Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Kes tagab meie toidu ohutuse? (2015-04-07 18:48:37)

Täna tähistatakse WHO eestvedamisel toiduohutusele pühendatud maailma tervisepäeva. Eesti tarbijad ei pea toidu ohutusele igapäevaselt mõtlema, sest toiduohutuse tagamise süsteem toimib tõhusalt. Kuidas Eestis toiduohutust tagatakse, selgitab Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kairi Ringo.

Lähete Eestis poodi, turule või kohvikusse. Mõtlete te kunagi selle peale, kas toit, mida valite on ohutu, kas selle söömisest võib saada mõne terviserikke? Tõenäoliselt ei mõtle. Aga kas ostaksite sama julgelt toitu ka Indias või Egiptuses? Võib olla mitte.

Eesti tarbija õnn on see, et toidu ohutusele ei pea mõtlema igapäevaselt. Toiduohutus ei ole Eestis n.ö teema. Ometi haigestus 2014. aastal 2668 inimest haigustesse, mida nimetatakse toidutekkelisteks. Tõsi on see, et kõik need juhud ei ole otseselt seostavad söödud toiduga. Need haigused võivad saada alguse toidust, kuid levida ka inimeselt inimesele või keskkonna kaudu. Nendest 93 juhul haigestuti Salmonella bakteri põhjustatud salmonelloosi ning 308 juhul Campylobacteri põhjustatud kampülobakterenteriiti. Me teame ka, et ilmselt on Eestis toidutekkeliste haigusjuhtude registreerimine palju väiksem, kui tegelik esinemine. Kes siis väikese kõhulahtisusega ikka perearsti juurde läheb?

Toiduohutuse teema puudutab ka meid Eestis

Miks toiduohutus ei ole Eestis silmatorkav teema? Sellepärast, et toiduohutuse tagamise süsteem toimib vaikselt ja omasoodu ning suuremaid probleeme meil olnud ei ole. Aga toidukaubandus globaliseerub ja meiegi ei tohiks ennast üleliia turvaliselt tunda. Tuginedes Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetele registreeriti 2013. aastal Euroopa Liidus/Euroopa Majanduspiirkonnas üle 310 000 bakterite poolt põhjustatud toidutekkelise haigusjuhu, millest 322 lõppes surmaga. Igal aastal registreeritakse Euroopa Liidus üle 85 000 salmonelloosijuhu. 2011. aastal Saksamaal ja Prantsusmaal puhkenud verist kõhulahtisust põhjustanud Escherichia coli (EHEC) puhangus, mida seostatakse saastunud lambaläätse idanditega, haigestus peaaegu 4000 inimest 16 riigis, nendest 55 surid. Tootjatele ja tööstusele tekkis kahju hinnanguliselt 1,3 miljardi dollari ulatuses.

Riigi ja tootjate ühine vastutus

Väljatoodud numbrid näitavad, et toiduohutus ei ole tegelikult midagi iseenesest mõistatavat. Toidu ohutuse tagamise nimel teevad tööd kõik toidu tootmise ja tarneahelas tegutsevad osapooled.

Esmalt vastutavad toidu ohutuse eest toidu tootjad, töötlejad, valmistajad, müüjad – toidu käitlejad. Nendel lasub vastutus selle eest, et tarbijani jõuaks ohutu ning igati nõuetele vastav toit. Mitte keegi teine ei saa paremini tagada toidu ohutust, kui ettevõtja, kelle kaudu toit tarbijani jõuab. Eesti toidu tootjad, töötlejad, valmistajad ja müüjad on tublid, täidavad valdavalt hoolsalt nõudeid ja seeläbi annavadki meile kindlustunde toidu ostmisel.

Eesti tarbija õnn on see, et toidu ohutusele ei pea mõtlema igapäevaselt. Toiduohutus ei ole Eestis n.ö teema.

Veterinaar- ja Toiduamet teeb omalt poolt järelevalvet, mille eesmärk on saada kinnitust, kas toidukäitlejad on mõistnud oma kohustusi ja täidavad kehtestatud nõudeid. Järelevalve käigus aastas võetud proovidest on nõuetele mittevastavate proovide osakaal 2-3% ringis.

Nõuded, mille täitmist järgitakse, töötatakse välja peamiselt ministeeriumides ning Euroopa Komisjonis. Lisaks õigusaktidele rakendatakse toiduohutuse tagamiseks erinevaid koordineeritud tegevusi. Heaks näiteks on Salmonella esinemise vähendamisele suunatud tegevused, mis hõlmavad toidukäitlejaid „farmist lauani“ ning teisi eelnimetatud asutusi. Nende tegevustega õnnestus vähendada salmonelloosi haigestumise juhtumeid viie aasta (2004-2009) jooksul poole võrra.

Toiduohutuse tagamise meetmete – õigusaktid, normid, juhendid, koordineeritud tegevused – väljatöötamisel lähtutakse teaduspõhistest riskihinnangutest. Riskide hindamisega tegelevad tavaliselt sõltumatud teadusasutused. Eestis näiteks Eesti Maaülikool. Euroopa Liidu ülene riskihindamisasutus on Euroopa Toiduohutusamet (EFSA).

Ülemaailmne toiduohutuse päev

Täna, 7. aprillil, on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ellukutsutud maailma tervisepäeva raames teemaks toiduohutus. Ülemaailmselt hinnatakse, et toidu ja vee kaudu levivate kõhulahtisust põhjustavate haiguste tõttu sureb igal aastal 2 miljonit inimest, kelle hulgast paljud on lapsed. Toiduohutusega seotud terviseriskid on kõige suuremad vaesuses elavatel inimestel, kuid eluviisi muutused, sh linnastumine, reisimine, toiduturu globaliseerumine, sagedasem väljaspool kodu söömine ja uued toitumistrendid, suurendavad toidu kaudu levivate haiguste riski ka arenenud riikides.

Meie toidu ohutuse eest vastutab toidukäitleja. Kuid iga inimene saab omaltpoolt teadvustada toiduga seotud riske ja tegutseda ka kodus nii, et käitleja ja riigi pingutused ei muutuks asjatuks. Selleks tuleb järgida lihtsaid toiduohutuse põhimõtteid, mille võtavad kokku WHO toiduohutuse viis võtit.

Vihjeid ohutuks koduseks toiduvalmistamiseks ja säilitamiseks leiab „Toiduohutuse viie võtme“ videost.

 

Kairi Ringo, Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik

Allikas: Maablogi

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.