Euroopa Kalandusfondist perioodil 2007-2013 Eesti vesiviljelussektorisse tehtud investeeringud on hakanud tulemusi näitama. Viimase nelja aasta jooksul on Eesti vesiviljelussektori toodang kahekordistunud.

Statistikaameti andmetel jõudis 2014. aastal Eesti vesiviljelussektori (põhiliselt kala- ja vähikasvatused) aastane müügimaht ligi 870 tonnini. Veel neli aastat tagasi jäi see alla 400 tonni.

Põhiline vikerforell
Statistikaameti andmed näitavad, et üle 60% vesiviljeluse kogutoodangust moodustab vikerforell, mille müügimaht kasvas mullu 573 tonnini. Samuti on märkimisväärne Eestis kasvatatud angerja müük – 127 tonni.

Lisaks kahele põhiliigile müüdi ligi 170 tonni muid Eestis kasvatatud kalaliike (nt karpkala, arktika paaliat, angersäga, siberi tuur, vene tuur, ahven), samuti turustati 3 tonni kodumaist kalamarja ja 0,2 tonni vähke. Kui kalakasvatus on viimastel aastatel olnud kasvutrendis, siis vähimüük teeb vähikäiku – võrreldes aasta varasemaga on müügimahud langenud poole võrra.

Kalakasvatuse käivitamine nõuab aega
Eesti vesiviljeluse müügimahtude tõusu on soodustanud Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava meede 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus”, mille toel on rekonstrueeritud olemasolevaid kasvandusi, tehnosüsteeme ning rajatud täiesti uusi tootmisi.
Järk-järguline müügimahtude tõus näitab, et investeeringud hakkavad vilja kandma. Vesiviljeluse üks peamisi spetsiifikaid ongi pikaajaline tootmistsükkel – investeeringu tegemisest toodangu müügini kulub mitmeid aastaid. Näiteks 2 kg vikerforelli kasvatamiseks kulub looduslikul veetemperatuuril 2-3 aastat.
2014. aasta esimese poolaasta seisuga oli Euroopa Kalandusfondi toetustega loodud vesiviljelusettevõtete projektvõimsus ligi 1600 tonni. Aasta lõpul toimunud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava vesiviljeluse investeeringutoetuse taotlusvoor peaks 2015. aasta lõpuks võimsust veel suurendama. Kokku on vesiviljelussektorisse Euroopa Kalandusfondist investeeritud ligi 12,3 miljonit eurot, millest 7,5 miljonit on olnud tagastamatu abi ja 4,8 miljonit eurot on antud pikaajalise laenuna.

Kodumaise kala eelis on värskus
Eesti kalakasvatustel on keeruline võistelda hinnas näiteks Norra lõhega, mille tootmiskulud on soodsate looduslike olude tõttu lihtsalt madalamad. Samas on Eesti kalakasvatajate toodangu puhul selgeks konkurentsieeliseks värskus. Kes soovib värsket kala, see ostab ikka kodumaist. Seepärast näeme Eesti enda tarbeks vesiviljelusega tegelemisel olulist mõtet ja vesiviljeluse strateegia järgi peaksime aastaks 2020 jõudma 3000 tonnise müügimahuni.

Eestis on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud 33 kalakasvandust ja 18 vähikasvandust.

EDUARD KOITMAA,
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist

Allikas: Maablogi.ee