Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti vanim rahvuspark sai ajakohase kaitse (2015-02-19 11:59:08)


Valitsus kinnitas Lahemaa rahvuspargi uuendatud kaitse-eeskirja, mis tagab parema kaitse sealsele loodusele ja pärandkultuurile. Korrigeeriti kaitseala piire ja re˛iime ning ehitustingimused muudeti senisest selgemaks.

Lahemaa rahvuspark on Eesti vanim rahvuspark, mis on läbi aegade olnud Eesti loodus- ja kultuuripärandi kaitse esinduslikem ala. Seni kehtinud kaitse-eeskiri pärines aastast 1997. "Loodus ajaga muutub ning sealsete väärtuste säilimiseks on vaja kaitse-eeskirju üle vaadata. Kaitse-eeskirjade uuendamine ei tähenda, et kaitsekord muutub rangemaks, vaid see muutub täpsemaks ja selgemaks," selgitas keskkonnaminister Mati Raidma. Kaitseala piiri muutmisel on toimunud nii suurendamisi kui vähendamisi, samuti said selgemaks ehitustegevuse reeglid ning mõnevõrra laienesid metsamajandamise võimalused.

Kaitseala pindala vähendati peamiselt piiri korrigeerimise ja uue põhikaardiga vastavusse viimise tõttu. Suurim muutus on rannajoone täpsustamise tõttu tekkinud mereala pindala muutus. Ühes kohas on kaitsealast välja arvatud Lahemaa loodus- ja linnualast välja jäävad eraomandis olevad hoonestatud maad. Suurimaks laienduseks on mere piiranguvööndisse jääva Käsmu poolsaarest põhja jääva mereala haaramine rahvuspargi koosseisu, kus on veelindudele olulised pesitsus- ja peatuspaigad. Maismaal on suurimaks laienduseks rahvuspargi idaossa jääv Vainupea sihtkaitsevööndisse arvatav väärtuslik riigile kuuluv metsaala, mis juba praegu kuulub Lahemaa loodus- ja linnuala koosseisu. Piirimuudatuste kokkuvõttes suureneb kaitseala pindala 1861 ha võrra, millest eraomandisse kuulub 12,9 ha.

Oluline on hoida Lahemaa esiajaloolisi maastikke ning asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ja ajaloolis-kultuurilisi maastikuelemente. Altja, Ilumäe, Juminda, Muuksi, Natturi ja Sagadi piiranguvöönditesse, mis moodustavad 5 protsenti piiranguvöönditest, on kõrgema väärtusega külamaastikud, kus on säilinud traditsiooniline asustusstruktuur. Ligi kolmandik seal asuvatest hoonetest on ajaloolis-kultuurilise väärtusega ja sisemaal ulatub asustusmustri säilivus muinasaega. Nendes vööndites on väärtuste kaitse tagamiseks kehtestatud rangem kaitsekord ehitustegevuse osas. Uute õuemaade moodustamine on võimalik juhul, kui see on kooskõlas traditsioonilise asustruktuuriga. Ülejäänud piiranguvööndites kaitsekord oluliselt ei muutu.

Täpsustati ka ehituskeeluvööndi ulatust. Mererannas asuvat ehituskeeluvööndit vähendati üldjuhul 200 meetrilt 100 meetrile. Keeluvööndit vähendati kompaktse hoonestusega piirkondades, näiteks Viinistul. Samuti ei laiene ehituskeeld edaspidi avalikuks tarbeks püstitatavatele rajatistele, näiteks küla- või kiigeplatsid, spordiväljakud jms.

Uue kaitse-eeskirjaga lubatakse piiranguvööndites väikesemahulisi (vastavalt 0,5 ja 1-hektarilised) lageraieid kuusikutes ja hall-lepikutes.

Lahemaa pindala on 74 784 ha, mis jaguneb kolmeks reservaadiks (117 ha), 43 sihtkaitsevööndiks (17 760 ha) ja üheksaks piiranguvööndiks (56 907 ha). Reservaatidesse ja sihtkaitsevöönditesse jäävad väga väärtuslikud loodusmaastikud, piiranguvööndisse jäävatel aladel kaitstakse loodusväärtuste kõrval ka kultuuriväärtusi.

Kaitsealal on riigimaad 20 737,6 ha, eramaad 18 959 ha, jätkuvalt riigi omandis olevat maad 8155 ha ja munitsipaalmaad 58,2 ha. Lahemaa rahvuspark on Eesti vanim rahvuspark, mis võeti kaitse alla juba 1971. aastal.


Allikas: Keskkonnaministeeriumi 19.02.2015 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.