ohtlike ettevõtete arvu 160lt 145le. Eelkõige kaoksid nimekirjast katlamajad ja väiksemad soojuselektrijaamad.

Materjalid Eelnõude infosüsteemis



KIIRGUS



Radioaktiivsete jäätmete tegevuskava kohaselt on suurimaks väljakutseks Paldiski tuumaobjekt

Keskkonnaminister kinnitas juuli teises pooles radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava. Tegevuskava on aluseks riigipoolsele tegevusele radioaktiivsete jäätmete käitlemisel aastani 2050. Samas on mitmed olulised tegevused alles kavandamisel, mistõttu tuleb tegevuskava kindlasti tulevikus üle vaadata. Tegevuskava koostamist nõudva direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt tuleb seda teha vähemalt kord kümne aasta jooksul.

Paldiski õppereaktorite lammutamisel tekkivate jäätmete kõrvaldamiseks kaalutakse Eestisse lõppladestuspaiga rajamist

Tegevuskava kohaselt on suurimaks väljakutseks nn Paldiski tuumaobjekt. Nõukogude Liidu aegse tuumaallveelaevnike õppekeskuse alal on käesoleval hetkel kaks õppereaktorit, mis on kaetud sarkofaagiga ning lisaks sellele vaheladustuspaik, kus ladustatakse sisuliselt kõiki Eesti radioaktiivseid jäätmeid. Kuna reaktorite demonteerimisel tekkiv suur jäätmekogus tuleks lõppladustada, asutakse tegevuskava kohaselt ette valmistama jäätmete lõppladustuspaiga loomist.

Lõppladustuspaiga suurus ja muud üksikasjad pole hetkel veel teada, kuna hetkel viiakse läbi alles reaktorite demonteerimise eeluuringuid (lõpuga 2015. a). 2017. a soovitakse alustada lõppladustuspaiga keskkonnamõjude hindamisega (KMH), mis tegevuskava kohaselt võib võtta kuni 10 a. Lõppladustuspaik soovitakse tegevuskava kohaselt valmis saada 2040. aastaks.

Juuni alguses avaldatud Riigikontrolli auditis leiti, et Paldiski tuumaobjekti demonteerimise ja lõppladustuspaiga küsimuse lahendamine on kestnud liiga kaua. Esialgse plaani kohaselt pidi eeltöödega alustatama juba 1997. a, tegelikkuses alustati eeluuringuid aga alles eelmisel aastal. Riigikontroll tegi auditis ettepaneku otsustada reaktoritest pärinevate jäätmete edasine käitlemine juba 2016. a, ent ka tegevuskavast ei selgu, kas seda plaanitakse teha enne või pärast vastava KMH läbiviimist.

Tegevuskava Keskkonnaministeeriumi veebilehel (pdf)



JAHINDUS



Muudatused jahipidamise reeglites hõlbustaksid metssigade jahti sigade Aafrika katku piiramiseks

Vabariigi Valitsus esitas 17. augustil Riigikogule kiireloomulise jahiseaduse muudatuste eelnõu. Seoses jahiseaduse muutmisega muudeti augustis ka jahieeskirja. Kavandatud jahipidamisvõimalusi ja -vahendeid laiendavad muudatused on vajalikud metssigade arvukuse langetamiseks, mis omakorda peaks pidurdama sigade Aafrika katku levikut kodusigade hulgas. Aafrika katk on mets- ja kodusigade seas leviv väga nakkav ning ägedalt kulgev viirushaigus, mis ei ole ravitav ja lõpeb nakatunud loomade surmaga.

Jahiseaduse eelnõu tooks kaasa järgnevad muudatused:

- Metssigu võiks küttida ka seisva mootoriga maastikusõidukist või muust mootorsõidukist, et tagada lasu sooritamiseks parem vaateväli;
- Metssigade jahtimiseks lubataks kasutada tehisvalgusallikat, mis võimaldaks hämaras või pimedas täpsemat laskmist;
- Metssigu võiks püüda püünisaedadega;
- Ilmsete seakatku tunnustega metssiga lubataks koheselt surmata ilma jahiloata, teavitades sellest koheselt piirkonda teenindama volitatud veterinaararsti või järelvalveametnikku ja Keskkonnainspektsiooni;
- Maaomanik või tema määratud isik võiks oma kinnistul küttida peale väikeulukite ka metssigu, mis võimaldaks metssigade arvukuse reguleerimisse kaasata rohkem jahipiirkondadesse mittekuuluvaid jahimehi.

Jahieeskirjas tehti järgnevad muudatused:

- Metsseale on lubatud aastaringselt pidada varitsus-, hiilimis- ja ajujahti;
- Põrsastega emiste küttimine on lubatud aastaringselt.

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Jahieeskirja muudatused jõustusid juba 17. augustil.

Jahiseaduse materjalid Eelnõude infosüsteemis

Jahieeskirja materjalid Eelnõude infosüsteemis





Allikas: SA Keskkonnaõiguse Keskuse uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.