Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Ilmus MTÜ Loodusajakiri uudiskiri (2015-07-15 05:07:45)


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


LOODUSAJAKIRJA TEATED


Karl Pajusalu (foto: Andres Tennus / TÜ / Wikimedia)

Loodusajakiri Kukus: liivlased ja Loodusesõber

Kuku iganeljapäevases saates "Loodusajakiri" jätkub sel nädalal juuni-juulikuu Eesti Looduse, Liivimaa erinumbri tutvustus. Mitme loo autor keeleteadlane akadeemik Karl Pajusalu rääkis läinud nädalal, kus liivlased täpsemalt elasid ja milline on nende keel. Samuti oli juttu liivi lipust, Liivimaa loodusest ja küladest. Sel nädalal võetakse kõne alla eesti ja liivi keele sarnasused ja erinevused ning seegi, miks on huvi liivi kultuuri vastu tõusuteel, miks liivlased kadusid ja kas sel rahval võiks veel olla tulevikku.

Järgmisel neljapäeval, 23. juulil, juhib Loodusesõbra peatoimetaja Helen Arusoo tähelepanu selle ajakirja suvenumbri olulisematele kirjutistele. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

EESTI SÕNUMEID


Foto: RMK

Riigimetsa reostajaid hakatakse tuvastama kaameratega

Juuli alguses pandi riigimetsas tööle esimesed valvekaamerad, mille siht on teha kindlaks metsa alla prügi vedavad inimesed. Kogutud tõendusmaterjali annab riigimetsa majandamise keskus keskkonnainspektsioonile, kes teeb reostajad kindlaks ning määrab neile karistuse.

Esialgu hakkavad kaamerad valvama 40 metsaala mitmel pool Eestis: kohtades, kuhu inimesed on eriti varmad prügi viima. RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul ei ole hoolimata pidevast teavitustööst ja ulatuslikest talgutest metsade reostamine vähenenud ning paraku on meie seas ikka veel neid, kes peavad normaalseks prügi metsa alla viia. Valvekaamerate täpset asukohta mõistagi ei avalikustata, samuti muudetakse pidevalt nende asukohta.

Selle aasta kuue kuuga on RMK riigimetsast koristanud 250 tonni prügi, mis on peaaegu sama palju kui eelmise aasta jooksul. Suur osa riigimaalt koristatud prügist on ehitus- ja segaolmejäätmed. Tänavu on metsade prügist koristamine läinud RMK-le maksma juba 53 000 eurot.

Jäätmeseaduse järgi saab eraisikut, kes on viinud prügi metsa alla, karistada kuni 1200 euro suuruse rahatrahviga. Juriidilisest isikust prügistaja puhul on trahvisumma kuni 3200 eurot. Metsa visatud prügihunnikutest saab igaüks teada anda kohalikule omavalitsusele või helistades keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Samuti kutsub RMK üles kõiki valvsaid inimesi pildistama teolt tabatud metsareostajaid, nende autonumbreid üles kirjutama ja tõendusmaterjali otse keskkonnainspektsioonile edastama.

RMK


Kaunis kuldking (foto: Steiermark/Wikipedia)

Kaunist kuldkinga asutakse kava järgi kaitsma

Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb kaitsealuste liikide soodsa seisundi hoidmiseks koostada tegevuskavad, kui seni võetud meetmetega ei ole seda suudetud saavutada või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Tegevuskava koostatakse kõigi esimese kaitsekategooria ehk Eestis haruldastel ja hävimisohus liikide kohta. Nõnda on valminud ka Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliigi, kauni kuldkinga ( Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava.

Aasta alguse seisuga on meil teada 1087 kauni kuldkinga kasvukohta. Kõige rohkem leidub teda Saaremaal, samuti Lääne-Eestis ja läänesaartel ning Järva- ja Jõgevamaal. Harva kohtab seda liiki Lõuna-Eestis. Peamiselt kasvab kuldking meil salu-, loo- ja laanemetsades või neist pikaajalise inimtegevuse tõttu kujunenud puisniitudel, harvem soo- ja kõdusoometsades.

Kuigi kauni kuldkinga seisund on Eestis hea, võib ekspertide arvates olukord lähiajal muutuda. Soodsa seisundi nimel tuleks kauni kuldkinga asurkonda hoida vähemalt praeguses suuruses; paarikümnes kehvas seisus olevas kasvukohas peab tõrjuma võsa. Taime kaitsel ongi oluline pöörata eelkõige tähelepanu kasvukohtadele: nende muutused või lausa häving ohustavad liiki kõige rohkem. Taimede väljakaevamine ja noppimine ei avalda kuigi suurt mõju, kuna üldjuhul tehakse seda võrdlemisi harva. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Keskkonnaministeerium


Stepiviu (foto: Uku Paal)

Eesti linnuliikide nimistusse on lisandunud stepiviu

Tänavusel viuaastal, juunikuu viimasel laupäeval vaatles Tarmo Teppe Valgamaal Korva luhal Eestile uut linnuliiki stepiviud ( Buteo rufinus). Stepiviu on levinud Lõuna- ja Kagu-Euroopas, Kesk-Aasias, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, talvitusalad ulatuvad lõunas India ja Ida-Aafrikani. Stepiviu kohta leiab rohkem teavet, sh levikukaardi Birdlife Internationali veebilehelt.

Selle liigi sattumist Eestisse on kaua oodatud, aga varem ei ole liigimäärangut õnnestunud tõestada. Stepiviu on Eesti liiginimekirjas 386. linnuliik. Meie lindude täieliku nimekirja leiab ornitoloogiaühingu internetilehelt.
Linnuharulduste komisjon


Ühisprojekt on andnud hoogu veeturismi arengule Peipsi piirkonnas

Juunis lõppes Eesti-Vene ühisprojekt, mille siht oli parandada Peipsi järve keskkonnaseisundit ja luua võimalused edendada veeturismi. Ühisprojekti raames on valminud väikesadamad Tartus, Mustvees ja Räpinas. Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul toetab uus taristu piirkonna elukutselisi ja harrastuskalureid ning turismiga tegelevaid ettevõtteid, turgutades kohalikku majandust. Sadamate kaikohti on aktiivselt kasutatud, sh korraldatakse sadamates mitmesuguseid üritusi. Ühtlasi on Kallastele ehitatud Eesti esimene siseveekogu laevaremondislipp, mis võimaldab suuremaid laevu veest välja tõmmata ja remontida. Seni tõmmati laevu veest välja kraanadega, mis oli kallim ja aeganõudvam ning sageli lausa võimatu. Projekti raames on rekonstrueeritud ja ehitatud ka reoveepuhastusseadmed Pihkva, Oudova ning Petseri linna, Pihkva ja Palkino rajooni. Nõnda jõuab Peipsi järve ja sellesse suubuvatesse jõgedesse puhtam vesi.

Peipsi järve piirkonna projekti kogueelarve oli 9,47 miljonit eurot, millest 8,53 miljonit eurot tuli Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013 ning ülejäänu projektipartneritelt. Lisainfot lõppenud projekti kohta leiab Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi lehelt .

Siseministeerium


Metsseapere (foto: Dave Pape/Wikipedia)

Metssigu on vaja rohkem küttida

Hiljaaegu avaldati keskkonnaagentuuri aruanne ulukiasurkondade seisundi ja tänavuste küttimissoovituste kohta. Selle põhjal on metssigade arvukus endiselt suur: see on kahanenud vaid sigade Aafrika katku levikukolletes. Sestap soovitavad Eesti juhtivad ulukiseirajad küttimismahtu kõikjal märkimisväärselt suurendada, ennekõike tuleks rohkem küttida noori isendeid (põrsaid ja kesikuid). Samuti tuleks nii jahimeestel kui ka seadusandjatel kaaluda küttimisreeglite muutmist, et metssea populatsiooni saaks tõhusamalt ohjeldada. Tänavu on soovituslik minimaalne metssigade küttimise limiit 29 100 isendit.

Mõne aasta tagustel lumerohketel talvedel tugevasti kannatada saanud metskitseasurkond on kosunud ning seepärast on paranenud ka ilveste seisund. Siiski ei ela meie metsades veel nii palju ilveseid, kui sooviksime, mistõttu ei saa küttimist märkimisväärselt suurendada. Metskitsede rohkuse tõttu tuleb aga seada piisav küttimismäär, et mõne aasta pärast ei peaks seisma silmitsi olukorraga, kus asurkonna ohjeldamine käib üle jõu. Nõnda soovitavad ulukiseirespetsialistid tänavu küttida 7330 metskitse. Võrdlemisi suur on põdra- ja saari asustava punahirve asurkond, mistõttu on tehtud ettepanek neid liike küttida mõnevõrra rohkem, kui jahimehed on soovinud. Põtru lubatakse küttida 6000 isendit ja punahirvi 1140, sh saartel 830 isendit.

Huntide arvukus oli 2014. aastal väiksem kui aasta varem. Erand on Saaremaa, kus nende hulk on selgelt suurenenud, seega tuleb seal hundijahiga tõsisemalt tegelda. Täpne küttimissoovitus antakse sügisel enne jahihooaja algust, kuid esmase prognoosi järgi võiks küttida sama palju või pisut rohkem kui eelmisel aastal (mullu kütiti lubatud 55 isendist 38 hunti). Hästi on edenenud pruunkarude arvukus, mis lubab küttimishulka taas mõnevõrra suurendada: tänavu võib lasta 50 karu.

Keskkonnaagentuur


Rasvatihane Foto: Kristjan Osbek/Wikipedia

Järgmise aasta lind on rasvatihane

Eesti ornitoloogiaühingu suvepäevadel on saanud tavaks kuulutada välja järgmise aasta lind: valituks osutus rasvatihane. Tegu on meil ühe levinuima linnuliigiga, kelle toimetamisi saab kõikjal aasta ringi jälgida. 2016. aastal võetakse vaatluse alla ka teised tihased ning talvel toidumajades käivad ja suvel aias pesitsevad linnud.

Siinkohal tasub meelde tuletada, et tänavu on viude aasta, selle kohta leiab rohkelt teavet viulehelt www.eoy.ee/viu.

EOÜ


Foto: Timo Palo

Nüüdsest tuleb juhinduda uuest kalapüügiseadusest

Vastu on võetud uus kalapüügiseadus, mis kätkeb olulisi muudatusi. Kui seni ei tohtinud oma tarbeks ostetava kalakoguse maksumus ületada päevas 19,2 eurot, siis nüüdsest võib füüsiline isik osta ööpäevas kuni 30 kg kala. Kutselisel kaluril pole seejuures kohustust vormistada esmakokkuostukviitungit. Seega uues seaduses ei lähtuta enam kindlast rahasummast, vaid kalakogusest. Toonane piirmäär oli liiga väike mitme vääriskala, nagu lõhe, forelli, angerja, rääbise, koha ja silmu ostmise puhul. Kala ei või osta ega müüa veekogudel, ent kaldal olevale isikule võib müüa paadist.

Lubatud harrastuspüügivahendite hulka on nüüdsest lisatud lõkspüünis kadiska. Sellega püüdetav kalakogus ei ole suur, ühtlasi on võimalik kalu elusana vette tagasi lasta. Kadiskaga püük on lubatud alates järgmisest aastast veekogudes, kus ajutised püügivõimalused kehtestatakse määrusega.

Kaluril tekib alatest 2016. aasta 1. jaanuarist võimalus müüa kaaspüügil püütud mõõdulist kala: seni oli see keelatud. Samuti on täiendatud alamõõdulise kala müügi võimalusi, kuid endiselt on nende müük inimtoiduks keelatud.

Seadus keelab kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitmise. Kilu ja räime ei ole lubatud tagasi vette visata mis tahes kalapüünisest, ent lõhet ja turska tohib vabadusse tagasi lasta vaid lõkspüünistest. Ülejäänud kalaliikide puhul jääb kehtima senine põhimõte: eluvõimetut kala ei või tagasi visata, eluvõimeline tuleb vabastada.

Seni on sageli tulnud ette olukordi, kus kala fileeritakse juba veekogul, et varjata alamõõdulise kala püüki. Et seda ära hoida, on harrastuspüügil lubatud kala töödelda veekogul vaid viisil, mis võimaldab kindlaks teha isendi pikkuse.

Täiesti uus on GPS-jälgimissüsteemi nõue: see võimaldab tõhustada järelvalvet. Alates tänavu 1. septembrist peab kõikidel mootorlaevadel, mille siht on kutseline kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel või nõnda püütud kalade vedu, olema GPS-seadmed. Seni kehtis see nõue vaid põhjanoodaga püüdvatele laevadele. GPS-seade tuleb paigaldada umbes 350 laevale; seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Seadusega on muudetud ka karistuse ülemmäära, kuid vaid juriidilise isiku väärteo korral: karistuse ülemmäär tõusis 3200 eurolt 32 000 euroni.

Keskkonnaministeerium


Kuvatõmmis linnumängust "Leia lind!"

Linnumängud

Eesti ornitoloogiaühing on loonud kolm linnumängu, mida saab mängida nii arvutis kui ka suurema ekraaniga nutiseadmetes. Mängus "Leia lind!" tuleb kuuest elupaigast linnud üles leida. Lindude rände mängus saab 15 linnuliigi kaudu teada, kuhu ja kuidas meie linnud rändavad. Kolmandas mängus saab harjutada lindude loendamist: hinnata tuleb lindude arvu mööda lendavates eri tüüpi parvedes. Mängud leiad EOÜ kodulehelt.

EOÜ

TASUB OSALEDA


Pilt möödunud aasta talgute suvekoolist Nedremal (foto: Pambu/ELF)

ELFi talgute suvekool Nedremal

Eestimaa looduse fond korraldab 16.‒19. juulil Pärnumaal Nedremal talgute suvekooli. Kavas on käsitsi heinategu, õpitoad loodusest ja pärandkultuurist, kuulata saab pärimusmuusikat ja Ööülikooli loengut.

Suvekoolis esinevad looduslike toidu- ja ravimtaimede uurija Renata Sõukand, folklorist Mall Hiiemäe, taimeökoloog ja looduskaitsja Jaak-Albert Metsoja ning entomoloog Allan Selin. Viimasel päeval viib kohalik looduskaitsja Urmas Vahur huvilised Mihkli tammikusse, Tarva puiskarjamaale ja Soontagana maalinna. Niitmist ja vikatihooldust tutvustavad Koit Lang ja Avo Rosenvald. Neljapäevaõhtuses Ööülikooli loengus räägib japanoloog Alari Allik teemal "Niitmine ja taipamine". Kahel esimesel päeval salvestatakse suvekoolis ka Ööülikooli rännakute telesaadet. Reede õhtul kostitab suvekoolilisi pärimusmuusikaga Kulno Malva. Viimane öö jääb ööliblikatega tutvumiseks. Hea ja parema kõhutäite eest hoolitseb Punase Raamatu Restoran.

Lisateavet leiab ja registreeruda saab talgu veebilehel . Korraldajad paluvad huvilistel üritusele ka hoogu anda: seda saab teha Hooandja portaalis .

ELF


Seitsetäpp-lepatriinu (foto: Jon Sullivan/Wikipedia)

Õpperetkel uuritakse putukate elurikkust

Tartu ülikooli loodusmuuseum korraldab laupäeval, 18. juulil, õpperetke, mille raames saab tutvuda putukate elurikkusega Kärevere ja Ilmatsalu ümbruses . Retke juhendavad entomoloog Mati Martin ja muuseumipedagoog Aivo Tamm. Väljasõit on kell 11 Tartust Vanemuise 46 eest. Tagasi Tartusse jõutakse kella 17 paiku.

Õppekäigul saab osaleda tasuta; selga tuleks panna ilmastikule vastav riietus ning kaasa võtta süüa-juua. Vajalik on eelregistreerumine: loodusmuuseum@ut.ee või telefonitsi 737 6076 (E‒R 9‒17).

TÜ loodusmuuseum


Esimene üle-eestiline avatud talude päev

Selle nädala pühapäeval, 19. juulil, korraldatakse esimest korda üle-eestiline avatud talude päev. Sel päeval võtab Eestis huvilisi vastu umbes 150 talu ja põllumajandustootjat. Talud ootavad uudistajaid kell 10-17. Algatus on sündinud põllumajandusministeeriumi, maamajanduse infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajate koostöös. Rohkem teavet, sh interaktiivse kaardi osalevate talude, tasuta bussiringide ja muu kohta leiab ürituse veebilehelt www.avatudtalud.ee.


Roosipäevad Tallinna botaanikaaias

Tuleval nädalavahetusel on roosihuvilistel põhjust suunduda Tallinna botaanikaaeda roosipäevadele. Laupäeval ja pühapäeval saab osta roosiistikuid ja Nõrga talu püsilillede istikuid. Nõu annavad kogenud ja tunnustatud roosikasvatajad Eesti roosiklubist. Ühtlasi saab tutvuda looduslikke komponente sisaldava käsitöökosmeetikaga firmalt Signe Seebid. Täistundidel korraldatakse ekskursioonid rosaariumisse.

Tallinna botaanikaaed


Vana aja maja pildivõistlus

Mittetulundusühing Vanaajamaja kutsub selgi aastal huvilisi osalema fotovõistlusel, mille siht on juhtida tähelepanu ilusatele vanadele hoonetele meie igapäevases keskkonnas ning suunata inimesi märkama ja jäädvustama Eesti maa-arhitektuuri.

Oodatud on pildid palkidest, savist, kivist või muust materjalist ehitatud taluhoonetest, nii vanadest kui ka traditsioonide järgi ehitatud uutest hoonetest, oskuslikult taastatud või lagunevatest majadest, nii hoonete välis- kui ka sisemiljööst, samuti võib saata taluansambli üldvaateid või põnevaid ehitusdetaile kajastavaid pilte.

Võistlustööd tuleb saata hiljemalt 1. oktoobril e-posti teel: fotokonkurss@vanaajamaja.ee, märgusõna "Fotokonkurss". Iga piltnik võib esitada kuus tööd. Fotosid hindavad Heiki Pärdi Eesti vabaõhumuuseumist, fotograaf Jarek Jõepera ja Ragner Lõbu MTÜ-st Vanaajamaja. Peale peapreemia antakse välja eriauhindu. Täpsem info võistluse kohta on Vanaajamaja veebilehel.

Vanaajamaja


Fotonäitus "Eesti avastamine"

Valga muuseumis (Vabaduse 8) saab alates juuli algusest kuni kuu lõpuni vaadata fotonäitust eestlastest ja Eestist aastal 1911. See on sajanditagune Eesti ungarlaste pilgu läbi. Väljapanekus näeb ülesvõtteid 1911. aasta Eesti- ja Liivimaalt. Ungari etnograafiamuuseumi palvel käis Aladár Bán tolle aasta suvel etnograafiaretkel Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal ja Setumaal ning kogus eesti rahvakunsti esemeid. Peale kogumise jäädvustas ta muu hulgas inimesi, hooneid ja maastikku. Tollest ajast säilinud ülesvõtetel on etnograafiline väärtus, sest maastikke ja hooneid kohtab sajandialguse fotodel haruharva. Muuseum on lahti kolmapäevast reedeni 11-18, laupäeviti 10-15.

Valga muuseum

MAAILMAST


Foto: care2

Magusate jookide tõttu hukkub aastas 184 000 inimest

Meditsiiniajakirjas Circulation ilmunud artikkel on võtnud kokku uurimuse, mis annab teada šokeerivast tõest: liiga magusad joogid põhjustavad inimeste surma. Kuna selliste jookide osakaal tänapäeva inimeste menüüs on väga suur, otsustatigi nende mõju eraldi uurida.

Teadlaste käsutuses olid andmed lausa 62 uuringu kohta, mis on tehtud 51 riigis. Tulemus on ehmatav: magusad joogid põhjustavad aastas üle 184 000 inimese surma. Eraldi on toodud esile suremus samast pahest tingitud üksikhaigustesse: diabeet viib aastas 133 000, südamehädad 45 000 ja vähktõbi ligi 6500 elu. Kõige rohkem ohvreid on Mehhikos: 450 surma miljoni inimese kohta aastas, järgneb USA 125 inimesega. Veel kajastab statistika, et 76% magusatest jookidest tingitud surmadest tuleb ette madala ja keskmise sissetulekuga inimeste seas. Joogid, mida silmas peetakse, on näiteks Coca-Cola, Pepsi, Rockstari ja Red Bulli energiajoogid, mõned ülemäära magusad limonaadid ja ka Nesquiki šokolaadipiim. Uurimata jäi, milline mõju tervisele on puuviljamahladel.

Portaalis care2 on seda uurimust refereerinud staažikas toitlustusspetsialist Michelle Schoffro Cook, kes on selles valdkonnas töötanud 25 aastat. Cook on pidanud korduvalt selgitama, kuidas vähendada toidukaardi suhkruhulka. Tema soovitused on lihtsad: uurige pudelisildilt joogi koostist ja kui pudeli peale on üle 15 g suhkrut, jätke see ostmata. Ja veel parem: loobuge täielikult suhkruga jookidest. Cook ise teeb suhkruta jääteed, lisades looduslikku magusainet sisaldavat suhkrulehte ( stevia) ja pigistades joogi sisse sidrunimahla. Paraguai suhkruleht, teisisõnu meerohi ehk magusleht, veresuhkru taset ei kergita ja energiat ei anna, kuid on suhkrust väidetavasti 300 korda magusam.

care2/Uudistaja



Foto: vetstreet.com

Haid on põnevad

Läinud nädal oli Discovery telekanalis pühendatud haidele. Populaarne lemmikloomaportaal www.vetstreet.com avaldas sel puhul loo paeluvatest ja võib-olla üllatavatest faktidest haide kohta. Avaldame mõne väljavõtte sellest kirjutisest.

Kokku on üle 400 kujult ja suuruselt tugevasti varieeruvat hailiiki. Kõige suurem, vaalhai, võib kasvada 20 meetri pikkuseks, kõige väiksem, tumehai, vaid paarikümnesentimeetriseks. Poolte liikide suurus jääb alla kahe meetri, vaid kümmekond kasvab üle nelja meetri.

Alla 40 liigi on selliseid haisid, kes on rünnanud inimest. Teadlased usuvad, et enamik ründeid on tegelikult eksitus: hai ajab inimese oma tavasaagiga segi.

Haide kandeaeg jääb enamasti vahemikku 6-22 kuud. Kõige pikem, kaks aastat, on see munast poegival ogahail. Nii aeglane sigimisprotsess on üks põhjusi, miks mõne liigi asurkonna taastumine võtab väga kaua aega.

Enamik haisid ei maga nagu inimene, kuid neil on puhkeperioodid, mil liikumine on aeglane. Suurem osa liike peab pidevalt liikuma seetõttu, et nende lõpustel püsiks veevool. Aga ammhai võib rahulikult püsida ookeani põhjas, kuna ta suudab pumbata vett üle oma lõpuste ja sel moel hingata.

Tiigerhaide maost on leitud kummalisi esemeid, näiteks kumme, numbrimärke jm, nii et vahel kutsutakse neid mere prügikastideks. Huvitav on ka fakt, et emasel tiigerhail on kaks "emakat", munajuha osa, kus looted arenevad: muidu hakkaks embrüod teineteist sööma. Munajuha kahes osas on eri isaste viljastatud munad ning lõpuks sünnib kaks väikest haid. Sinihail seevastu võib sündida üle saja maimu.

Eri hailiikide hambad on väga erinevad. Mõnel on need nii pisikesed, et sobivad vaid toitu välja filtrima, teistel seevastu tõelised lihanoad. Hulgal liikidel on mitu rida teravaid hambaid, nii et kui üks hammas välja kukub, liigub tema asemele tagant uus. Elu jooksul võib hail olla kokku kuni 30 000 hammast.

Hai nahk on evolutsiooni käigus omandanud omapärase ehituse. Ta on kaetud hambalaadsete moodustistega, mis on paigutunud rõhtsalt tahapoole, et ujumisel oleks parim hüdrodünaamika. Seevastu tagant ette siludes tundub nahk kare nagu liivapaber.

Haidel on väga hästi arenenud meeled. Neil on kehvaski valguses suurepärane värviline nägemine ning ülitäpne lõhnataju. Nagu teistelgi kaladel on neil küljejoon, mis aitab tajuda vee liikumist, temperatuuri ja muid füüsikalisi näitajaid. Ent erinevalt teistest kaladest suudavad nad tunnetada ka teiste olendite tekitatud nõrka elektrivälja. Just see aitab neil näiteks tabada ööks merepõhja kaevunud lestalisi. Mõnel hailiigil on ka valgust tekitavad organid, fotofoorid, millega saab ligi meelitada saakloomi.

www.vetstreet.com/Uudistaja

KOMMENTAAR


Grinda (Globicephala melas; foto: Barney Moss/Wikipedia)

Pilt grindajahist mõjuks ilmselt enamikule mittefäärlastest tõestišokeerivalt. Seepärast panen siia midagi hoopis leebemat: selles valge sissekäigutrepiga majas pealinna Tķrshavni tibatillukeses romantilises vanalinnas Tinganesi neemel on Fääride valitsusjuhi tööruumid (foto: Toomas Jüriado)

Loomakaitsjad võtsid appi vale

Igal kevadel ja suvel satub loomakaitsjate tähelepanu keskmesse Taani autonoomne, ise oma sisepoliitilisi samme otsustav Fääri saarestik. Fäärlastel on nimelt iidne komme jahtida saare randades väikesi vaalalisi, täpsemalt kogukaid delfiine grindasid ( Globicephala melas).

Jaht on esmapilgul tõesti jõhker: grindad aetakse laevukestega piirates mõnda lahte ja tapetakse seal spetsiaalsete pikkade nugadega. Abaja vesi värvub verest punaseks ja pärast jagab rõõmustav rahvahulk kaldale tõmmatud lihakehi. Kõik käib kindlate reeglite järgi, aga mujalt tulnule on vaatemäng kahtlematašokeeriv. Loomakaitsjad on sellise jahi vastu aastaid raevukalt protestinud.

Olen varemgi kirjutanud, et mulle tundub see protest üsna silmakirjalik. Fäärlased on kogu protseduuri allutanud täpsetele reeglitele, sealhulgas keelustanud loomadele piina tekitavad tapavahendid ja leiutanud uusi, mis väidetavasti tapavad grinda silmapilk. Ilmselt ei saa sama öelda kaugeltki iga mistahes muu, igati aktsepteeritud loomatapu, kõige vähem ehk kalapüügi kohta. Kui protestijad on inimesed, kes tõesti on loobunud mistahes loomsest toidust, tuleb nende suhtumist mõista. Küllap aga vitsutab enamik kisajaid ise meelsasti sealiha, peab igati sündsaks kalapüüki ega lase ennast häirida ülikitsastes puurides elavate kanade saatusest.

Fäärlaste grindadráp on lahutamatu osa fääri identiteedist ning seda ei tehta ärihuvi ajendil: grindaliha söövad saarestiku elanikud ise ja saartelt välja seda ei vea. Küll on üksikuid restorane, kus eksootikahuviline turist saab proovida grindapraadi. Loomi jahitakse kindlalt kontrollitud hulgal, jälgides, et asurkond mingil moel ei kahaneks. Kui mina peaksin selles suhtes fäärlastele midagi meelde tuletama, siis ehk ainult soovitaksin grindalihaga mitte liialdada: nagu kõik tippkiskjad, koguvad grindadki endasse paraku rohkesti mürgiseid aineid.

Aga igal kevadel potsatab mu e-kirjakasti teateid grindajahivastastest aktsioonidest. Sel kevadel oli nende seas üks eriti jahmatav. Nimelt väideti, et kõik saartel liikuvad turistid olevat kohustatud teatama, kui nad märkavad saari ümbritsevates vetes grindasid. Kui nad seda ei tee, olevat politseil õigus neile 25 000 Taani krooni ulatuses trahv määrata või koguni kaheks aastaks vangi panna!

Fääride valitsus tegi sel puhul ümberlükkava avalduse; naljaka kokkusattumusena täpselt samal päeval, mil Fääridele saabus terve lennukitäis Eesti turiste - 1. juulil. Avalduses on selgitatud, et trahvi ja vangistusega hoiatajad on meelevaldselt fakte seganud. Tõepoolest on grindalķgin'i nimelises määruses kirjas kohustus delfiinide liikumisest teatada, kuna jaht võib toimuda ainult selleks nimetatud ametnike loal ja kohas ning olema igati kontrollitud: igasugune isetegevus on keelatud. Loomulikult ei puuduta teatamise kohustus mingil määral turiste. Omavolilise grindajahi või sellesse loata sekkumise eest on ette nähtud karistused. Kui selline sekkumine toob kaasa inimeste või loomade vigastusi või vigastada saamise ohu, võib karistus olla isegi vangistus.

Protestiaktsioonides oleks mõislikum võtta arvesse väikese vapra rahvakillu ajaloolisi traditsioone, kindlasti ei tohiks aga vassida.

Toomas Jüriado, fäärlaste siiras imetleja


Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.