Doktoritöö: maaliste väärtuste kaitsel ja haldamisel tuleks enam kaitsta paiksete rühmade huve


Reedel, 21. septembril tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Priit-Kalev Partsi väitekiri „Kestlik kogukonnakorraldus: kultuuripärandiga seostuvate arendustegevuste peegeldusi Kihnu saarelt, Viljandi maakonnast ja Eesti kaitsealadelt“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal.

Priit-Kalev Partsi doktoritöö käsitleb maaliste väärtuste haldust ja kaitset olukorras, kus põllumajandus on maapiirkondade elanike jaoks taandumas kõrvaliseks sissetuleku ja tööhõive allikaks. Autor analüüsib loodus- ja muinsuskaitse kontseptuaalseid aluseid ning varjatult ideoloogilisi seoseid valdkonna korralduspraktikaga, pakkudes välja alternatiivseid mõtestamiskonstruktsioone (elav maastik, maainimene kui ohustatud tõug, pärandipõhine kestlik elatis, ohustatud asustusega külad) maa-maastike hindamiseks, seireks ja korralduseks. Analüüsi ja alternatiivsete kontseptsioonide sünteesi alusel töötas autor välja tegevusjuhiseid ja meetmeid maa-maastike ja maakultuuripärandi senisest kohasidusamaks ja iseorganiseeruvamaks korraldamiseks, oma väitekirjas demonstreerib autor kohaliku loodus- ja muinsuskaitse ümbermõtestamise katseid kestlike elatiste arendamisele suunatud tegevuste kompleksina. „Lähenemine toob selgelt esile väärtuspõhisuse ning pakub praktilisele maastikukorraldusele majanduslikke ja halduslikke kokkuhoiuvõimalusi,“ ütles Priit-Kalev Parts, kelle sõnul näitab väitekiri, kuidas sellist lähenemist Eesti kaitsealadel ja teistel kultuuriliselt tundlikel aladel rakendada, osutades selle potentsiaalile ka väljaspool kaitsealasid paiknevate kultuurmaastike haldamises ja regionaalses arendustöös.

Doktoritöö tulemusena selgus, et Eestis puudub kokkulepe kultuurmaastike ja kultuuripärandi väärtuskriteeriumite osas. „Kuigi välja on kujunenud ühtne retoorika, teostatakse selle raames väga erinevaid või lausa vastuolulisi eesmärke ja nägemusi, mis viib sageli probleemide ning arenguprioriteetide eufemistliku käsitlemiseni.“ Partsi hinnangul kaldub väljakujunenud retoorika eelistama liikuvate (turistid, akadeemilised eksperdid) rühmade huve ja vaatenurka paiksete ees ning suunab majandus- ja kaitsetegevusi vastandama. Väitekirja autor soovitab läheneda maalistele väärtustele dünaamilisemalt ja komplekssemalt, lõimides kaitsetegevused kohalike kestlike majanduspraktikate arendamisega. Ametlikele institutsioonidele kätkeb see nii õiguslikke kui praktilist töökultuuri puudutavaid väljakutseid määratleda väärtused ja vastavad hoiumeetmed iga ala puhul eraldi. Samuti tähendab see institutsioonidele vajadust arendada valmisolekut anda kohalikule kogukonnale vajadusel loodusressursside kasutamisel eelisõigusi, leevendada inimtegevuse õiguslikke ja praktilisi piiranguid ohustatud asustusega külades ning korraldada ja tunnustada teatud oskuste õpet individuaalselt oskuste kandjate vahetus või lähedases keskkonnas.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 Tartus Baeri maja (Veski tn 4) seminariruumis. Doktoritöö juhendaja on Prof. Kalev Sepp ning oponent Prof.Jussi S. Jauhiainen (University of Turku, Finland)

Allikas: Eesti Maaülikooli 19.08.2015 pressiteade