Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Doktoritöö: alternatiivsed väetised sobivad pajude kasvatamiseks (2015-08-19 15:29:12)


Reedel, 21. augustil tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Bert Holmi väitekiri „Pajude (Salix sp.) kasvatamine kasutades väetisena reoveepuhastusprotsessi- ja biogaasi tootmise jääke“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal.

Doktoritöö eesmärk oli hinnata erinevate inimtegevusega seotud jäätmete nagu reovesi, jääkmuda ja biogaasi kääritusjääk kasutatavust bioenergia toorme tootmiseks kasvatatavate lühikese raieringiga pajuistanduste väetamisel ja nende mõju pajude tootlikkusele. Uurimistöö tulemusel selgus, et pajuistandus vähendab oluliselt lämmastiku ja fosfori koguseid, mis sisalduvad nende väetamiseks kasutatud eelpuhastatud reovees ja selle jääkmudas, samuti selgus, et reovee ja selle jääkmuda kasutamine ei mõjuta taimede suremust ning et biogaasi kääritusjäägi liigrohke kasutus suurendab noorte pajutaimede suremust. Tulemuste põhjal võib öelda, et eelpuhastatud reoveega kastmine suurendab pajutaimede tüvede arvu, tihedama võrastikuga kaasneb vitspaju (S. viminalis) kloonide ulatuslikum leheroostesse nakatumine, eelpuhastatud reovee, reovee jääkmuda ja biogaasi kääritusjäägi kasutamine suurendab oluliselt pajutaimede keskmist kuivmassi ja istanduse keskmist puidutootlikkust. „Töötlusmeetod ja väetuskoormus mõjutavad noorte taimede biomassi jaotust erinevate taimeosade vahel,“ rääkis doktorant Bert Holm, kes lisas, et kloonide reaktsioon kasutatud töötlusmeetoditele ja vastuvõtlikkus leheroostele varieeruvad oluliselt, osundades erinevate genotüüpide kohastumuste mitmekesisusele.

Töö kokkuvõttena võib öelda, et juhul, kui pajupõldude rajamine bioenergia tootmise eesmärgil peaks Eestisse laienema, siis mineraalväetiste asemel on nende väetamiseks võimalik ja otstarbekas kasutada alternatiivseid väetusallikaid. „Nii eelpuhastatud reovesi, reovee komposteeritud jääkmuda kui biogaasi kääritusjääk sobivad pajude väetamiseks,“ selgitas Holm. „Selline praktika parandaks lühikese raieringiga pajuistanduste konkurentsivõimet ja soodustaks inimtekkeliste reoainete kestlikku taaskasutust.“

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 Tartus Baeri maja (Veski tn 4) seminariruumis.

Doktoritöö juhendaja on Dr. Katrin Heinsoo ning oponent prof. Theo Verwijst (Swedish University of Agricultural Sciences).

Allikas: Eesti Maaülikooli 19.08.2015 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.