Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 27.05.2015 (2015-05-27 02:05:51)

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Kukus tuleb juttu kliimamuutustest

Neljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ räägib Tartu observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme, kes on kirjutanud maikuu Horisondi kaaneartikli „Kirgede torm kliima ümber. Igas vaidluses ei selgu tõde“. Eermet intervjueerib Toomas Jüriado.


Ootame metssealugusid ja -pilte

Metssea aasta raames ootab ajakiri Loodusesõber ning veebiportaal looduskalender.ee lühikirjutisi ja fotosid metssea kohta. Võistlus „Metsanotsu – tõeline siga” kestab sügiseni ja päädib näitusega Eesti loodusmuuseumis ning RMKs. Parimatele jagatakse auhindu: need on välja pannud Loodusesõber, keskkonnaministeerium ja Eesti jahimeeste selts.
Oodatud on kõik seni avaldamata metsseapildid: nii loomadest kui ka nende tegevusjälgedest. Fotole tuleb lisada lühike lugu ning need saata e-posti aadressil toimetus@loodusesober.ee või tavapostiga: ajakiri Loodusesõber, Endla 3, 10122 Tallinn.

EESTI SÕNUMEID

Tehnikaülikooli hakkab juhtima Jaak Aaviksoo

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kuratoorium valis eelmise nädala reedel ülikooli uueks rektoriks akadeemik Jaak Aaviksoo. Uus rektor asub ametisse 1. septembril ning tema ametiaeg kestab viis aastat.
Kuratooriumil tuli teha valik nelja kandidaadi hulgast: Aaviksoole pakkusid konkurentsi akadeemikud Jakob Kübarsepp ja Mart Ustav ning professor Andrus Salupere.
Jaak Aaviksoo on 61-aastane, ta on 1976. aastal lõpetanud cum laude Tartu ülikooli teoreetilise füüsika erialal. Ta on töötanud teaduse vallas nii Eestis kui ka mujal. Alates 1992. aastast kuni tänini on Jaak Aaviksoo olnud Tartu ülikooli optika- ja spektroskoopiaprofessor. Aastatel 1992–1995 oli ta Tartu ülikooli prorektor ning 1998–2007 Tartu ülikooli rektor. Aaviksoo on olnud kaks korda ametis Eesti haridusministrina ja korra kaitseministrina ning kuulunud kolme riigikogu koosseisu.


TTÜ


Lääne-Eesti biosfäär on eeskuju Rootsile

Möödunud nädalal peeti Haapsalus Unesco programmi „Inimene ja biosfäär“ Euroopa ja Põhja-Ameerika võrgustiku biosfääri programmiala konverents, kus osales üle saja looduseksperdi 25 riigist.
Konverentsi käigus tutvustati osalejatele Eesti biosfääriala ning korraldati ekskursioone Saaremaale, Hiiumaale ja Vormsile. Rootsi loodusekspertide sõnul meenutas väljasõit Vormsi saarele neile oma lapsepõlve: kaunid rootsipärased punased majad ja liigirikkad niidud. Rootsis on niisugune idüll kadumas. Peale selle jagus kiidusõnu Vormsi vallale, kes on leidnud nutika lahenduse, kuidas saar puhas hoida. Nimelt on kõigile elanikele ja turistidele avatud moodsad prügimajad, kus on eraldi kogumiskonteinerid sortimata olmejäätmete, taaskasutatavate jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete jaoks.
Arutelu käigus leiti, et biosfääri programmialadel ei ole kõige tähtsam ala märgistamine ja pidev biosfääri programmi teavitus, vaid see, et kohalikud elanikud oleksid teadlikud oma otsuste tagajärgedest ning säiliks püüd leida lahendusi, mis aitaksid hoida Eesti väärtuslikke maastikke.
Toimunud ürituse kohta leiab rohkem teavet konverentsi veebilehelt.


Keskkonnaamet


Rohelise kontori auhinna sai statistikaamet

Säästva Eesti instituut andis tänavu rohelise kontori auhinna statistikaametile. Euroopa rohelise kontori süsteemi tunnistus antakse keskkonnateadlikele organisatsioonidele, kes oma kontoris järgivad keskkonnahoiu põhimõtteid, ühtlasi hoiavad seeläbi töötajate tervist ja vähendavad kulusid.
Statistikaameti üldosakonna juhataja asetäitja Taimi Sauli (pildil) sõnul tegid nad enne kontorimaja asukohavalikut uuringu, kuidas inimesed tööle tulevad. Nii tööletulekuaeg kui ka -viis oli üks valikukriteerium. Nüüd käib asutuses aga kampaania, mille siht on edendada jalgrattaga liikumist. Ka hoone ehitusel on lähtutud keskkonnasäästu põhimõtetest: maja nutikad liftid toodavad pidurdusjõust elektrit, kõik kraanid on veesäästlikud; paigaldatud on seadmed, mis automaatselt reguleerivad ruumide valgustust ja ventilatsiooni. Majja sisenedes saab näha elektritarbimist reaalajas.
Peale energia- ja ressursisäästulahenduste osalevad statistikaameti töötajad nii tervishoiu- kui ka keskkonnaalgatustes. Näiteks korraldatakse majas rohevahetust: aiandushuvilised kolleegid vahetavad kevadel omavahel taimi. Käiakse koos matkadel ja peagi avatakse töötajate toodud taaskasutatud esemete näitus.
Peale rohelise kontori peaauhinna jagati ka tunnistusi: need said Kuressaare linnavalitsus, raamatupidamisfirma Rödl & Partner, keskkonnaõiguskeskus, arhitektuuribüroo Pluss, keskkonnainvesteeringute keskus, Lasnamäe linnaosavalitsus ja Balti keskkonnafoorum.


SEI


Looduses liikumise juhised

Suvehooaja alustuseks on paslik meelde tuletada igaüheõigust: looduses liikudes on kasulik teada oma õigusi ja kohustusi. Oluline on meeles pidada, et võõral maatükil võib viibida üksnes omaniku loal. Kui omanik ei ole oma maatükki piiranud või tähistanud, saab eeldada, et seal lubatakse viibida. Kui maa on tähistatud sildiga „Eratee“, tuleb kindlasti maaomanikult luba küsida või valida teine marsruut. Mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil sõitmiseks peab alati olema maaomaniku luba. Maaomanikul on õigus oma maatükil piirata ka konkreetseid tegevusi, näiteks võib ta lubada maalt läbi jalutada, kuid keelatud on marju korjata või telkida.
Veekogud jagunevad kasutuse järgi avalikult kasutatavateks veekogudeks, millel on kallasrada, ning n-ö eraveekogudeks, millel kallasrada ei ole. Kõikidele avalikele või avalikuks tarvituseks määratud veekogudele peab olema ligipääs vähemalt kuni nelja meetri laiusel alal veekogu piirist ning kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada.
Üldjuhul võib võõral maatükil telkida või muul viisil püsivamalt peatuda ainult omaniku loal. Kui eramaa on tähistamata ja piiramata, siis võib eeldada maaomaniku nõusolekut ja telkida tohib kuni üks ööpäev. Sel juhul tuleb silmas pidada, et laager rajataks väljaspoole elumajade nähtavus- ja kuuldekaugust. Ka lõket tohib teha ainult maaomaniku loal. Tähistatud lõkkekohas võib teha tuld, järgides tuleohutusnõudeid.
Looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid loodussaadusi võib korjata siis, kui omanik ei ole määranud teisiti.


Eesti vabaõhumuuseumis avati uued taluhooned

Vabaõhumuuseumi väljapanekusse on lisandunud väiksemate Eestimaal elavate rahvakildude hooned: suur põlistalu Setumaalt ning vene vanausulise kaluri elamu Peipsi veerelt.
Setomaa põlistalu Vana talu ehk Vanatalo asus Lõkova, eestistatult Ojavere külas Pankjavitsa, hiljem Vilo vallas. Praegu jääb see Venemaa koosseisu Pihkva oblastisse. Setumaa idaosas olid varem levinud omamoodi kindlustalud, kus elumaja paiknes nn kolmerealise õue keskel, sellest kahel pool seisid reas kõrvalhooned. Nende ja elamu vahele jäid kitsad kõrgete väravatega suletud õued. Kõik hooned asetsesid otsaga külatänava poole. Vanatalo elumaja ja ait on muuseumisse toodud 1979. aastal.
Vanausulise kaluri Petšonkini maja (perekonnanime järgi) on pärit Kallaste linnast endisest Kodavere kihelkonnast. Hoone on ehitatud 1863. aastal. Muuseumisse toodi maja 1991. aastal.


Eesti vabaõhumuuseum


Ilmunud on viuaasta postmark

Eesti Post on välja andnud traditsioonilise aasta lindu kujutava postmargi, millel on viuaasta puhul herilaseviu. Esimese päeva ümbrikul on kujutatud taliviud ja maksimumkaardil hiireviud. Margi ja kaartide autor on Vladimir Taiger.


EOÜ


Oandul avati pärandkultuurirada

Tänavu maikuus avas riigimetsa majandamise keskus Lahemaal Oandu looduskeskuse juures 3,4 kilomeetri pikkuse pärandkultuuriraja. Matkarada algab ja lõpeb looduskeskuse õuel. Rajal on 28 teabetahvlit, mis tutvustavad vaatamisväärsusi nii eesti kui ka inglise keeles.
RMK Oandu looduskeskuse juhi Tiina Neljandiku sõnul külvati raja seeme juba 2007. aastal, kui RMK pärandkultuurispetsialist Triin Kusmin pani looduskeskuse ümbruses inventuuri käigus kirja üle saja pärandkultuuriobjekti.


RMK

TASUB OSALEDA

Looduspärandi pildivõistlus Vikipeedias

Kuni nädala lõpuni ehk 31. maini on võimalus saata fotosid rahvusvahelisele fotovõistlusele „Wiki Loves Earth“ ehk „Looduspärand Vikipeediasse“. Võistluse algatasid tunamullu Ukraina vikipedistid ning tänavu korraldatakse see rohkem kui kahekümnes riigis.
Võistlusega soovitakse pöörata tähelepanu looduspärandile ning koguda pildimaterjali looduskaitsealade ja kaitsealuste üksikobjektide kohta. Oodatud on fotod Natura 2000 alade, loodus- ja maastikukaitsealade, hoiualade, rahvusparkide ja loodusmälestiste kohta. Eesti loodusmälestiste nimekirjad koos asukohainfoga maakondade kaupa on toodud Vikipeedia lehel.
Eesti loodusrikkust on fotovõistlusel ka rahvusvaheliselt tunnustatud. Möödunud aastal saavutas Janno Loide foto Mukri rabast üldarvestuses kolmanda koha. Janno Loide nentis, et auhinnaline koht nii suures konkurentsis, kus tooni andsid mägismaastike vaated, tuli paraja üllatusena.
Võistlusele võib esitada enda tehtud fotosid. Need tuleb laadida pildipanka. Kõik pildid lähevad vabaks kasutuseks mõeldud failivaramusse.
Eesti osavõistluse korraldab mittetulundusühing Wikimedia Eesti. Saadetud fotosid hindab tunnustatud looduspiltnikest koosnev žürii. Võitjaid ootavad väärikad auhinnad. Parimad pildid osalevad rahvusvahelises voorus, mille võitjad kuulutatakse välja augustis.

Wikimedia Eesti


Liitu suvise aialinnupäevikuga!

Eesti ornitoloogiaühingu suvise aialinnupäeviku projekti on ennast kirja pannud juba üle kuuesaja aialinnuvaatleja. Selle raames aitavad nad välja selgitada aias pesitsevate lindude levikut ja pesitsusedukust Eestis. Praegu on veel paras aeg liituda aialinnupäevikuga, sest lindude pesitsus on enamasti algusjärgus, kuid juba umbes nädala jooksul hakkavad kuldnokkade, varblaste, tihaste ja rästaste pesakonnad pesast lahkuma.
Aialinnupäeviku veebilehel on igal linnuhuvilisel võimalik luua oma isiklik aialinnupäevik, kuhu saab märkida aias pesitsevad linnud, pidada aias kohatud lindude nimestikku, sisestada looma- ja kimalasevaatlusi ning anda teada taimede õidepuhkemisest ja putukate ilmumisest.
Kaardirakenduse abil saab jälgida ka teiste projektis osalevate aedade linnustatistikat ning tuntumate rändlindude saabumist Eestisse. Kõik sisestatud vaatlused on võimalik endale päevikuna salvestada.


EOÜ


Loodusvaatluste võistlusel keskendutakse kaitsealustele liikidele

Eesti looduseuurijate selts ja keskkonnaagentuur kutsuvad otsima ja märkama kaitsealuseid liike ning seejärel sisestama teabe loodusvaatluste andmebaasi. Kampaania siht on saada teavet nende liikide kohta, kelle levikuandmed on seni olnud puudulikud.
Tänavu kestab vaatlus 18. maist kuni 31. oktoobrini. Selle aja jooksul on oodatud fotodega vaatlusandmed 18 kaitsealuse liigi kohta: saarmas, kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, tait, koldvint, kuld-soverbiell, roosa riisikas, kährikseen, kärbesõis, alssosi, laiujur, talukimalane, nõmme-tähniksinitiib, vaskuss, pikk lõhnasamblik, rant-tünnsamblik ja sinisammal.
Auhinnad loositakse välja nende vahel, kes oktoobri lõpuks on andmebaasi sisestanud vähemalt kahe loetletud liigi vaatluse. Täpsemalt saab vaatlusaja ja valikus olevate liikide kohta lugeda loodusvaatluste kodulehelt.


Keskkonnaagentuur


Sindi paisu aruteluõhtu

Täna, 27. mail kell 18 toimub Sindis (Kalamaja tee 1) keskkonnaagentuuri korraldatav infoõhtu, kus räägitakse kohalikele elanikele Sindi paisu tulevikuvisioonist Wöhrmanni kärestikuna ja näidatakse teemakohast dokumentaalfilmi (DamNation, 2014). Üritusel räägivad ajaloolane Kalev Kroon, kalateadlane Meelis Tambets, keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein, kärestikuslaalomihuviline Vahur Leemets ning kohalik kalur Raio Piiroja. Pärast filmi vaatamist on kõigil võimalus haarata vaba mikrofon ja esitada esinejatele küsimusi. Õhtut juhib Raul Sarandi.

Keskkonnaagentuur


Loodusnädal Tartus


Laupäeval alanud loodusnädal Tartus pakub veel mitu päeva huvitavat ja harivat tegevust. Täna, kolmapäeval kell 18 räägib Tartu ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise 46-247) Mehis Rohtla kalade rände uurimisloost ning tutvustab kalateadlase argipäeva.
Homme, 28. mail kell 6.30 kogunetakse Supilinna tiigi linnapoolsesse otsa: linde tutvustab Andres Kalamees. Linnuhommik toimub ka reedel. Siis alustatakse Margus Otsa juhatusel retke 6.30 TÜ muuseumi eest (Lossi 25).
Osa saab võtta veel mitmest üritusest: ekskursioonist Eesti looduseuurijate seltsi raamatukokku, mälumängust, konverentsist „Elurikkus loodushariduses“, perepäevast Tartu loodusmaja pargis ja pargiteemalisest programmist Ülenurme mõisapargis. Vaata ürituste kohta täpsemalt loodusnädala internetilehelt.


Tartu loodusmaja


Hooaja viimane Öökulli loodusõhtu

Sel neljapäeval, 28. mail kell 18 toimub loodusmuuseumis (Lai 29a, Tallinn) hooaja viimane Öökulli akadeemia loodusõhtu. Arko Oleski vedamisel räägivad pühadest jälgedest looduses Marju Kõivupuu ja Kristel Vilbaste. Sissepääs muuseumipiletiga.


Eesti loodusmuuseum


LUSi avatud loeng ja üldkoosolek

Homme, 28. mail kell 17.15 peetakse Eesti looduseuurijate seltsi (Struve 2, Tartu) saalis avatud loeng ja Eesti looduseuurijate seltsi üldkoosolek. Loengu raames räägib geoloog Tõnu Pani mineraalide värviküllasest ja mitmekesisest maailmast ning arutleb selle üle, miks nimetatakse mõnesid neist kalliskivideks ning hinnatakse rohkem kui teisi. Pärast loengut on seltsi üldkoosolek.


LUS


Pärnus ja Karulas räägitakse looduslikest pühapaikadest

Keskkonnaamet korraldab 28. mail kell 16–18 Pärnu keskraamatukogus (Akadeemia 3) loodusõhtu, kus tulevad vaatluse alla looduslikud pühapaigad. Sel teemal tuleb rääkima Ahto Kaasik. Huvilistel on võimalus teada saada, milliseid pühapaiku leidub Eestis ja Pärnu maakonnas, miks esivanemad hiisi hoidsid ning milliseid tavasid seal järgiti.
Loodusõhtust osavõtt on tasuta. Üritusele palutakse registreeruda tänase päeva jooksul e-posti teel merike.palginomm@keskkonnaamet.ee.
Võru- ja Valgamaa piiril asuvas Karula rahvuspargi külastuskeskuses saab Ahto Kaasikut kuulata 6. juunil. Pühapaikadeteemaline õppepäev algab kell 11 ja kestab kella 15ni.


Keskkonnaamet


Hiiumaal räägitakse viust

Reedel, 29. mail kell 18 algab Hiiumaal Palade loodushariduskeskuses loodusõhtu aasta linnuks valitud viust. Kõnelema tuleb röövlindude kaitse ja seirega tegelev ornitoloog Aarne Tuule, kes on projekti „Aasta lind 2015” eestvedajaid. Üritus on tasuta.
Viudest saab Hiiumaal kuulda ka 6. juunil, kui Ülo Väli juhatusel toimub viuretk Kärdla-Tubala-Paluküla piirkonnas. Peale viude loodetakse matka jooksul näha muidki röövlinde: merikotkast, pistrikku, loorkulli jt. Retk algab 9.30 Kärdlas pritsumaja parklas. Liigeldakse osalejate isiklike autodega, kuhu mahutatakse ka autota tulijad. Seepärast on soovitatav oma tulekust teada anda, täites registreerimisvormi.


Keskkonnaamet/EOÜ


Algas hiite kuvavõistlus

Kuvavõistlusele „Maavalla hiied 10228“ oodatakse ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii meilt kui ka piiri tagant. Võistlusel antakse välja peaauhind ning kuni 16-aastaste peaauhind. Peale selle jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.
Võistlus kestab kuni 31. oktoobrini. Võitjaid autasustatakse 28. novembril Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel. Rohkem teavet fotovõistluse kohta leiab Maavalla veebilehelt.


Maavalla koda


UUDISEID MAAILMAST

Kui Austraalias sadas ämblikke

Maikuu teisel nädalal sai Austraalia linnas Goulbornis tõeks arahnofoobide ehk ämblikukartlike inimeste õudusunenägu: taevast sadas alla miljoneid ämblikke, siidised niidid sabas.
Kuigi keegi võis ehk arvata, et käes on maailmalõpp, ei näe teadlased juhtunus siiski midagi väga erilist. Selline niite kasutav õhulend on omane paljudele ämblikuliikidele. Arvatavasti just seetõttu on ämblikud nii laialt levinud. Uus-Lõuna-Walesis, kus kõnealune linn asub, leidub sellisel moel mais rändavaid liike lausa mitu. Sellist sadu ei näe siiski kuigi sageli, sest tavaliselt ei rända arvutu hulk loomakesi korraga. Ent seekord oli suur hulk ämblikke ilmselt lennuks valmis, aga mingi asjaolu, tõenäoliselt halb ilm, ei lasknud neil teele asuda. Kui siis olud lõpuks paranesid, läksid kõik kaua oodanud ja rännuks valmis kaheksajalgsed korraga liikvele ning nähtavasti kandis eriline õhuvool nad ühte kohta kokku, nii et taimedele moodustus lausa vaip kleepjatest ämblikuniitidest.


treehugger.com/Uudistaja

Kui Austraalias sadas ämblikke

Maikuu teisel nädalal sai Austraalia linnas Goulbornis tõeks arahnofoobide ehk ämblikukartlike inimeste õudusunenägu: taevast sadas alla miljoneid ämblikke, siidised niidid sabas.
Kuigi keegi võis ehk arvata, et käes on maailmalõpp, ei näe teadlased juhtunus siiski midagi väga erilist. Selline niite kasutav õhulend on omane paljudele ämblikuliikidele. Arvatavasti just seetõttu on ämblikud nii laialt levinud. Uus-Lõuna-Walesis, kus kõnealune linn asub, leidub sellisel moel mais rändavaid liike lausa mitu. Sellist sadu ei näe siiski kuigi sageli, sest tavaliselt ei rända arvutu hulk loomakesi korraga. Ent seekord oli suur hulk ämblikke ilmselt lennuks valmis, aga mingi asjaolu, tõenäoliselt halb ilm, ei lasknud neil teele asuda. Kui siis olud lõpuks paranesid, läksid kõik kaua oodanud ja rännuks valmis kaheksajalgsed korraga liikvele ning nähtavasti kandis eriline õhuvool nad ühte kohta kokku, nii et taimedele moodustus lausa vaip kleepjatest ämblikuniitidest.


treehugger.com/Uudistaja


Droonid jahivad salakütte

Ameerikas tegutsev Lindberghi fond on algatanud projekti „Air Sheperd“, mis kasutab Marylandi ülikoolis välja töötatud infrapunajälgimisseadmega droone salaküttide tabamiseks.
Ebaseaduslik jaht on Aafrikas üha suurem probleem. Mullu tapsid salakütid ligi 40 000 elevanti ja üle 1200 ninasarviku. Kui samasugused tapatalgud jätkuvad, pole kümne aasta pärast enam kumbagi liiki. Droonidest loodetakse saada tõhus abimees, et jälgida salaküttide tegevust ja nad peatada.
Loojad kinnitavad, et keeruliste algoritmidega suudetakse võimalik salaküttimise paik 93% tõenäosusega kindlaks teha enne, kui tapatöö toime pannakse. Lõuna-Aafrika erakaitsealadel katsetati seadmeid 650 korral ja selle aja jooksul ei tapetud ühtegi looma.
Kahe kuuga koguti projekti jaoks üle 325 000 dollari annetusi, mis võimaldab uut tehnoloogiat aasta jooksul rakendada Krügeri rahvuspargis. Aasta pärast on kavas tegevust laiendada veel seitsmes Aafrika riigis.

Air Sheperd / Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.