Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaamet jättis Saesaare detailplaneeringu esialgu kooskõlastamata (2014-12-11 12:03:31)


Keskkonnaamet jättis Saesaare detailplaneeringu kooskõlastamata, kuna kamberkalapääs ei taga kaitse-eesmärkide täitmist ja rikub maastikuilmet.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel selgus, et kõik seni pakutud lahendused kalade läbipääsuks on kulukad ja väheefektiivsed. Ainsana võimaldab jõe hea seisundi saavutada paisu avamine, samas teadmisi selle otsuse mõju kohta veel napib.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ajal asus Keskkonnaamet seisukohale, et esialgu kavandatud kalalift Saesaarde ei sobi, kuna see sealseid kalu üles ei aita. Halvim lahendus on tänaseks välistatud ja detailplaneeringu eelnõus pakuti edasiseks arutluseks betoonist 144 m pikkust kamberkalapääsu. Sellega küll tugevamate lõhilaste läbipääs teatavas ulatuses tagatakse, kuid mitmed kaitsealused põhjaeluviisiga kalaliigid nagu võldas ja hink jäävad ikkagi paisu taha. Samuti on selge, et senikaua kui järv püsib, on vee alla mattunud väärtuslikud elupaigad kaladele kõlbmatud.

Teisalt on Saesaare paisjärvel kindel funktsioon nii hüdroenergia kui virgestuse seisukohalt. Näiteks peab paisjärve säilimist oluliseks kohalik külakogukond, kellest märkimisväärne osa on hääletanud paisjärve säilimise poolt. Paisjärv on tähtis ka kohalikele väikeettevõtjatele. Samas on veematku korraldavad ettevõtted seisukohal, et nende tegevusele tuleks jõe ja kärestike taastamine kasuks ning oleks eelistatud lahenduseks. Nii poolt- kui vastulauseid esitanute argumendid on mõju hindamise aruandes ka kirjas ja nendega arvestatakse otsuste tegemisel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus avaldati mitmel puhul arvamust, et paisu allalaskmist takistab põhjalike uuringute puudus. Tehtud ettepanekutega arvestati ning Keskkonnaagentuur on tellinud põhjaliku uurimistöö, kus muuhulgas mõõdetakse ka seda, kui palju on järves setteid ja selgitatakse välja, kuidas seda käidelda. Samuti hinnatakse uuringu käigus, kuidas käituvad pärast veetaseme alandamist liivakivipaljandid (taevaskojad). Lisaks hinnatakse täpsemalt, kui palju jõelõigu täielik taastamine maksma võib minna.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Eesti kauneima jõeoru taastamine on kindlasti kaalumist ja uurimist väärt. Kuna pool paisust on riigi omanduses, tuleb eriti hoolikalt mõelda, kas maksuraha kulutamine paisu rekonstrueerimiseks (ligikaudu 700 000 eurot, lisaks kalapääs) on põhjendatud või peaks selle kulutama lõhutud kärestike taastamiseks. Kuna tegemist on sedavõrd olulise erinevaid osapooli puudutava otsusega, jätkatakse uuringute raames arutelude ja läbirääkimistega.

Keskkonnaameti 11.12.2014 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.