Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 13.05.2015 (2015-05-13 07:10:14)

Uudistaja 13.05.2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Mai Eesti Loodus: kärbsed ja sääsed ning Saesaare paisu lammutamine
Mainumbri kaanelugu tutvustab tänavuse aasta orhideed kärbesõit. Kärbsekujulise õiega käpalist tolmeldavad kiletiivalised putukad – mitmesugused kärbsed, kes õie kujust ja lõhnast end eksitada lasevad. Lubjarikkaid poollooduslikke kooslusi ja madalsoid eelistava orhidee arvukus ja leiukohtade hulk kipuvad nii Eestis kui ka mitmel pool mujal Euroopas vähenema.
Putukaid tutvustava sarja viimases artiklis tuleb juttu kahetiivaliste seltsist. Neid putukaid leidub peaaegu igal pool, isegi kuumaveeallikates ja lumel, nad on oma elu väga hästi korraldanud. Meie tunneme nende hulgast ainult tüütuid vereimejaid ja muidu häirijaid. Tegelikult on kahetiivalised looduse aineringes väga tähtsad.
Märtsinumbris alustasime seente süstemaatika tutvustamist: käsitlesime seente paiknemist elupuul ja jõudsime krohmseenteni. Seekord on vaatluse all paaristuumsed ehk kand- ja kottseened ning mõningad seeni meenutavad organismirühmad, keda varem peeti seente hulka kuuluvaks.
„Aasta puu“ rubriigis saab teada kikkapuu nime saamisloost. Selle puu nimetus oli pikka aega „mürgine sajakoorne puu“, mis tegelikult oli rahva seas kasutusel kuslapuu kohta. Aasta lindudest on kõne all hiireviu, keda meil nähakse peamiselt suvehooajal.
Intervjuu on Darwini tõlkija ja ornitoloogi Mart-Olav Niklusega. Darwini peateoste tõlked valmisid hämmastavates tingimustes Mordvamaa vangilaagrites, kus tõlkijal tuli meelsusvangina veeta ligi 16 aastat. Äsja ilmus Eesti LUSi väljaandel kolmas Darwini oluline teos „Inimese põlvnemine“.
Kahes pikemas kirjutises arutlevad geograafid ja kalakaitsja Saesaare paisu säilitamise või lammutamise mõttekuse üle. Kuigi paisu lõhkumine ei pruugi loodust kaunimaks muuta, on see siiski ülioluline siirdekaladele, sest avataks nende kudeala.
Mainumbrisse mahub muudki huvitavat. Sarjas „Huvitav Eesti“ tutvume Kilingi-Nõmme lähedal asuvate Allikukivi koobastega. Esimest korda Eestist on leitud mägitsikaad (Cicadetta montana). Ühtlasi saab lugeda sademevee problemaatikast ja teadusele uute putukaliikide leidmisest.
Varasemaid Eesti Looduse numbreid saab osta Tallinna ja Tartu toimetusest, kus on võimalik vormistada ka ajakirjade tellimusi. E-pood on aadressil www.loodusajakiri.ee.


Eesti Loodus


Mudelite kaudu mõistmise poole

Eestis näeb harva nii tumedat taevalaotust kui subtroopikas, näiteks Tšiilis või Lõuna-Aafrikas. Pimedal õhtul tasub sellest hoolimata pilk taevasse sihtida ja mõelda näiteks tumeaine peale, millele keskendub intervjuu astrofüüsik Elmo Tempeliga. Ja kui mõttelennu tiivad kärpimata jätta, võib mõelda ka sellele, et tõenäoliselt pole meie Universum ainukene. Huvitav, millised need teised on?
Universum annab oma panuse ka meie elukeskkonda, mõjutades Maa kliimat. Kui aga küsida, milline on ilm näiteks saja või viiesaja aasta pärast, põrkuvad nii teaduslikud teooriad kui ka kohati suisa poolreligioossed hoiakud. Atmosfääriuurija Kalju Eerme arutleb artiklis „Kirgede torm kliima ümber. Igas vaidluses ei selgu tõde” kliimamuutuste üle ning selgitab, mida tänapäevane teadus sellest üleüldse arvata suudab.
Jaan Aru ja Andres Laani kirjutis „Tee aju mõistmiseni: ikka tasa ja targu” avab Horisondi uue sarja „Mõtlemise masinavärk”. Saame teada, et aju talitlemist on küll keeruline mõista, ent teadlastel on nende saladuste lahtimuukimisel siiski õnnestunud teha edusamme ning nihutada piirjoont meile mõistetavate ja mõistatuslike nähtuste vahel.
Kabinetist on Horisont üles otsinud arheoloog Jüri Peetsi – mehe, kes on mänginud olulist rolli Salme muinaslaevade avastamises ja Salme leidude uurimises. Salme muinasaegsed laevmatused on oma erakordsusega raputanud arheoloogide ja ajaloolaste ringkondi nii siin- kui ka sealpool Eesti piiri.
Veel uurib Horisont, kas arvuti on tõesti isegi pokkeris inimest seljatamas, kus on peidus Darwini teoste tähtsus, millal on Eestis oodata järgmist päikesevarjutust, kui kaugele on oma teekonnal jõudnud New Horizons, mis vahe on ragulkal ja kadal, kuidas ERMi uues majas keeli keetma hakatakse ning kuidas kohtueksperdid hõõgniidi kõnelema panevad ja kindlaks teevad, kas lamp õnnetuse hetkel põles või mitte. Uurime ka Tallinna linnaarhiivis tallel olevat Hanko lahingu plaani ja Kärsama korallpaasi. „Igameheteaduses“ on kõne all võimalus panustada valkude uurimisse, neid ise arvutimängus Foldit kokku voltides. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõlgutab sedakorda mõtteid Andrus Kivirähk.


Horisont



Valmis sai Eesti esimene nuti-pilveaabits


Ajakirjal Horisont on valminud esimene omataoline mobiilirakendus, millega saab lihtsalt ja kiirelt tundma õppida pilvi ning nende tähendust ilma ennustamisel.
Peale 11 pilveliigi ja nende 34 alamliigi aitab „Horisondi pilveaabits“ lähemalt tuttavaks saada ka teiste atmosfäärinähtustega, näiteks sademete, vikerkaare ja halo vormidega.
„Seadsime eesmärgiks, et kasutajasõbralikkuse huvides oleks rakendus võimalikult lihtne ning pilvede liike ja teisi nähtusi saaks määrata iseloomulike fotode abil,“ sõnab aastaid pilvede vaatlemisega tegelnud Jüri Kamenik. „Eriliseks teeb rakenduse asjaolu, et pilveliike tutvustades on välja toodud ka nende tähendus ilma prognoosimisel. Näiteks kas teadsite, kui näete taevas kiudpilvi, siis on suure tõenäosusega 6–12 tunni pärast sadu oodata?“
Peale üle 150 foto ja lühikirjelduse sisaldab uus rakendus sõnastikku.
„Horisondi pilveaabitsat“ saab kasutada enamikus Androidi süsteemiga mobiiltelefonides ja tahvelarvutites; huvilised võivad aabitsa tasuta alla laadida Google Play veebipoes. Edaspidi on plaanis hakata arendama ka teistele mobiilsetele seadmetele sobivaid pilveaabitsa versioone.
„Horisondi pilveaabitsa“ on koostanud ilmahuviline Jüri Kamenik ja Horisondi toimetaja Ulvar Käärt. Rakenduse tarkvara- ja tootearendusega tegeles Marko Peterson osaühingust Walk & Learn. Mobiilirakendus valmis tänu KIKi toetusele.


Horisont


LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Tiit Sillaots, tänavuse Kumari looduskaitsepreemia laureaat


Kumari looduskaitsepreemia pälvis Tiit Sillaots
Keskkonnaminister Marko Pomerants andis üleeile Eesti vabaõhumuuseumis looduskaitsekuud avades teenekale looduskaitsjale Tiit Sillaotsale Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Preemia on tänavu 5000 eurot.
Tiit Sillaots on looduskaitse valdkonnas töötanud üle 35 aasta ja olnud looduskaitse järjepidevuse kandja. Aastaid on ta olnud ühiskondlike looduskaitseorganisatsioonide aktiivne liige ja hea nõuandja.
Eesti looduskaitse hõbemärgid said tänavu Tartu keskkonnahariduskeskuse juht Janika Ruusmaa, aastaid soode ja rannikute ökoloogiaga tegelnud Laimdota Truus, Karula rahvuspargi elurikaste maastike ning koosluste hoidja ja taastaja Silver Visnapuu, ligi 25 aastat looduse tutvustamise ja loodusharidusega tegelnud Val Rajasaar ning kirjanik Valdur Mikita, kelle sõnavõtud on pannud inimesi looduse ja kultuuri teemadel süvitsi mõtlema ning loodust väärtustama.
Tänavune looduskaitsekuu on keskendunud Eesti maastikele. Maastik on meie ühine avalik eluruum, mille oluline osa on inimene, kes seda kujundab. Üldjuhul inimesed ei mõtle iga päev maastiku peale, kuigi see ümbritseb meid kõikjal ja pidevalt. Siiski tekib meil kõigil sõna „maastik” kohta mõttepilt, mis on tihti seotud ühe hingeomase paiga või maastikutüübiga.
11. juunini kestval looduskaitsekuul algab ka arutelu Eesti rahvusmaastike valimise üle, mis jõuab lõpule Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
Tavapäraselt korraldab keskkonnaamet looduskaitsekuul rohkesti üritusi: ekskursioone, matku, loenguid, viktoriine, õppepäevi. Nende kohta saab teavet keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/looduskaitsekuu-2/.


Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Eesti Looduse eriauhinnad õpilasteadlastele

Eesti teadusagentuur (ETAG) ning haridus- ja teadusministeerium kuulutasid 24. aprillil esimese Eesti õpilaste teadusfestivali raames välja õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad. Kokku anti põhikooli ja gümnaasiumiastmes välja 12 riiklikku preemiat (vt täpsemalt http://www.etag.ee/opilaste-teadustoode-riikliku-konkursi-tulemused-2105/).
Jagati ka hulgaliselt eriauhindu. Eesti Looduse eriauhinnad pälvisid premeeritutest Kaspar Mölder Saaremaa ühisgümnaasiumi 12. klassist („Kormorani toitumisest Saaremaal“), ja sama kooli 7. klassis õppiv Lisanna-Lee Leiman („Trühvlid kui Eestis vähetuntud seeneriigi asukad. Trühvlite otsimisest ja leidmisest Saare maakonnas“) ning Piret Pütsep (Tartu Jaan Poska gümnaasium, „Talvikese, Emberiza citrinella, populatsioonisisesed ja populatsioonivälised linnulaulu erinevused“).
Kaspar Mölder oli üks kahest gümnaasiumiastme 1. preemia laureaadist ning pälvis ka Eesti ornitoloogiaühingu ja keskkonnaministeeriumi eriauhinna. Lisanna-Lee Leiman sai põhikooliastme 2. preemia ning Eesti teaduste akadeemia ja teaduskeskuse Ahhaa eriauhinna.
Eesti Loodus tunnustas noori Eesti Looduse poolaasta tellimusega. Ühtlasi loodab toimetus avaldada ajakirjas ülevaated nendest uurimustest.


Kukus tuleb juttu kahlajatest ja rannaniitudest


Aprillikuu Eesti Looduses on avaldatud seitsme TÜ ja EMÜ-s töötava või õppiva loodusuurija ühisartikkel „Millised rannaniidud meeldivad kahlajatele?“. Euroopa regionaalarengu fondi LOORA ehk looduskaitse rakendusuuringute projektist toetatud mahukat uuringut tutvustab Kuku homses saates „Loodusajakiri“ TÜ looduskaitsebioloogia teadur Riinu Rannap.


EESTI SÕNUMEID

Looduskaitsekuu lugu saan teha esmaspäeval!

ETV2 näitab maikuus rohkesti keskkonnafilme
ETV2 programmis on rahvusvahelisel keskkonnakuul mais igal teisipäeva ja laupäeva õhtul keskkonnateemalisi dokumentaalfilme, millest mõnigi on saanud rahvusvahelisi filmiauhindu.
Juba on eetris olnud USA 2013. aasta film „Tapjavaal“ mõõkvaala vangistuses hoidmise hukatuslikest tagajärgedest; „Loodus müügiks“ (Prantsusmaa, 2014), kus tõestatakse, et looduskaitse on muutunud uueks investeerimisvahendiks; traditsioonilist eluviisi säilitada püüdvast kolme kambodžalasest jutustav „Jõgi muudab suunda“ (Kambodža, Saksamaa, 2013) ning „Kõige halvem ilm“ (USA, 2013), mis jälgib loodusjõudude võimsuse kasvu maailma eri paigus.
16. mai film „Lauake, kata end!“ (Kanada, 2014) võtab tähelepanu alla toiduraiskamise. Jõudnud tõdemusele, et igal aastal läheb Põhja-Ameerikas miljardite dollarite väärtuses head toitu raisku, otsustavad autorid pool aastat süüa ainult seda, mis on välja praagitud või ära visatud. 19. mail kajastab film „Tühi taevas“ (USA, 2013) kurba tõsiasja, et laululindude populatsioon on viimastel aastakümnetel järsult kahanenud ja hulk liike väljasuremise äärel. Üks põhjusi on nende väikese imeliste maailmarändurite ohjeldamatu salaküttimine eelkõige Lõuna-Euroopa rändeteedel ja müük mustal turul.
23. mai filmi „Palju head ootab ees“ (Taani, 2014) peategelane on 79-aastane Niels Stockholm, üks idealistlikumaid Taani talunikke. Taani parimad restoranid ostavad talust toiduaineid, kuid ametivõimudele ollakse pinnuks silmas, sest Nielsi põllumajandusviis ei vasta EL reeglitele, nii et talt ähvardatakse loomapidamisõigus ära võtta. „Hiina ökotulevik“ (Soome, 2013) on eetris 26. mai õhtul. Kui linnadesse asub ümber miljard hiinlast, on sel meie planeedile pöördumatu mõju. Soome professor Eero Paloheimo ja hiina ärimagnaat Zhang Yue soovivad mõlemad maailma päästa, kuid nende tulevikunägemused linnast on sootuks erinevad.
Keskkonnakuu lõpufilm „Aega on maa ja ilm“ (Kanada, 2014) 30. mail näitab, kuidas Suzanne Crocker tõmbab sõna otseses mõttes juhtme seinast ja elab koos mehe ning kolme lapsega üheksa kuud väikeses majas Yukoni metsas, leidmaks uuesti kontakti üksteise, iseenda ja loodusega.
Filmid on ETV2 eetris teisipäeviti kell 21.30 ja laupäeviti kell 19.45.


Eesti rahvusringhääling / Uudistaja

Festivali avaüritusele Tartu loodusmaja pargis andis asjakohase nüansi vihmahoog. Fotol tervitab festivalilisi loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa

Prima Vistal räägiti tänavu loodusest


Juba kaheteistkümnendat korda toimunud kirjandusfestival, 6.–9. mail Tartusse ja Põlvasse rohkesti külalisi toonud Prima Vista keskendus seekord looduse ja sõnavabaduse temaatikale. Tänavuse festivali hüüdlauseks oli valitud „Metsik sõna“.
Festivali patrooniks valitud kirjanik ja semiootik Valdur Mikita seob eestlaste erilisuse perifeerse mõtlemise võimega: „Metsik sõna eelistab kõnnumaad ja perifeeriat, hulgub ringi metsaservas. Isegi meie rahvuseeposest tuntud hüüdlause „Serviti!“ viitab mingisugusele tundmatule servaefektile. Usun, et metsik sõna kaigub maikuus Emajõe Ateenas sama hästi nagu siili möire kevadises udus.“
Festivali programmis oli peale kohtumiste, loengute, seminaride, kirjandusõhtute ja raamatuesitluste seegi kord traditsiooniline raamatulaat ning pargiraamatukogu. Elektriteater pani kokku teemakohase filmiprogrammi, käia sai hulgal kontsertidel ja näitustel. 7. mail matkas rühm kirjanikke Alam-Pedja looduskaitsealal. Lasteprogrammis oli näiteks ka orienteerumismäng „Peidus raamatukogu“. Festival avati 6. mail Tartu loodusmaja pargis; loodusmaja võõrustas teisigi festivali üritusi.
Peale rohkete eesti kirjanike väisavad kirjandusfestivali väliskülalised. Küllap tuntuimad on kaks meest Venemaalt: legendaarse bändi Mašina Vremeni asutaja, poeet, kunstnik ja muusik Andrei Makarevitš ning lastekirjanduse staar Eduard Uspenski, kelle sulest pärinevad eestlastegi seas palavalt armastatud lood krokodill Genast ja Potsatajast ning Onu Teodorist. Ida-Euroopa autoritest olid kohal veel näiteks poola luuletaja Tadeusz Dąbrowski ning leedu kirjanik Alvydas Šlepikas.
Üles astusid loomingus kunsti ja inseneritööd kombineeriv inglise helilooja ja kultuuriloolane, avamisel saemänguga üllatanud Sarah Angliss, kes loob isevalmistatud pille kasutades helimaastikke, kus robotid kohtuvad loodushelidega; tänu keelelisele virtuoossusele ja köitvale stiilile hulga auhindu teeninud David Wagner Berliinist, rootslane Thomas Bannerhed, kelle esikromaani „Kaarnad“ on nimetatud ka Rootsi lindude välimäärajaks, jt.
http://kirjandusfestival.tartu.ee/Uudistaja


Kodune prügilõke kahjustab inimese tervist

 
Keskkonnaministeeriumi ja Eesti keskkonnauuringute keskuse (KUK) koostöös korraldatud prügipõletuse katsest selgus, et jäätmete põletamine kodustes lõketes halvendab kantserogeenide tõttu märgatavalt õhukvaliteeti ning mõjub negatiivselt ka inimorganismile.
Jäätmepõletuse teema kerkib aasta-aastalt esile just kevadeti. Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis oleks teadagi jäätmeid liigiti koguda, vanad mööbliesemed, ehitus- ja lammutusjäätmed viia aga jäätmejaama. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul käib paljude jäätmejaamade andmetel kolmandik piirkonna elanikest jäätmejaamades regulaarselt, kolmandik kord-paar aastas ja viimane kolmandik pole jäätmejaamadest midagi kuulnud.
Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Koduse lõkke põlemistemperatuur on liiga madal ning põlemisel tekkivates suitsugaasides moodustub mürkainete kokteil. KUK õhukvaliteedi juhtimise osakonna peaspetsialisti Marek Maasikmetsa kinnitusel näitavad olmejäätmete lõkkes põletamise katse tulemused, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades palju suuremad kui puhast puitu põletades. Dioksiinilaadsete ühendite ja polüaromaatsete süsivesinike hulk suureneb üle kahe korra võrreldes puhta puidu põletamisega. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest, aga see oleneb otseselt jäätmete koostisest. Teatud plastitüüpe põletades võivad vahed olla suisa tuhandeid kordi.
KUK hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas.
Keskkonnaministeerium jätkab eelmisel kevadel alguse saanud teavituskampaaniat „Säästad või saastad?“, et juhtida elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkuse ning loodushoidliku jäätmekäitluse kohta.


Keskkonnaministeerium/Uudistaja


Aasta loodusfotograaf on Remo Savisaar

15. korda korraldatud fotovõistlus „Looduse aasta foto 2015“ sai joone alla 3. mail Estonia kontserdisaalis. Eesti suurimal loodusfotovõistlusel osales 1203 autorit ligi 9000 tööga. Välja anti peaauhind ja 14 Tantsivat Hunti.
Peaauhinna Suure Hundi ja aasta loodusfotograafi tiitli võitis Remo Savisaar pildiga „Hügieen“. „Olen lootnud tabada jäälindu sellises poosis sellest ajast saadik, kui esimest korda nägin sinilindu oma tiibu puhastamas. See on üürike hetk, mis teeb selle tabamise keeruliseks, kuid põnevaks. Siis, kui arvasin, et sain viimaks niisuguse viivu pildile, pidin pilte kontrollides taas pettuma. Nüüd, lõpuks, sai see hetk tabatud,“ kirjutas Savisaar foto saatetekstis. Sama foto võitis ka kategoorias „Loomad tegutsemas“. Teine Remo foto pälvis võidu kategoorias „Vormimängud looduses“.
Ülejäänud kategooriate võitjad: täiskasvanutest Urmas Olli (loomaportreed), Roger Erikson (loomad oma keskkonnas), Maldon Ots (taimed ja seened), Margus Opp (maastikupildid), Kaupo Kalda (inimene ja loodus), Birgit Vaarandi (mustvalge looduspilt) ja Ülar Tikk (maailma loodus); noortest Ragne Nikkel (loomapildid), Jakob Oetjen (looduspildid) ja Maris Pedaja (inimene ja loodus) ning lastest Leana Jete Korb (loomapildid), Grete Johanna Korb (looduspildid) ja Marten Voit (inimene ja loodus).
Auhinnatud fotosid näeb võrgupaigas http://laf.looduseomnibuss.ee.


Looduse Omnibuss / Uudistaja

Üle-eestilisel linnuviktoriinil selgusid parimad noored linnutundjad

29. aprillil peetud Tartu ülikooli loodusmuuseumi linnuviktoriini võitsid nooremas vanuseastmes Kuressaare gümnaasiumi õpilased Margarete Trumm, Eliisa Täht ja Harri Laani ning vanemas vanuseastmes Tartu loodusmaja õpilased Art Villem Adojaan, Jaan Grosberg ja Pelle Mellov.
Linnuviktoriinil osales kokku 18 võistkonda. Võisteldi kahes vanuseastmes: 6.–7. klass ning 8.–9. klass. Noortel tuli vastata nii kirjanduse põhjal koostatud küsimustele kui ka ära tunda linnuliike välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Hästi tunti näiteks pääsukesi, viusid ja pasknääri välimuse ja pesade kirjelduste järgi. Keerulisemaks osutus lindude tundmine häälitsuste järgi.
Nooremas vanuserühmas sai võitjate järel teise koha Miina Härma gümnaasium (Mari Remm, Eva Lotta Tamm ja Paul Kaasik) ja kolmanda koha Pärnu Ülejõe gümnaasium (Laura Kaaviste ja Maarja Kahre); vanemas rühmas mahtusid esikolmikusse veel Kuressaare gümnaasium (Mari Tiitson, Karoline Malk ja Karl-Jakob Toplaan) ning Nõo põhikool (Merlyn Leigh Dunderdale, Tiina Jääts ja Hain Särg).
Edukamad võistkonnad said auhinnaks loodusraamatuid, lindude pesakaste, ajakirja Eesti Loodus poolaasta tellimusi ning Eesti ornitoloogiaühingu meeneid. Pärast viktoriini käisid kõik osalejad linnuvaatlusretkel Laeva linnualal ja Aardla poldril.


TÜ loodusmuuseum / Uudistaja

Tallinna linnulauluhommikutel on osalenud üle 5000 õpilase


Raepress teatas 29. aprillil, et juba üheksandat korda Tallinnas toimunud linnulauluhommikutel on kokku osalenud 5143 õpilast 228 klassist ja 39 koolist.
Linnulauluhommikute eesmärk on süvendada teadmisi lindudest ja õppida neid laulu järgi eristama. Ühtlasi kujundatakse õpilastes väärtushinnanguid, mis on kooskõlas loodushoiu ja looduskaitsega, ning praktilise looduse tundmise oskusi. Linnulauluhommikute juhendaja on harrastusornitoloog Peep Veedla.
Linnulauluhommikuid rahastas Tallinna keskkonnaamet.


Raepress/Uudistaja

Ilmus viimane paberkandjal Keskkonnaharidusleht


Mai alguses ilmus viimane paberkandjal Keskkonnaharidusleht. Edaspidi saab lehte lugeda veebiportaalis www.keskkonnaharidus.ee.
Mainumber keskendub sel aastal lõppeva Euroopa sotsiaalfondi (ESF) keskkonnahariduse arendamise programmi tulemustele. Samuti esitab leht kolm küsimust uuele keskkonnaministrile Marko Pomerantsile ning kajastab arvamusi, kuhu on teel keskkonnaharidus. Oma koha lehes on leidnud uute keskkonnahariduslike õppevahendite tutvustused ja reportaaž keskkonnahariduslikest õppeklippidest, mis avalikustatakse tänavu septembris. Samuti antakse ajalehes ülevaade ESF programmi ühest tähtsamast ja olulisemast tegevusest: õpetajate ning mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialistide täienduskoolitustest. Heidetakse pilk looduskaitsekuu tänavusele temaatikale ja tutvustatakse põgusalt Ida-Virumaa keskkonnahariduse arengukava järgmiseks viieks aastaks.
Keskkonnaharidusleht ilmus paberil neliteist korda, seda postitati lasteaedadesse, üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidesse, omavalitsusasutustele, noortekeskustele, raamatukogudele ja keskkonnaharidusega tegelevatele asutustele. Keskkonnahariduslehe kõik numbrid leiab eesti- ja venekeelsena keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/esf-programm-keskkonnahariduse-arendamine/keskkonnahariduse-teabeleht/.


Keskkonnaamet


TASUB OSALEDA


Keskkonnaameti kampaania „Elavad külamaastikud – taluloomad rahvusparkides“
avaüritus on 16. mail Eesti vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsis. Räägitakse loomapidamise ajaloost ja hetkeseisust, ohustatud tõugudest ja põlistõugudest, ajaloolisest maakasutusest, koosluste hooldamisest ja taluloomade tulevikust.
Vt täpsemalt www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/seminar-2/.


Allikas: www.muuseumioo.ee

16. mai ööl heliseb muusika muuseumides üle Eesti,
sest muuseumid on muusika-aasta kohaselt seekordse muuseumiöö teemaks valinud „Öös on muusikat“.
Kuna programmi mahub väga erisuguseid muuseume (ja mitte ainult muuseume!), võib muuseumiöös avastada ääretult erinevaid vaatenurki õhtu teemale. Muusika ei tähenda ainult laulu ja pillimängu, see võib muuseumi eripära tõttu tähendada ka artikulatsiooni ja akustikat, võnkeid, vibratsioone ja helinaid, ning isegi vaikust. Programmis osalevad muuseumid on muuseumiööl lahti kell 18–23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Vt lähemalt www.muuseumioo.ee.
Esimesel korral, 2009. aastal, oli muuseumiöö juhtlause „Öös on asju“, edasi „Öös on lugusid“, „Öös on aardeid“, „Öös on kino“, „Öös on inimesi“ ja mullu „Öös on tähti“. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa üle 84 000 inimese, mis oli muuseumiöö kõigi aegade publikurekord.

Linnulauluhommikud Tallinnas,
mida korraldavad Looduse Omnibuss, Eesti looduskaitse selts (ELKS) ja Tallinna linnuklubi ning mida juhendavad Tallinna linnuklubi liikmed, on selle nädala tööpäevadel algusega 6.30. Kolm käiku on juba käidud, ees veel kaks: neljapäeval, 14. mail Uue-Maailma asumis (kohtumine 6.30 ELKS maja ees Koidu 80) ja reedel, 15. mail Stroomi metsas (kogunetakse 6.30 Merimetsa Selveri parklas). Juhendab Ingrid Aus, linnulauluõpe on tasuta.

Tartu loodusmajas

14. mail kell 18 on loodusmajas kuueosalise mälumängusarja viies mäng. Täiskasvanud mängija osalustasu on 2 eurot, alla 16-aastastel noortel 1 euro ja alla 10-aastased lapsed mängivad tasuta. Osalustasudest laekunud summa eest korraldatakse sügisel talgud, mille siht on muuta must-toonekure toitumisojade seisund paremaks.
Eile avati loodusmajas kaks näitust. Janek Joabi fotonäitus „

Laupäeval saab tutvuda ilmajaamade köögipoolega

16. mail avab ilmateenistus kõigile huvilistele uksed Tallinna-Harku ning Tartu-Tõravere ilmajaamas ja Sürgavere radaritornis.
Tallinna-Harku ilmajaama muuseumis olevad ajaloolised ilmaolude mõõtmise tarvikud ning rikkalik fotomaterjal aitavad luua ettekujutuse minevikuilmajaamast. Retkega Tartu-Tõravere ilmajaama kaasneb ekskursioon paarikümne sammu kaugusel asuvasse Tõravere observatooriumisse, kus saab vaadata muistsete eestlaste tähistaevast kivimosaiigina, nüüdisaegsete satelliitide makette ja käia teleskoobitornis. Sürgaveres ootab huvilisi radaritornituur, mille käigus tutvustatakse radari tööpõhimõtteid. Boonusena saab nautida ülevalt avanevat vaadet. Tutvustustuuri korraldavad ilmateenistuse teadjainimesed, kes on pädevad vastama ka lisaküsimustele.
Ekskursioonid toimuvad Harkus ja Tõraveres kell 11 ja 14, Sürgaveres kell 15. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleb kärmelt registreeruda (e-aadressil tiina.dislis@envir.ee või telefonitsi 673 7583).



Tartu kõige uuem jalgrattatee: Ihaste silla ja Annelinna vahel

Üleeuroopaline linnadevaheline jalgrattateede kaardistamise võistlus
European Cycling Challenge algas 1. mail. Võistluse käigus jäädvustavad registreerunud vabatahtlikud Cycling365 mobiilirakenduse abil oma igapäevaseid rattamarsruute. Võidab linn, kus kogutakse kõige enam rattakilomeetreid. Kogutud andmeid kasutatakse rattateede ja muu vajaliku infrastruktuuri planeerimiseks ja haldamiseks.
Arvesse lähevad kõik maikuus läbitud teekonnad, kus jalgratast kasutatakse transpordiks, näiteks tööle, kooli, kauplusesse, sõpradele külla, kinno või ujulasse minekuks. Seevastu ei loe eraldi ette võetud rattatreeningud, kuna nende andmed ei näita inimeste vajadust igapäevase rattaliikluse infrastruktuuri järele. Cycling365 tasuta mobiilirakendus on saadaval Androidi, Blackberry, Windowsi ja Apple’i telefonidele.
Rohkem infot ja registreerumine www.cyclingchallenge.eu/ee/.
Esimene European Cycling Challenge toimus 2012. aastal. Selles osales 715 inimest 7 linnast, sh Tallinnast. Kokku sõitsid ratturid 90 000 km. Võistluse võitis Tallinn, kus saadi kokku suurim arv rattakilomeetreid.
2013. aastal sai Tartu 8. koha, edestades siiski näiteks Utrechti ja Dublinit. Võistkonnas osales 163 inimest, kes kokku läbisid 11 647 kilomeetrit. 2014. aastal osales 32 linna ja Tartu võistkonnas lõi kaasa 246 inimest, kes kokku läbisid 14 573 kilomeetrit. See andis Tartule 22. koha.

Allikas: Eesti ornitoloogiaühing

Jõelinnustiku seire esimese projekti
võttis Eesti ornitoloogiaühing ette möödunud aastal; osales ligi 50 vabatahtlikku linnuhuvilist. Seire annab vooluveega seotud liikide kohta olulist teavet, mille põhjal saab hinnata nende liikide arvukuse muutusi, planeerida kaitset jmt. Seepärast otsustati jõelinnustiku seiret tänavugi jätkata. Selles saavad abiks olla kõik, kes liiguvad kevadsuvel jalgsi või paadiga jõgedel, kraavidel või teistel vooluveekogudel. Kirja tuleb panna oma liikumise alg- ja lõpp-punkt veekogul ning läbitud lõigul kohatud veelinnud, keda vaatleja tunneb. Võimalik on valida pikem jõelõik endale ka püsiseirealaks. Täpsemad juhised, abimaterjalid ja eelmise aasta aruande leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee/node/840.


Õppeseminari „Loodus hiirekliki kaugusel“


korraldavad loodushariduse edendajatele Eesti loodusmuuseum ja TÜ loodusmuuseum. Ühepäevasel seminaril tutvustatakse uusi loodusteaduslikke andmebaase ning nutitelefonide ja tahvelarvutite vast valminud rakendust, mis on õpetamisel hea abivahend.
Tasuta õppeseminarid toimuvad Eestis viies paigas: 24. augustil hotellis Karupesa Otepääl, 25. augustil Pärnumaa keskkonnahariduskeskuses, 27. augustil Jõhvi kontserdimajas, 28. augustil Keila kooli uues majas ja 5. septembril Nelijärve puhkekeskuses. Esialgset ajakava vt www.loodusmuuseum.ee/loodusharidus/koolitused, täpsem info saadetakse registreerunutele enne seminari e-posti teel.
Rühma suurus on piiratud. Registreeruda saab veebilehel www.eformular.com/frensrsvp/k15-002.html#stay kuni 31. juulini või seni, kuni osalejate arv saab täis.


MAAILMAST

Erilise lehmarohkusega paistab silma Assooride suurim saar São Miguel


Matkaja, ole valmis kohtama lehmi!
Austrias Tirooli liidumaal anti välja brošüür, mis manitseb mägiaasadel matkajaid olema ettevaatlikud lehmade läheduses.
Elukindlustusfirmade kinnitusel olevat Saksamaal 2013. aastal olnud üle 10 000 vahejuhtumi veistega, neist neljas sai inimene surma. 2014. aastast on Saksamaalt teada kaks lehmasõrgade all hukkunud inimest: üks talumees ja üks matkaja. Võrdluseks olgu öeldud, et kogu Euroopast on viimase poolsajandi jooksul teada vaid neli juhtumit, kus inimese tapsid hundid.
Mõistagi on veistega juhtunud traagiliste sündmuste peasüüdlased inimese käitumisvead. Lehmad on üldiselt rahumeelsed loomad, aga tavapäratus olukorras võivad nad osutuda ohtlikeks. Saksamaalt on muide teada isegi juhtum, kus värss puskis endist põllumajandusministrit. Muidugi võivad ohtu sattuda mägikarjamaadel liikuvad matkajad. Austrias tallas matkaja surnuks lehmakari, keda ilmselt hirmutas ja sundis vasikaid kaitsma rändurit saatnud koer. Teine teeline sai nii ohtlikult vigastada, et talle tuli järele saata helikopter. Sarvekandjad asuvadki rünnakule enamasti siis, kui neid hirmutada või kui nad kaitsevad vasikaid.
Tiroollaste soovitused matkajaile on lihtsad: hoidke veistest eemal, olge rahulikud ja ärge jookske, äärmise hädaohu korral äsage ründavale veisele malakaga nina pihta ja taanduge seejärel aeglaselt ja rahulikult.


EWS/Uudistaja



Soomlased püüavad vähendada tuulepargi ohtlikkust lindudele


Suvel Lääne-Soome Pori linna lähedal Tahkoluoto saarel avatav 11 turbiiniga tuulepark on maailmas ainulaadne: lisatud on uut tüüpi linnuradar.
Pori rannik ja Kokemäenjoki deltaala on üks Soome tähtsamaid piirkondi rändlindudele. Soome konsultatsioonifirma Pöyry spetsialist Aappo Luukkonen kinnitab, et kui maailmaski on tuuleenergeetika mõju lindudele uuritud vaid kümmekond aastat, siis Soomes on see päris uus teema. Tahkoluotol püütakse katsetada seadmeid, mis hoiaksid linde pargist eemal, ning varustatakse turbiinid piduritega, mis käivituvad, kui mõni lind lendab turbiinile liiga lähedale.
Projekt, milles osalevad Soome tehniliste uuringute keskus VTT, eespool mainitud Pöyry ja Tampere tehnoloogiaülikooli Pori haru, võib panna aluse tulevaste tuuleenergeetikarajatiste uuele standardile Soomes.


YLE News / Uudistaja

Kanada tulekindlad kullid


Kanadas Vancouveri linna piirkonnas püstitati kurb maailmarekord: sealt avastati maailma kõige saastatum looduses elavast liigist lind, üks põhja-tanukull. Kanada uurimisrühm tegi selle rabava avastuse, kui uuris Vancouveri lähedalt surnuna või vigastatult leitud röövlindude maksaproove.
Polübromobifenüüleetrite (PBDE) sisaldus oli kulli maksas 196 miljondikku, märgatavalt rohkem, kui on kindlaks tehtud lindudes, kes on leitud kas California linnadest või Hiina elektroonikajäätmete prügilatest. PBDE-d toimivad leegiaeglustitena ja neid on omal ajal laialt kasutatud arvutites, telerites, heliseadmetes, liiklusvahendites, vaipades ja mööbliesemetes. Ehkki suurema osa selle ühendite klassi ainete tarvitus on Kanadas nüüd keelatud, akumuleeruvad nad endiselt prügilatesse, kuhu visatakse ka PBDE-rohkeid jäätmeid. Näiteks Briti Columbia Fraseri jõe deltas on PBDE hulk viimase nelja kümnendi jooksul iga nelja aastaga kahekordistunud. Muidugi on sellel oma mõju lähedal elavatele linnuasurkondadele.
Paljud loomad, teiste seas koiotid ja röövlinnud, lõikavad suurt kasu linnades leiduvast toidust. Paraku on seal aga suurem saasteoht. Uuringud näitasid, et prügila lähedal pesitsenud kuldnokkade, kullide lemmiksaagi leegiaeglusti-sisaldus oli 15 korda suurem kui nende mujal Vancouveris elavatel liigikaaslastel. Vancouveri teadlastele oli avastus halb üllatus: siiani oli arvatud, et elatakse n-ö rohelises linnas. Jääb vaid üle loota, et kuna PBDE kasutus on nüüd keelatud, hakkab saastatus tasapisi taanduma ka elusolendites. Näiteks haigrute ja kormoranidega on see juba tõeks saanud.


McGilli ülikool / Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.