Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb praegune seakatku kahjude tõttu kannatavate tootjate toetamise võimalused üle vaadata, et võtta tugevamalt vaatluse alla ka kõige rangemate nõuetega tsooni sattuvate seakatkuvabade farmide potentsiaalsed majanduskahjud.

"Praegune süsteem toimib nii, et kui mõnes seafarmis avastatakse seakatk, siis kari ja sööt hävitatakse ning omanikule kompenseeritakse kulud kuni 100% ulatuses," rääkis maaeluminister Urmas Kruuse. "Peame olema tõsiselt valmis tegelema rangesse piirangute tsooni sattuvate seakatkuvabade farmidega, mis on ise küll kõiki bioohutuse nõudeid täitnud, kuid mille majandustulemustele hakkab piirangutsoonis paiknemine mõju avaldama."

Kruuse märkis, et praegune süsteem tuleb vaadata üle, sest sellisena on see ettevõtjate seisukohalt ebaõiglane ja võib avaldada olulist mõju maapiirkondade tööhõivele ning ettevõtlusele.

Esimesed sigade Aafrika katku leiud kodusigadel avastati eelmisel nädalal Viljandimaal kahes farmis ja ühes Valgamaa majapidamiseks. Kokku hukati üle 500 sea.

Maaeluminister oli täna kell 14 kutsunud kokku seakasvatajate erakorralise nõupidamise, et teha olukorrast ülevaade ja arutada edasist tegevuskava.

Teadmiseks:

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).

Sigade Aafrika katk on levinud mitmetes Eesti naaberriikides (nt Läti, Leedu, Poola) nii mets- kui ka kodusigadel. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 23. juuli pressiteade