Maailma toiduturul on erilise tähelepanu all geograafilist tähist ja kaitstud päritolunimetust kandvad tooted, mis oma populaarsusega meelitavad ligi ka toidu nö võltsijaid. Lõuna-Euroopa riikide majandusele toovad sellised juhtumid miljarditesse eurodesse ulatuvat kahju, kirjutab Maablogis kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Helen Sõber.

Euroopa Liidus registreeritud geograafilistest tähistest moodustavad enamuse Vahemeremaadest pärit tooted. Vahemeremaade toidukultuur on oma pika ajalooga hinnatumaid maailmas ning nõudlus nende toidukauba järele kasvab pidevalt. Kahjuks suureneb tänu sellisele populaarsusele ka nende toodete võltsimine. Itaalia on arvutanud, et aastaks 2020 kasvab toidu võltsimisega kaasnev kahju Itaalia majandusele 60 miljardi euroni. Seetõttu on Lõuna-Euroopa võtnud Itaalia eestvedamisel enda kanda võitluse toidu võltsimise temaatikaga, rõhutades toidu olulisust osana kultuuripärandist, mida tuleb kaitsta.

EL-i tasandil on loodud kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kvaliteedisüsteem, millega kaitstakse põllumajandustooteid, toitu, veinitooteid ja piiritusjooke ning antakse seeläbi tootele lisandväärtust.

Tuntuimad on juustud ja alkohol

Tegemist on olemuselt kõrge lisandväärtusega toodetega, mille kvaliteet ja maitseomadused on tugevalt seotud konkreetse geograafilise piirkonnaga. Rolli mängivad selle piirkonna klimaatilised tingimused ja geograafiline asukoht, sellest tulenevad tooraine erilised omadused ning lisaks ka traditsioonilised tootmismeetodid. Tuntumate näidete alla kuuluvad näiteks Parmigiano Reggiano Itaaliast – Eesti tarbijale tuntud kui parmesani juust –, kaitstud päritolunimetusega vahuvein Champagne Prantsusmaalt Champagne´ piirkonnast, õlu Münchener Bier Saksamaalt Münchenist, veinist valmistatud kange alkohoolne jook cognac Prantsusmaalt Cognac´i piirkonnast ja lambapiimast valmistatud sinihallitusjuust Roquefort Prantsusmaalt.

Kuigi geograafilised tähised on üsna pikaajaliselt toimiv kvaliteedisüsteem Euroopa Liidus, leiab toidu pettusi üsna palju ka ühiselt turult. Näiteks kasutatakse tuntud geograafiliste tähiste nagu Grana Padano või Prociutto di Parma (Eesti tarbijale tuntud ka kui Parma sink) nimetusi toodetel, millel puudub täielik seos vastavate piirkondade ja tootmismeetoditega. Näiteks Prociutto di Parma näol on tegemist laagerdatud toorsingiga, mis pärineb ja mida tohib valmistada ainult Itaalias Parma piirkonnas. Samas leidub Euroopa Liidu kaubandusest üsna mitmeid näiteid täiesti tavalistest keedusinkidest, millel puuduvad seosed Prociutto di Parma`ga nii valmistamisviisis kui toote päritolus, kuid mis kannavad sellest hoolimata samasugust nimetust.

Sarnaseid näiteid võib tuua Grana Padano´ kohta, mis on parmesani-tüüpi kõva laabijuust ja mille valmistamisõigus on vaid teatud Itaalia provintsidel. Samas avastati eelmisel aastal Läti kaubandust kontrollides mitmeid Lätis valmistatud sarnaseid juuste, mis kandsid nimetust La Grana ja millega tegelikult üritati eksitada tarbijat.

Kuidas kaitsta tarbijat toidu võltsimise eest ja kuidas ta seda ise teha saab?

Kuus vahemereriiki – Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka ja Malta – on loonud ühise järelevalve koostöö võrgustiku, mis peaks ära kaardistama kõik kitsaskohad Euroopa Liidus ning lisaks tehakse koostööd ka kolmandate riikidega nagu Hiina ja USA. Näiteks on Hiina turul avastatud üsna mitmeid veebipoode, mis müüvad Itaalia päritolu toiduaineid, kuid millel tegelikult puudub täielik seos Itaaliaga.

Kuna toidu võltsimisest tulenev kahju kasvab aasta-aastalt, on paljud suurtootjad nagu Parmigiano Reggiano, Prociutto di Parma või Chianti Classico arendanud oma ettevõttesisese kontrollisüsteemi, mis tähendab, et Euroopa Liidu piires käiakse ja kontrollitakse erinevate liikmesriikide jaekaubandust oma tootesortimendi osas. Rikkumiste avastamisel võetakse ühenduste kohaliku järelevalveasutusega.

Lisaks sellele saab tarbija kaitsta ka end ise, olles ise tähelepanelikum toidu märgistust lugedes. Nimelt kannavad nii kaitstud päritolunimetusega kui ka geograafilise tähisega tooted kindlaid kvaliteedimärke, mida tuleks esmajärjekorras pakendilt otsida. Samuti tuleks pakendilt uurida hoolikalt infot toote päritolu ja selle koostise kohta.

Geograafiliste tähiste kvaliteedisüsteem – mis see on?

EL-i tasandil on loodud kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kvaliteedisüsteem, millega kaitstakse põllumajandustooteid, toitu, veinitooteid ja piiritusjooke ning antakse seeläbi tootele lisandväärtust. Süsteem põhineb toote geograafilisel päritolul või traditsioonilisel iseloomul ning eesmärk on:

• väärtustada kvaliteeti,
• aidata ettevõtetel tõsta oma turuväärtust,
• anda tarbijale paremat teavet toodete omaduste, töötlemisviiside ja eripära kohta,
• kaitsta registreeritud päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ning traditsioonilisi nimetusi väärkasutamise ja imiteerimise eest.

Praeguseks on Eesti registreerinud vaid ühe geograafilise tähise, Estonian Vodka (millele oodatakse Euroopa Komisjonilt tehnilise toimiku kinnitust – toim.), kuid Eestis toodetakse palju rohkem erineva piirkondliku eripäraga toiduaineid, millele võiks taotleda vastavat tähist.

Helen Sõber, kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist

Allikas: Maablogi.ee