Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Ohutuse tagamiseks tuleb kalapüügivahendeid selgemalt tähistada (2015-03-26 10:29:02)

 

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks kalapüügieeskirja muudatuse, millega muu hulgas kehtestatakse uued nõuded kalapüügivahendite tähistamisele, et veekogudel liikumine oleks ohutum.

Kui seni võis seisevpüünised ja nende jadade tähistamisel kasutada ükskõik mis värvi tähiseid, siis uuest aastast tuleb kasutada oran˛e või punaseid lippe, kusjuures kahe lipuga tähise alumine lipp võib olla vabalt valitud värvi. Lipu suurus peab olema vähemalt 20x30 sentimeetrit, lisaks tuleb lipuvarda ülemises otsas kasutada helkurribasid.

Uute reeglite kohaselt peab lipu alumise serva kõrgus veepinnast olema üldreeglina 1 meetri kõrgusel. Silmupüügivahendid ja teised poitähised peavad olema punased või oran˛id ning minimaalselt 15cm läbimõõduga.

Seaduse jõustumisel ei ole lubatud paigaldada ühte jadasse erinevat liiki püügivahendeid või erinevate kalapüügilubade alusel kasutatavaid püügivahendeid. See on vajalik selleks, et oleks võimalik iga püügivahendi omanik tuvastada ja ühtlasi kontrollida kalapüügiõiguste olemasolu. Lisaks tuleb püügivahendite märgistamisel kasutada kalapüügiloale kantud märgistuse numbrit või harrastuspüügil kalastuskaardi omaniku isikukoodi.

Kalapüügivahendite loetelus võetakse välja abara ja teriivvõrk, mis tähendab, et nende kasutamine on Eesti vetes keelatud. Samas viiakse uue mõistena sisse Peipsi ja Lämmijärves kasutatav mõrd mõrrajadas.

Silmupüügil tunnistatakse kehtetuks seni Narva jões kehtinud erand, mille kohaselt võis ka püügikeelu ajal hoida vees ilma põhjakorgita silmutorbikuid, sest erand on suurendanud püüniste ebaseaduslikku kasutamist. 2014. aasta jooksul eemaldas Keskkonnainspektsioon Narva jõest 17 483 ebaseaduslikult püügil olnud silmutorbikut ning viimastel aastatel on Narva jões silmusaagid olnud languses.

Lisaks tehakse kalapüügieeskirjas väiksemaid muudatusi. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves pikendatakse kevadisel kalade kudeajal teatud püügivahenditega püügi keeluaega kuue päeva võrra ja nihutatakse keeluaja algus üheksa päeva võrra ettepoole. Samas laiendatakse keskkonnaministri võimalusi püügikeeluaegade operatiivseks kehtestamiseks vastavalt konkreetse aasta veekogu temperatuurire˛iimile, mis mõjutab kalade kudemisaega.

Püügivahendite tähistamist ja Narva jõel silmutorbikute veest väljavõtmise kohustust käsitlevad sätted on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2016. Muus osas jõustub määrus üldkorras ehk kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

 

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 26.03.2015 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.