Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 28.01.2015 (2015-01-28 00:43:01)


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Uus Horisont – värskemalt uude aastasse


Teadus, mida Horisont tutvustab, uueneb pidevalt, ja värskem näeb välja ka vastne ajakirjanumber, mille kaaneteema võib kokku võtta nii: spermid meis ja meie spermides (taustaks tasub lugeda-meenutada samade autorite mulluses Horisondi mainumbris ilmunud artiklit „Munarakk. Naise habras pärand“). Spermatosoidid on ülitähtsad rakud, mille ehitus on lihtne, aga tekkeprotsess inimkehas keeruline ja veelgi keerulisem on iga üksiku spermatosoidi jaoks sihilejõudmine ehk munaraku viljastamine. Teele asub neid sadakond miljonit, aga kohale jõuab enamasti vaid üks, nii et seksuaalsfääris valitseb karm konkurents, mille kõrval külapoiste kaklus tüdruku pärast on tühiasi. Kuidas on aga lugu tänapäeva meeste sperma kvaliteediga? Lugege, mida neist asjust kirjutavad bioloogid-meedikud Ele-Liis Kreek ja Andres Salumets. Selgub, et mehe seemne kvaliteet kõigub põhjamaades isegi aastaajati. Kumb on siis parem, kas suvine või talvine? Horisondist saate teada!
2014. aasta üks märksõna oli kahtlemata „Ebola“. Kas Ebola on evolutsiooni hoiatus või epidemioloogiline seaduspärasus? Milline on asjade seis ja mida teame Ebolast 2015. aasta alguses, selgitab terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Traditsiooniliselt on filosoofiat peetud distsipliiniks, millega saab tegeleda üksnes mõistuse ning loogika abil, ilma et oleks tarvis teha empiirilisi uurimusi. Viimasel kümnendil on hakanud kostma süüdistused, nagu oleks filosoofiaga midagi metodoloogiliselt väga valesti. Kõneldakse isegi revolutsioonist filosoofias. Milles peitub nende vaidluste iva, seda selgitab Tartu ülikooli filosoofia- ja semiootikainstituudi vanemteadur Bruno Mölder.
Mis koht on Tallinna linnaarhiiv? Kas keskaeg oli ka tegelikult nii „pime“ ja „kole“, kui praegu tundub? Mida võiks Eesti ajaloolased minna otsima Vatikani salaarhiivist? Neil ja muudel lähedastel teemadel käis toimetaja Ulvar Käärt vestlemas linnaarhiivi teaduri Tiina Kalaga. Ülevaade „Mart Tamrega robotite inkubaatoris“ räägib aga sellest, kuidas Mustamäe veerel Tallinna tehnikaülikooli mehhatroonikainstituudi kabinettides luuakse arukaid tulevikumasinaid.
Värske Horisont küsib muu hulgas: kuidas on teadus mõjutanud arhitekt Emil Urbeli elu? Miks kõneldakse revolutsioonist filosoofias? Kas teadlastel on õnnestunud teha kindlaks geigeen? Kuhu ja miks viidi Taagepera kiriku tornikukk? Mille poolest paistab silma Tamsalu rõngaspaas? Millest kirjutas paavst 2. juunil 1450 Tallinna toomdekaanile? Mida arvavad rahvastikuteadlased 21. sajandi lõpu Eesti ja maailma rahvastiku kohta?
Mööda ei saa uus number sellestki tõsiasjast, et Plutole läheneb kosmosesond nimega Uus Horisont ...
Jaanuari-veebruari Horisondiga jõuab lugejate kätte ka järjekorras juba kolmas Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus.

Horisont

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Rebased on viimasel kümnendil varasemast sagedamini sattunud inimeste lähedusse


Kukus saab kuulda linnarebastest.
Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ tutvustab sel nädalal Eesti Looduse jaanuarinumbri kaaneartiklit „Linnarebased“, kus on kõne all selleteemalise veebiküsitluse põhjused ja tulemused. Räägivad kirjutise autorid, Tartu ülikooli terioloogia õppetooli juhataja Urmas Saarma ja doktorant Liivi Plumer, küsib Toomas Jüriado.
Kahe järgmise nädala saadetes on plaanis kõnelda värske Horisondi paarist olulisemast artiklist.

EESTI SÕNUMEID

Ida-Viru suurimad poolkoksimäed ei reosta enam keskkonda

Pikka aega Ida-Virumaa keskkonda ohustanud Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksimäed on nüüd nõuetekohaselt suletud ega kujuta endast enam ohtu.
Sulgemata poolkoksimägedest eraldus õhku mürgiseid gaase ning pinna- ja põhjavette saasteaineid. Nii Kiviõli kui ka Kohtla-Järve poolkoksiladestud kujundati tööde käigus ümber ja mägede küljed laugemaks. Et vältida saasteainete sattumist põhja- ja pinnavette, oli tarvis tagada poolkoksimäe veekindlus. Esmalt kaeti pinnad betoniitsavist mattidega, seejärel drenaažimattidega ning lõpuks kattekihiga, mis Kohtla-Järvel on värskest poolkoksist ja Kiviõlis aherainest. Viimasena külvati mäenõlvadele muru ja istutati kaseistikuid. Suleti ka mõlemal poolkoksiprügilal õli tootmisel tekkinud pigijäätmete järved.
„Sellistele üsna eripärastele töödele lisas keerukust see, et enamus tööst tuli teha suure kaldenurgaga nõlvadel. Omakorda tekitasid probleeme juba varasemast ajast mäe sees tekkinud põlemiskolded, mille likvideerimiseks tuli kõigepealt läbi viia uuringud ning seejärel välja töötada erilaadne tehniline lahendus,“ ütles tööde juht, aktsiaseltsi Merko Eesti projektijuht Tarmo Sinisaar.
Kiviõli poolkoksiprügila sulgemise projekti läks maksma 5,58 miljonit eurot ja sulgemistööd tegi Skanska EMV. Kohtla-Järve poolkoksiprügila sulgemise projekti maksumus oli üle 36 miljoni euro ning sulgemistöid tegi konsortsium, mille juhtpartner oli Merko Ehitus Eesti.
1938. aastast alates oli Kohtla-Järve poolkoksiprügilasse ladestatud ligi 73 miljonit tonni poolkoksi ja ligi 100 000 tonni pigijäätmeid. Enne sulgemist oli Kohtla-Järve poolkoksiladestu kõrgeim koht ligi 170 meetrit üle merepinna, kokku ligi 214 hektaril. Kiviõli poolkoksiprügilasse on ladestatud üle 15 miljoni tonni jäätmeid, kokku ligi 47 hektaril.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Iisaku looduskeskus pälvis energiasäästliku hoone auhinna

Keskkonnaameti Ida-Virumaal asuv Iisaku looduskeskus pälvis Eesti kodukaunistamise ühenduse konkursil „Energiasäästlik kaunis kodu“ laureaadi tiitli ühiskondlike hoonete kategoorias. Energiasäästliku mõtteviisi edendajana on looduskeskusest saanud väga populaarne koolitusmaja kohalikule kogukonnale.
Varem asus Iisaku looduskeskus vanas metskonnahoones, mille asemele ehitati keskkonnaameti eestvõttel ning Euroopa regionaalarengu fondi toetusel uus energiasäästlik hoone, mille suured aknapinnad ja päikesepaneelid on suunatud lõunasse, aga põhjakülje põuakindlate niidu- ja liivikutaimedega mätaskatus hoiab suvel hoonet jahedama ja talvel soojemana. Peale elektri kasutatakse hoones päikese- ja tuuleenergiat. Maasoojuspump kütab ja varustab hoonet sooja veega. Keskusel on oma prügijaam ja kompostikast.
Keskkonnaameti keskkonnaharidusspetsialistid teevad looduskeskuses koolitusi lasteaedadele ja koolidele ning korraldavad keskkonnaüritusi. Majas on loodus- ja keskkonnakasutuse püsinäitused nii eesti kui vene keeles. Keskkonnaameti keskkonnaharidusspetsialisti Julia Kropatševa kinnitusel on keskusesse tee leidnud nii eesti- kui ka muukeelsete koolide õpilased ning hästi välja arendatud taristu ja pädevate spetsialistide olemasolu on oluline kogu piirkonna arengule.
Hoones on esitlustehnikaga seminariruum 25–40 osalejale, samuti saab kasutada kontori raamatukogu-õppeklassi. Keskuse väliõppeklass on mõeldud kuni 50 osalejale. 2014. aastal korraldati Iisaku looduskeskuses kokku 123 koolitust, neist 74 vene keeles. Kokku osales mullu keskuse õppeprogrammides 2388 õpilast.

Keskkonnaamet/Uudistaja


EKO valis keskkonnateo ja -kirve

Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) teatas 15. jaanuaril, et on valinud 2014. aasta olulisimaks keskkonnateoks Nabala-Tuhala ja Ropka-Ihaste looduskaitseala loomise, keskkonnavaenulikema teo tiitli ehk keskkonnakirve sai aga Eesti keemiatööstuse liit oma kampaaniaga „Meie õnn on meie maavarad“.
Keskkonnakaitseorganisatsioone ühendav EKO valis aasta keskkonnategu ja keskkonnakirve saajat kaheteistkümnendat korda. Keskkonnasaavutustest hindasid EKO liikmed kõrgelt ka Eesti loodushoiukeskuse tegevust Eestis välja surnud tuura taasasustamisel ning maanteeameti aktiivsust loomade rände- ja maanteede konfliktikohtade lahendajana: rajatud on Eesti esimene ökodukt ja kahepaiksete tunnelid.
Negatiivsemate tegudena toodi esile veel RMK uus arengukava, KIKi keskkonnahariduse rahastamise reeglite ootamatu muutmine üldsust kaasamata ning nahkhiirte hukkumine Narva bastionide rekonstrueerimise ajal ja kahjustatud elupaigad.
Selgunud on ka keskkonnaministeeriumi traditsiooniliste konkursside „Aasta keskkonnategu“ ja „Aasta keskkonnasõbralik ettevõte“ tulemused. Võitjad avalikustatakse homme õhtul Tallinnas Vaba Lava teatrihoones keskkonnaminister Mati Raidma pidulikul vastuvõtul.

EKO/Uudistaja

Eesti suurkiskjate arvukus on samamoodi kui mujal Euroopas tõusuteel

Keskkonnaagentuur teatas 19. jaanuaril, et ajakirjas Science on äsja ilmunud põhjalik uurimus suurkiskjate arvukuse ja leviku muutuste kohta Euroopas viimase poole sajandi jooksul. Uuringust selgub, et enamikus uuringuriikides on suurkiskjate arvukus tõusuteel. Nii on see ka Eestis hundi, ilvese ja pruunkaru puhul.
Rootsi põllumajandusülikooli juhitud uuringusse andsid panuse tippteadlased kogu Euroopast, nende seas keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil ja peaspetsialist Rauno Veeroja.
Suurkiskjate olukorra kohta koguti andmeid kogu Euroopast, kvaliteetsete andmete nappuse tõttu jäid uuringust välja Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Suurkiskjate arvukuse kasvu tõdeti peaaegu kõigis uurimuses osalenud riikides, Mandri-Euroopa riikidest ei ole ühtki suurkiskjaliiki vaid Belgias, Hollandis, Luksemburgis ja Taanis.
Kõige arvukamalt elab Euroopas pruunkarusid: 22 riigi kohta on neid umbes 17 000 isendit (Eestis ca 700). Karule sekundeerivad hundid, keda on 28 uuringus osalenud riigis kokku umbes 12 000 (Eestis 200–260) ning kolmandad on ilvesed umbkaudu 9000 isendiga kokku 23 riigis (neist Eestis ca 790 isendit). Ahmi levila on peamiselt Skandinaavias ja Soomes, kus nende arvukuseks on hinnatud 2050. Suurkiskjate levikualad on Euroopas viimase 50–60 aastaga suurenenud keskmiselt kolm korda.
Ühe kaasautori Peep Männili sõnul on eri riikide antavad arvukuse hinnangud erineva kvaliteediga, kuna kasutatakse eri meetodeid alates eksperdiarvamusest kuni geneetilise seireni. Eestis on peale vaatlusandmetele kasutusel uuemad meetodid, näiteks geneetika ja telemeetria, mistõttu on tulemused küllaltki usaldusväärsed.
Euroopas pole suuri kaitsealasid, mis pakuksid suurkiskjatele piisavalt varjupaika, seetõttu on neil siin võimalik elada vaid majandataval maastikul kõrvuti inimesega. Uuring tõestab, et Euroopa suurkiskjate kaitse on efektiivsem kui näiteks Ameerikas või Aafrikas, kus see põhineb väheste suurte alade rangel kaitsel.
Suurkiskjad karu, hunt ja ilves on rahvusvahelise tähtsusega liigid, Euroopas on nad võetud range kaitse alla. Eestis on suurkiskjate asurkonnad ühed Euroopa tugevamad ja elujõulisemad, mistõttu on siin lubatud nende loomade reguleeritud küttimine.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

Loomamargid on kogujate seas populaarsed

Hiidlaste Elmo ja Rain Viigipuu eestvõttel on margikogujate arvutilistis aastaid korraldatud Eesti Posti väljaannete hindamist ja ikka jõuavad seal kõrgetele kohtadele loodusmargid.
2014. aasta väljaannete seas vallutasid loomadega postiminiatuurid esikolmiku mõlemas kategoorias: nii markide kui ka templite seas; viimaseid hinnatakse koos vastava tervikasja, eriümbriku või postkaardiga. Mõlemas rühmas võitis Vladimir Taigeri kujundatud jäälinnumark, kusjuures eriti suur oli selle väljaande ülekaal templite hulgas. Markidest jõudis teisele kohale Tallinna loomaaia 75. aastapäeva plokk, kolmanda koha sai sarjas „Eesti fauna“ ilmunud siilimark. Need on mõlemad kujundanud Sándor Stern. Tasub lisada, et neljaski koht oli faunamargi päralt: selle sai Riho Luuse kujundatud margivihik aasta liblika päevapaabusilmaga.
Templitest järgnesid jäälinnule siil ja päevapaabusilm, neljas oli margina üsna edetabeli lõppu jäänud hobuse aasta margi esimese päeva tempel kena suksuga (kujundaja Triin Heimann).

Uudistaja

Tartu sai teaduskultuurilinna tiitli


Tartu linnapea Urmas Klaas allkirjastas 16. jaanuaril deklaratsiooni, mis liitis Tartu Euroopa teaduskultuurilinnade võrgustikuga. Koos Tartuga on teaduskultuurilinnu nüüd 48.
Teaduskultuurilinna idee on ühendada üle Euroopa linnad, mida iseloomustab keskmisest suurem seotus teaduse populariseerimise ja haridusega. Projektiga PLACES (Platform of Local Authorities and Cities Engaged in Science) seotud linnades on sageli teaduskeskused, -muuseumid ja ülikoolid.
Teaduskultuurilinna tiitli saamise projekti koordineeris Ahhaa teaduskeskus, mille juhatuse liikme Pilvi Kolgi sõnul annab värske tiitel paremad võimalused näiteks korraldada rahvusvahelisi konverentse. Ahhaa koos Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonnaga on juba viis aastat olnud Euroopa teaduskultuurilinnade projekti Eesti juhtpartner. Teaduskeskus tõi 2012. aastal kõik projektis osalenud linnade esindajad Tartusse, kus linna tutvustati kui head teaduskultuurilinna näidet Euroopas.
Võrgustik pakub osalejatele võimalusi vahetada pidevalt ideid ja kontseptsioone Euroopa linnade ekspertide ja poliitiliste otsustajatega, samuti teadusasutuste ja teadust populariseerivate asutustega. Üksiti võimaldab võrgustik leida edaspidi näiteks ühisprojektidele partnereid.
Projekti PLACES raames on loodud kaubamärk, mis lisab linna tutvustades kaalu rahvusvahelisel tasandil. Tartu kõrval kannavad teaduskultuuri linna tiitlit teiste hulgas suurlinnad Brüssel, Jeruusalemm, Köln, Valencia ja Viin.

Ahhaa teaduskeskus / Tartu linnavalitsus / Uudistaja

Pandipakenditel on nüüd ühesugune tagatisraha

Alates 1. veebruarist on kõikide pandiga joogipakendite tagatisraha 10 eurosenti, olenemata pakendi liigist või suurusest.
Eesti Pandipakendi juhi Rauno Raali sõnul on tagatisraha tõstmise peamine põhjus viimastel aastatel tasapisi langust näidanud pakendite tagastus. Kõige rohkem tekitas Raali kinnitusel muret väikese plastpudeli vähene tagastus: 2013. aastal tagastati suuri plastpudeleid 91%, väikseid aga kõigest 79%. Nii on väiksel plastpudelil kõige suurem risk jääda keskkonda reostama.
Kuni 1. veebruarini on tagatisraha olenevalt pakendi liigist ja suurusest 4 või 8 senti, ent veebruarist on kõikide pakendite tagatisraha 10 senti pakendi kohta, olenemata selle liigist ja suurusest. Pandimärgid (A, B, C, D, D korduskasutatav ja K korduskasutatav) ei ole seotud tagatisraha määraga, nii et pakendite etiketid ei muutu ja pakendiettevõtjad ei pea neid ümber tegema.
Tagatisraha väljamaksmisel ei eristata pakendeid, mis on ostetud enne 1. veebruari. Tagatisraha suurusest tuleneva vahe kannavad Eesti Pandipakend ja tootjad.
2005. aastal loodud tootjavastutusorganisatsiooni Eesti Pandipakend ülesanne on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite (vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plast-, klaas- ja metallpakendite) kogumist, transporti, loendamist, sortimist ja taaskasutust. Eesti Pandipakendiga on liitunud 239 tootjat ja maaletoojat; pandipakendeid saab tagastada 850 kauplustele kuuluvas tagastuspunktis.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Eesti linnunimistus on 385 liiki

Linnuharulduste komisjon (HK) teatas 21. jaanuaril linnuhuviliste arvutilistis, et on viimase paari kuu jooksul läbi vaadanud suure hulga teateid, ning Margus Ots andis ülevaate põnevamatest leidudest.
Eesti lindude nimestikus on praeguse seisuga 385 linnuliiki (A–C kategooria), jooksvalt täiendatavat nimestikku näeb EOÜ veebilehel http://www.eoy.ee/node/61.
Uue liigina lisandus mullu nimekirja kõnnu-väikelõoke (Calandrella rufescens), keda vaatlesid 4. juunil Rammu saarel Harjumaal Riho Männik, Monika Laurits-Arro ja Jaanus Aua.
Mandariinpart (Aix galericulata) tõsteti nn puuripõgenike kategooriast ehk E-kategooriast põhinimekirja, C-kategooriasse, kuhu kuuluvad liigid ja alamliigid, kes on introdutseeritud või vangistusest põgenenud isendite najal moodustanud looduses püsiva populatsiooni, samuti liigid, kes satuvad meile niisugusest populatsioonist väljastpoolt Eestit. Euroopas on mitmel pool tekkinud mandariinpardi metsistunud asurkonnad, meile kõige lähemal pesitseb ta regulaarselt Poolas. Ka Soomes arvati mandariinpart hiljuti C-kategooriasse. Eesti linnuliikide nimestikus on nüüd kolm C-kategooria liiki: kanada lagle, mandariinpart ja kodutuvi.
HK käsitletud liikide ja alamliikide kõiki kinnitatud vaatlusi näeb võrgupaikadest http://www.eoy.ee/node/63 ja http://www.eoy.ee/yhing/hk/hk_aktsept.pdf. Seekord kinnitatud huvitavamatest vaatlustest tasub esile tõsta selliseid liike nagu tulipart (Tadorna ferruginea, kolm isendit Keri saarel ja tosin Tallinna lahel), prillvaeras (Melanitta perspicillata, Põõsaspea neemel), ida-mustvaeras (Melanitta americana, üks isend Ristnas Hiiumaal, teine Põõsaspea neemel), raipekotkas (Neophron percnopterus, Mõdrikul Lääne-Virumaal), kääbuskotkas (Aquila pennata, Pärnumaal), jämejalg (Burhinus oedicnemus, Vanamõisas Saaremaal), kõrbetüll (Charadrius leschenaultii, Ruhnu saarel), mägikiur (Anthus spinoletta, Pärnus), mägiraat (Prunella collaris, Suuresadamas Hiiumaal) jmt.
Hirundo viimases numbris on ilmunud HK aruanne 2013. aastal kohatud harulduste kohta (vt http://www.eoy.ee/hirundo/arhiiv/142/hirundo-2-2014)

HK/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Loodusesõbrad on oodatud kooli

„Tagasi kooli“ algatus kutsub loodusehuvilisi ja inimesi eri elualadelt kooli külalistunde andma.
16.–20. veebruaril toimub “Tagasi kooli” nädal, kus koolid üle Eesti avavad uksed külalisõpetajatele. Südamelähedase teema valib iga külalisõpetaja ise, olgu tööst, hobidest või elukogemusest. Tänavu on fookuses kaks märksõna: inimene ja ühiskond. Kuidas mõjutab loodus inimest ja inimene loodust? Mida saame looduselt õppida? Kuidas keskkonda hoida? Need on mõned näited küsimuste kohta, millele võiks koos õpilastega lahendusi otsida.
Huvilised saavad registreeruda www.tagasikooli.ee lehel infosüsteemi, et leida koostööpartner-õpetaja endale sobivas koolis ja leppida tund kokku. Külalistunde võib anda ka meeskonnatööna – kutsu hea sõber või kolleeg endaga kaasa!
„Tagasi kooli“ algatusega aitame kaasa koostöö suurenemisele kooli ja ülejäänud ühiskonna vahel. Mida rohkem külalisõpetajaid noortega kohtub, seda suurem on tõenäosus, et noored leiavad eeskujusid ja oskavad teha teadlikumaid valikuid oma tuleviku kohta.

„Tagasi kooli“ meeskond

Näitus „Käbid ja puidud“,

Tallinna botaanikaaia selle aasta esimene väljapanek, on lahti alates eelmisest laupäevast kuni pühapäevani, 1. veebruarini.
Näitusel on rikkalik käbide väljapanek, võib uudistada nii maailma väikseimaid kui ka kuusekäbist palju kopsakamaid käbisid. Näitusel saab teada, kes taimedest kannavad maailma suurimaid ja raskemaid käbisid. Peale käbide saab tutvuda kodumaiste ja eksootiliste puude puidukollektsiooniga.

Fotonäituse „ZoFo 2014“ avamine

oli 28. jaanuaril Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Näitusel näeb põnevat valikut Tallinna loomaaia 75. sünnipäeva fotovõistluse töödest. 17.30 algab auditooriumis Jarek Jõepera loodusteemaline fotograafialoeng „Minu erilised ajahetked Eesti looduses“.
Tallinna loomaaia, Fotoluksi ja Õhtulehe korraldatud fotovõistlus meelitas möödunud suvel inimesi avastama ja pildile jäädvustama huvitavaid hetki loomaaia 89 hektaril. Laekus 1726 tööd 875 osavõtjalt. „ZoFo 2014“ on rändnäitus eesti-, vene- ja ingliskeelse infoga, mis aitab mõista loomaaedade tähtsust.

Keskkonnaameti loodusõhtud

29. jaanuaril on loodusõhtu nii Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses Palmses, kus Arno Paveli teema on „Vene villisega Vladivostokki“, ning Kuressaares keskkonnaameti kontori saalis (Tallinna 22), kus Ahto Kaasik kõneleb looduslikest pühapaikadest. Õhtud algavad kell 18.

Rahvusvaheline märgalade päev

on 2. veebruaril, mil möödub 44 aastat Ramsari konventsiooni, rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitse lepingu sõlmimisest sellenimelises Iraani väikelinnas.
Keskkonnaamet tähistab seda päev varem, pühapäeval, 1. veebruaril kell 11 retkega Endla looduskaitseala keskusesse Toomal, kus Kai Kimmel annab ülevaate soode taastamisest Eestis ja Endla looduskaitsealal, seejärel viib Katrin Möllits huvilised Männikjärve rabasse räätsamatkale ja lõpuks tutvustab Maarika Männil Endla looduskaitseala ekspositsiooni.
Samal päeval on huvilised oodatud ka Soomaa rahvusparki; Viljandi bussijaama parklast väljub buss kell 10. Kell 11 tutvustab Meelis Suurkask Soomaa looduskeskuses lammimetsi ning päeva teisel poolel matkatakse lammimetsas: olenevalt ilmast kas korraldaja antud räätsadega või jalgsi.

Loodusteemalise mälumängusarja uue hooaja esimene mäng

algab 5. veebruaril kell 18 Tartu loodusmajas (Lille 10). Auhinnad ja tee on Eesti ornitoloogiaühingult, ruumid ning mänguvarustuse tagab Tartu keskkonnahariduskeskus.
Varasemate mängude ja reeglitega on võimalik tutvuda aadressil http://www.eoy.ee/en/node/724. Kuigi mänguformaat ja eestvedaja ei ole muutnud, on erinevalt varasemastest hooaegadest 20 asemel 30 küsimust ning tänavu esimest korda ka sümboolne osalustasu, mis hooaja lõpus annetatakse looduskaitseprojekti hüvanguks. Täiskasvanud mängija osalustasu on 2 eurot, alla 16-aastastel noortel 1 euro; alla 10-aastased lapsed mängivad tasuta.
Osalustasude eest korraldatakse sügisel looduskaitse talgupäev, et muuta ühe ohustatud linnuliigi toitumisala paremaks. Talgupäev on avatud üritus, kuhu on oodatud osalema ka mälumängurid.
Mälumängud toimuvad kuuel neljapäeval. Toimumisajad leiad Tartu loodusmaja kalendrist: http://www.tartuloodusmaja.ee/

Eesti looduseuurijate seltsi avatud loeng ja üldkoosolek
on seltsi maja (Struve 2, Tartu) saalis 29. jaanuaril algusega 17.15. Kavas on Ivar Ojaste ettekanne sookurgede rändest. Eestis pesitsevad sookured kasutavad kõiki kolme rändeteed, mis viivad nad talvitusaladele Euroopas, Põhja- ja Ida-Aafrikas. Ettekandes räägitakse nende rändeteede olemusest ning sookure rändetaktikast tuhandete kilomeetrite läbimisel.

Rohelise tee õhtul

Tartu loodusmajas (Lille 10) järgmisel kolmapäeval, 4. veebruaril kell 18 räägitakse vihmaussikompostritest ja kodusest jäätmekäitlusest. Teemat tuleb tutvustama Markko Mäll, Eesti esimene ussikaupleja.
Mida teha toidujäätmetega või kohvipaksuga? Kas lihtsalt prügikasti visata või hoopis sortida? Kasulikum ja ökoloogilisem on pidada toas sõbralikke koduloomi: sõnnikuusse, kes töötlevad orgaanilise aine väärtuslikuks kompostiks. Mujal maailmas on vihmausside abiga komposti valmistamine (vermikompostimine) väga levinud, Eestis aga alles lapsekingades.
Osalejad saavad oma silmaga vaadata, milline näeb välja ja kuidas toimib ussikomposter. Võimalik on ussikomposter ka kaasa osta. Üritus on tasuta, pakutakse sooja teed.

MAAILMAST

Avokaado aitab halva kolesterooli vastu

Jaanuaris ilmunud Ameerika südameliidu ajakirjas Journal of the American Heart Association avaldatud artikkel kinnitab, et üks avokaado päevas aitab alandada madala tihedusega lipoproteiini (LDL) ehk nn halva kolesterooli taset ning vähendada sellega südamehädade riski.
Esmajoones on jutt mõõdukal rasvadieedil olevatest ülekaalulistest rasvunud isikutest. Katses osales 45 selliste probleemidega, aga muidu tervet patsienti vanuses 21–70 aastat. Nende peal katsetati kolme kolesterooli alandavat dieeti, enne seda aga söödi kaks nädalat keskmist Ameerika toitu, kus 34% kaloritest tuleb rasvast, 51% süsivesikutest ja 15% valkudest. Kolesterooli alandavatest menüüdest oli üks vähese rasvaga (24%, seejuures 11% monoküllastamata rasvhappeid) ilma avokaadota ning kaks keskmise rasvasusega (34%, sellest 17% monoküllastamata rasvhapped) – üks avokaadoga, teine ilma. Igat toiduvalikut söödi viie nädala vältel. LDL-sisaldus vähenes kõigi dieetidega, aga vastavalt 7,4, 13,5 ja 8,3 mg/dl. Avokaadot söönud patsientidel paranesid mõned muudki verenäitajad, mida peetakse südameriskide puhul oluliseks.
Töö autorid kinnitavad, et suurema osa ameeriklaste jaoks ei kuulu avokaado tavapärasesse menüüsse, üks põhjusi on kindlasti see, et teatud aastaaegadel on nad üsna kallid. Avaldatud uurimuse valgusel on aga ilmne, et tuleks hakata jagama soovitusi võimaluste piires avokaadosid süüa.

AlphaGalileo/Uudistaja

Hundivaidlus Rootsis

Rootsi ja teistegi riikide looduskaitseorganisatsioonid tõstsid jaanuari alguses häält kahe Rootsi maakonna, Värmlandi ja Örebro otsuse vastu lubada küttida vastavalt 24 ja 12 hunti. Kolmas maakond, Dalarna, kus asub ka Fulufjälleti rahvuspark, oli veel äraootaval seisukohal kaheksa soe suhtes.
Rootsi hundiühingu eestvõttel hakati koguma allkirju nende otsuste vastu. Praegu hinnatakse Rootsi huntide arvuks 370 isendit, kestliku asurkonna miinimumsuurus on hinnanguliselt 270 sutt. Rootsi looduskaitseliidu Naturskyddsföreningeni juristi Oscar Alarici sõnul on äärmiselt vastutustundetu, kui huntide saatuse üle saab hakata otsustama maakondade tasemel, sest on teada, kui tugev võib olla kohalik surve. Ühtlasi on see vastuolus EL looduskaitsereeglitega ja võib ajendada samasuguseid tegusid teistes EL riikides.

European Wilderness Society / Uudistaja

Rosneft on külmutanud oma põhjalakava

Venemaa hiigelkompanii Rosneft on tõmmanud pidurit plaanile viia lõviosa oma tegevusest Arktikas üle Rosljakovosse Murmanski oblastis.
2013. aastal avalikustatud kavade järgi pidi Rosljakovos hakatama näiteks teenindama puurseadmeid ja naftaplatvorme ning loodama selleks 1500 uut töökohta. Seetõttu arvati Rosljakovo ametlikult välja Severomorski suletud militaarala koosseisust ja liideti Murmanski linnaga. Üks laevatehas jätkab küll sõjalaevade remonti, aga inimesed hakkavad elama väljaspool suletud ala.
Ent nüüd on Murmanski linnavõimud teatanud, et Rosneft on oma plaane revideerinud, kuna ei osata ette näha rublakursi ja naftahindade muutusi, seetõttu ei alustata kavandatud töid enne kui kolme kuni viie aasta pärast.
Ometi ei tähenda see Rosljakovo laevatehasele tööpuudust: Venemaa sõjaline eelarve on järsult suurenenud ja tellimusi sõjalaevade remondiks jätkuvat mitmeks aastaks.

Alaska Dispatch News / Loodusajakiri

Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.