Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaministeerium: suund põlevkivijäätmete vähendamisele ja taaskasutamisele on võetud, kuid muu (2015-05-28 03:23:37)


On fakt, et põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid tekib aastas ligikaudu 17 miljonit tonni, mis moodustab 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Seetõttu on temaatika äärmiselt oluline ning vajab kahtlemata tähelepanu ja konstruktiivset diskussiooni. Paljude aruandes toodud ettepanekutega on keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet juba arvestanud ja tööd alustanud, mõnede osas peame vajalikuks anda lisaselgitusi.

Põlevkivi kaevandamine ja töötlemine on riigi energiapoliitika osa, millega paratamatult kaasneb negatiivne mõju keskkonnale. Suur jäätmete hulk on põlevkivitööstusele iseloomulik, sest 1 tonni põlevkivi töötlemisel tekib keskmiselt 0,5 tonni tuhka ning seda teadmist ei saa eirata ning ettevõtetele utoopilisi nõudmisi esitada.

Keskkonnaministeerium nõustub, et riigil tuleb suunata ettevõtteid jäätmete ladestamist vähendama ja taaskasutust suurendama ning suund sellele on võetud. Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti kehtestanud jäätmete ladestamise eest makstava tasu ka teatud liiki tööstusjäätmete. Seetõttu tuleb põlevkivitööstusel riigile maksta nii põlevkivi kaevandamisel kui ka põlevkivijäätmete ladestamisel. Sellise maksu eesmärk on riigi poolt survestada ettevõtjaid jäätmeteket vähendama ja suurendama taaskasutust, et prügilasse jõuaks järjest vähem põlevkivijäätmeid.

Põlevkivitööstus on püüdnud leida võimalusi jäätmete taaskasutuseks. Näiteks on aherainest võimalik toota ehituskillustikku ning tuhka on võimalik kasutada ehitusmaterjalide tootmisel ja põllumajanduses, kuid Ida-Virumaal on turg piiratud, mistõttu vajab sellise materjali kasutamine mujal Eestis laiemat toetust. Põlevkivitööstuses tekkinud jäätmete taaskasutamine ei peaks olema ainult keskkonnaministeeriumi mure, vaid riik tervikuna ja Eestis tegutsevad ettevõtjad võiksid oma tegevustes kaaluda võimalusi nende jäätmete kasutamiseks.

Riigikontroll toob oma auditis välja, et andmeid, mida ettevõtted esitavad riigile jäätmete koguste ja keskkonnaseire kohta ei kontrollita piisavalt. Keskkonnaministeerium täpsustab, et probleemid jäätmekoguste arvestamisel tekivad olukorras, kus jäätmeid ei ole võimalik kaaluda. Eeskätt puudutab see põlevkivituha ladestamist vee abil, st tuha transpordiks ladestusalale kasutatakse suurtes kogustes vett (tuhk segatakse veega ja torude kaudu liigub segu ladestusalale, kus vesi setitatakse välja ja suunatakse tagasi tehasesse). 2012. aastal tuli keskkonnaministeerium välja sooviga sätestada nõue, et olukorras, kus jäätmeid ei ole võimalik kaaluda, tuleb jäätmeteke arvutada välja konkreetse arvutusmudeli abil. Hirm ladestustasu tõusu ees sundis aga ettevõtjaid kindlalt vastu seisma igasugusele arvutusmeetodile ja nõude kehtestamise protsess peatus.

Keskkonnaalase aruandluse kvaliteedi tõstmiseks on keskkonnaamet koostöös keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusega alustanud keskkonnalubade menetlemise infosüsteemi loomist. Projekti eesmärk on arendada keskkonnaministeeriumi valitsemisala ja avalikkuse vajadustest tulenev e-teenuste ja menetluste infosüsteem, mis asendab aegunud ning omavahel liidestamata infosüsteemid. Uue süsteemi kaudu on võimalik lahendada ka omaseire andmete kogumise ning analüüsiga seotud kitsaskohti. Tegemist on väga ambitsioonika ning olulise projektiga, mistõttu on projekti edukaks lõpetamiseks kindlasti vajalik suunata sellesse suuremas mahus tööjõudu ja rahalist ressurssi.

Riigikontrolli hinnangul peaksid Eesti õigusaktid tagama, et ettevõtted sulgevad tulevikus ise oma jäätmekäitluskohad, ent paraku pole sulgemiseks ette nähtud rahaliste tagatiste süsteem piisavalt rakendunud. Keskkonnaministeerium nõustub vajadusega üle vaadata jäätmekäitluskohtade sulgemise rahaliste tagatiste süsteem ja vastutus selles osas. Vastavad muudatused kavatsetakse välja töötada koostöös prügilate ja jäätmehoidlate käitajatega.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.