Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Uuring: investeeringutoetused on aidanud toiduainetööstuse konkurentsivõimet tõsta (2015-05-25 13:04:48)


Toiduainetööstuste toodangu turustamise viisid või kohad on viimastel aastatel mitmekesistunud, kuigi ettevõtete keskmine ekspordi osa müügitulust on langenud, kirjutab Eesti Maaülikooli maamajanduse uuringute osakonna analüütik Kersti Aro toiduainetööstuste konkurentsivõime uuringust.

Kuigi Eestis on toiduainete töötlemine võrdlemisi konkurentsitihe, siis toiduainetööstuse ettevõtjad ise hindavad oma ettevõtte konkurentsivõime positsiooni Eesti siseturul rahuldavaks.

Eesti toiduainetööstuse eelisteks peetakse kvaliteedi kõrval kiiret reageerimist ja nišitooteid. Foto: Katrin Press

Eesti toiduainetööstuse eelisteks peetakse kvaliteedi kõrval kiiret reageerimist ja nišitooteid. Foto: Katrin Press

Euroopa Komisjoni hinnangul on EL tööstuse konkurentsieelised kvalifitseeritud tööjõud, suur omamaine tootmissisend eksporditavates kaupades ning suhteline eelis, mis tuleneb keeruliste ja kvaliteetsete toodete tootmisest. Eestis küsitletud toiduainete töötlejate eelised konkurentide ees olid uuringu andmetel mõnevõrra teistsugused: väga kvaliteetne toodang, kiire reageerimine turu nõudmistele (paindlikkus) ning niššitoodete olemasolu sortimendis. Lisaks mainiti kaasaegsete tootmisseadmete olemasolu.

Konkurentsivõimet vähendavad tegurid

Toiduainete töötlejate suurim konkurentsivõimet vähendav tegur
on nii sise- kui ka välisturul sobiva tööjõu puudumine. Vajatakse tootmistöölisi, eriala spetsialiste ja tehnolooge. EL turgudele jõudmist takistavad aga kontaktide puudus ja nõrk turundus, mis baseeruvad samuti tööjõul.

Kuna kolmveerand toiduainetööstuse ettevõtetest tegutsevad maapiirkonnas, on suurimaks tööjõu puudumise põhjuseks ettevõtte asukoht. Probleemiks on ka sektoris pakutav madal töötasu, töötingimused ning kutse- ja kõrgkoolides antava hariduse mittevastamine tööandjate vajadustele.

Lisaks tööjõu puudumisele on siseturul oluline konkurentsivõimet vähendav tegur tooraine hind. Väljapoole EL jõudmist takistavad lisaks ka kaubanduspiirangud, eriload ja poliitika. Sarnased hinnangud on püsinud viimased kuus aastat, mis näitab suutmatust muutusteks ning vajadust täiendava abistamise järele.

Turustamisviisid muutunud mitmekesisemaks

Uuringu tulemuste kokkuvõttena on kindlasti positiivne, et toodangu turustamise viisid ja kohad on mitmekesisemaks muutunud, kuigi ettevõtete keskmine ekspordi osa müügitulust on langenud. Tööstuste hinnangul on suurimaks turutõrkeks sõltumata turu asukohast konkurentide madalam hinnatase ja jaekaubanduse „ketistumine“. Turustamisviiside muutusega viimastel aastatel püütakse turutõrkeid leevendada.

Ka saadud investeeringutoetus (MAK 2007–2013 alameede 1.6.1) ettevõtteid paljudes valdkondades positiivselt mõjutanud – tootlikkust ja toodete kvaliteeti tõsta, tootearendusse panustada ja energia kokkuhoidu saavutada.

MAK 2007−2013 alameetme 1.6.1 toel investeeritakse toiduainetööstusesse 93,6 mln eurot, peaasjalikult uutesse seadmetesse ning lao- ja tootmishoonete rekonstrueerimisse.
Toetuse osa moodustas investeeringutest 45,1 mln eurot.

Mida konkurentsivõime tõstmiseks teha?

Märksõnadeks võiksid olla koostöö, toodete aktiivne turundamine ja tootmistehnoloogia jätkuv moderniseerimine.

Koostööst võib kujuneda ettevõtte jätkusuutlikkuse võti või konkurentsieelis teiste ettevõtet ees. Aktiivsemalt on seni koostööd tehtud teiste sama tegevusala ettevõtjatega – Eesti siseselt 71%, teistes ELi liikmesriikides 35% ka väljaspool ELi 10%. Koostööd on tehtud eelkõige allhanke tegemisel. Samuti on koostööd tehtud
teadus- ja arendusasutustega (71% ettevõtetest) ning seda
peamiselt töötajate koolituse, tootearenduse, rakendusuuringute ja tootmisprotsessi arenduse valdkonnas. Probleemiks on koostöö
kallidus ning tulemuste ettearvamatus, mittevastamine ettevõtete ootustele.

Kuna enamik toiduainetööstuse ettevõtteid on mikro- ja väikeettevõtted, kel on piiratud inim- ja finantsressursid, vajatakse tuge turunduses. Avaliku sektori tuge oma toodete müügil Eestis on tunnetanud 28% ning väljaspool seda alla 20% küsitletavatest. Välisturgudele pääsuks vajavad ettevõtjad kontakte ja väljaspool EL asuvates riikides kaubanduspiirangute kaotamist.

Toiduainetööstuse kasumi kahanemise tingimustes on oluline jätkata sektori toetamist investeeringutoetuste ja riigipoolsete finantsinstrumentidega, et ettevõtted saaksid jätkuvalt investeerida tootmistehnoloogia moderniseerimisse.

Uuringu taustast

Eesti Maaülikooli maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond on aastatel 2009, 2011 ja 2014 küsitlenud siinseid toiduainetööstusi ja analüüsinud nende konkurentsivõimet. Viimasel aastal osales uuringus 49 Eesti maaelu arengukava 2007−2013 meetme „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ toetuse saajat, kellest 63% olid mikroettevõtjad. Uuringus osalejate keskmine müügitulu 2013. aastal
oli 4,1 mln eurot.

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal toiduainetööstuse ettevõtteid 451, mida on 93 ettevõtte võrra enam kui 2010. aastal.

Uuringu terviktekstiga on võimalik tutvuda SIIN.

Kersti Aro, Eesti Maaülikooli maamajanduse uuringute osakonna analüütik

Allikas: Maablogi.ee

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.