Eesti ainulaadse looduse hoidmiseks ja kaitseks investeeriti kaitsealadesse selle aasta jooksul 6,05 miljonit eurot. Selleks, et looduses liikumine veel atraktiivsem oleks, korrastati 2014. aastal erinevate matka- ja õpperadade lõike kokku 533 km ulatuses.

Keskkonnaminister Mati Raidma kommenteeris, et lõppev aasta looduskaitses oli Keskkonnaministeeriumile edukas. Valdkonda investeeritud summade eest tehti palju olulist - rahastati kaitsekorralduskavasid, praktilisi looduskaitsetöid ja kalade elupaikade parandamist looduskaitseliselt olulistel jõgedel. Raidma lisas, et aasta kõige olulisem otsus tehti novembris, kui valitsus otsustas moodustada Nabala-Tuhala looduskaitseala. "Nüüd võime olla kindad, et sealne tundlik veerežiim seal hulgas maa-aluste jõgede ja unikaalse Tuhala nõiakaevu, soo- ja metsaelupaikade ning kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaigad on kaitstud," märkis keskkonnaminister.

Sel aastal algas uus Euroopa Liidu eelarve periood, mis võimaldab meil järgmise seitsme aasta jooksul keskkonda investeerida kokku 400 miljonit eurot, sellest 100 miljonit eurot looduskaitsesse.

Suurematest asjadest töötati välja keskkonnatasude raamkava. Valitsus kinnitas oma määrustega taastumatu maavara kaevandamisõiguse ning vee erikasutusõiguse tasud aastateks 2016-2025. Põlevkivi kasutustasu määramiseks otsustas valitsus tulevikuks välja töötada väärtusepõhise tasustamismudeli, mis arvestaks nii keskkonnakoormuse kui ka ressursi kasutamisest saadava tuluga.

Valminud on ka põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aastateks 2016-2030 eelnõu, mis sõnastab põlevkivi kaevandamise ja kasutamise põhisuunad Arengukava üld-eesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse jätkusuutliku arengu ja varustatuse põlevkivivaruga ning vähendada seejuures negatiivset keskkonnamõju. Arengukava soovitab ka edaspidiseks jätta põlevkivi aastase kaevandamismahuks 20 miljoni tonni.