Horisondi kaanekiri väidab, et küberdžinn on pudelist valla päästetud. Aga milles see ‛küber-’ õigupoolest seisneb? Mis on küberkaitse, küberrünnak, kübersõda? Kas need on olulised üksnes ühiskonna ja riigi tasandil või on küberohutus midagi niisugust, millele peaks mõtlema iga inimene, iga kodu? Küberohtude olemuse üle mõtiskleb uues Horisondis artiklis „Vaenlane valguskaablis ehk mida arvata küberkaitsest” üks NATO küberturbekeskuse rajajaid ja arendajaid professor Peeter Lorents.
Mis on „Elurikkuse varjatud mustrid”? Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse ehk FIBIR-i juht akadeemik Martin Zobel tõdeb, et elurikkus pole meie planeedil kaugeltki ühtlaselt jaotunud. Tasub lugeda, et teada saada, kui palju inimese käsi selle ebaühtluse suurendamisel mängus on olnud, või siis mis on elurikkuse tulipunktid.
Kaupo Voormansik ja Tanel Tamm selgitavad, kuidas polarimeetrilised radarid seiravad keskkonda. Ajendi sel teemadel kirjutada on andnud kaks asjaolu: 2014. aasta oli murranguline maailma satelliitradarseire jaoks, sest orbiidile jõudsid kaks uut radarsatelliiti, aga uut tõi see ka Eesti vastavasse valdkonda, sest 2014. aastal asutati Tartu observatooriumis radarseire töörühm.
Teadusloolase Ken Kallingu „Moodne ja ühtlasi vanamoodne” räägib Karl Ernst von Baeri 200 aastat tagasi valminud doktoritööst. Tänavusi teadusnobeliste ja nende tegemisi tutvustavad Eesti tipptegijad – Jüri Allik ning Jaan Aarik ja Jaak Kikas.
Üks korralik loomaaed pakub loodusharidust ja puhkevõimalusi ning uurib ja päästab väljasuremisohus loomi. Tallinnas on asjad nii, et ütled Mati Kaal ja mõtled loomaaed ning vastupidi. Tallinna loomaaed on saanud 75-aastaseks ja Mati Kaal on seal töötanud 46 aastat, muljet avaldavad numbrid mõlemad. Praegu elab Tallinna loomaaias ligikaudu 10 000 looma, enam-vähem sama palju on Paides elanikke. Seegi arv näitab Mati Kaalu vastutuse suurust. Horisont õnnitleb loomaaeda ja on avaldanud pika intervjuu selle direktoriga.
Üksainus küsimus teaduse populariseerimisest on esitatud teaduste akadeemia presidendiks valitud akadeemik Tarmo Soomerele, keda siinkohal veel kord tervitame. Kuidas teadus on mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb end kirjatsura’ks pidav Villu Kangur.
Mihkel Kama kirjutab sabatähtedest võõras taevas, Jüri Ivask on koostanud kosmosemissioonide kroonika, Ulvar Käärt on käinud vaatamas, kuidas Rõuges kerkib muinastalu, Kaarel Tarand jutustab, kuidas asi rändab ja lugu kasvab, Tiit Kändler arutleb, mil moel inimene otsib kvantmaailmast iseennast, Rein Einasto ja Aat Sarv õpetavad, kuidas ära tunda Inju paasi.
Mihkel Kree on kirjutanud ülevaate „Noored füüsikahuvilised rahvusvahelisel jõuproovil”. Põnevaid raamatuelamusi jagavad Sirje Keevallik, Raivo Mänd ja Mati Kaal. „Enigma” rubriigi kuues voor „Veel ruutude moodustamisi” peab aitama välja selgitada tänavuse parima nuputaja.

Horisont

2014. aasta viimase Horisondiga on kaasas MTÜ Loodusajakiri plakatkalender. Eesti Looduse, Loodusesõbra ja Eesti Metsa lugejad saavad kalendri detsembris.


LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Aeg tellida ajakirju

Meenutuseks: kui vormistada Eesti Looduse, Loodusesõbra, Horisondi või Eesti Metsa aastatellimus enne 30. novembrit kodulehe www.loodusajakiri.ee kaudu, saab valida meie e-poest sarja „Looduse raamatukogu” ühe e-raamatu kingituseks.
Kui tellid kolm või neli ajakirja korraga, saad kingituseks e-raamatu „Lehed ja tähed 6”.
Oma liikmesorganisatsioonide liikmetele (ELUS, TÜLKR, PKÜ, EOÜ jt) pakub Loodusajakiri aastatellimust 10% tavahinnast soodsamalt: Eesti Loodus 28 (üliõpilastele ja pensionäridele 25), Horisont või Loodusesõber 15 (üliõpilastele ja pensionäridele 13) ning Eesti Mets 8 (üliõpilastele ja pensionäridele 7) eurot. Kui vormistate tellimuse novembris, saate koos detsembri ajakirjaga kingituseks plakatkalendri.
Soodustellimust saab vormistada, helistades telefonil 610 4105 või saates oma soovi e-posti aadressile loodusajakiri@loodusajakiri.ee, samuti Loodusajakirja toimetustes Tallinnas ja Tartus. Kuulumine mitmesse organisatsiooni lisasoodustust ei anna; soodustellimus ei kehti otsekorraldusega maksmisel (mis on niigi soodsam).
Soovitame loodusajakirju kindlasti tellida, sest uuest aastast tõuseb ajakirjade kaanehind (3.90, praegu 3.50), tellimishind jääb aga endiseks.


Tulekul on kolmas maailma metsade raamat

Sarjas „Looduse raamatukogu” ilmub peatselt raamat „Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad”. See on maailma metsi tutvustava sarja viimane osa, varem on avaldatud „Ameerika metsad” (2013) ja „Euroopa ja Aasia metsad” (2012).
Detsembris trükivalgust nägevas osas on vaatluse all Aafrika ning Austraalia ja Okeaania metsad ja metsandus, ühtlasi leiab muljeid retkedest sealsetesse metsadesse. Need, kes tellivad ajakirja Eesti Mets enne novembri lõppu, saavad raamatu koos ajakirja talvenumbriga tasuta.
Varem ilmunud metsaraamatuid ja teisi „Looduse raamatukogu” sarja väljaandeid saab soetada Loodusajakirja veebilehe kaudu.

Kuku räägib hundiraamatust

Loodusajakirja sarja „Looduse raamatukogu” 13. raamatust, mille pealkiri on „Hunt”, räägib Kuku raadio selle neljapäeva saates „Loodusajakiri” raamatu koostaja, ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo. Raamat võtab kokku mullusel hundiaastal ajakirjas Loodusesõber ilmunud materjali. Helen Arusoo meenutab, kuidas esialgsest rahvuslooma ideest sai mõte hakata valima aasta looma ning miks esimesena valiti just hunt. Juttu tuleb ka hundiaasta sündmustest ja mõjust. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

Eesti Looduse fotovõistluse võitjad said eile Tartus kätte auhinnad. Ülikooli raamatukogu saalis sai vaadata Eesti Looduse 15. fotovõistlusele saadetud pilte, kuulata Urmas Tartese ja Tarmo Mikussaare ettekandeid ning Taisto Uuslaili muusikalisi vahepalu.
Kõiki võidufotosid saab vaadata Eesti Looduse äsja ilmunud novembrinumbrist.

Vikipeedia kogub pilte Eesti looduse kohta

Veel on neli päeva aega saata fotosid eestikeelse Vikipeedia fotokogumisvõistlusele HELP5 ehk head Eesti looduse pildid. Viiendat aastat toimuvale aktsioonile aitab ka tänavu kaasa ajakiri Eesti Loodus.
Võistluse siht on koguda ja lisada Vikipeediasse uusi häid ja huvitavaid pilte Eesti looduse kohta. Suur osa lisatud fotosid hakkab illustreerima Vikipeedia artikleid, ühtlasi võib pilte näha Eesti Looduse veergudel, samuti jõuavad need nädala piltidena Vikipeedia avalehele.

EESTI SÕNUMEID

Viire Sepp sai Tiiu Silla teaduse populariseerimise elutööpreemia
20. novembril Tallinna laululava klaassaalis peetud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teadus? Läheb tarvis. Päriselt!” andsid haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja Eesti teadusagentuuri juhatuse liige Krista Aru kätte tänavused Eesti riiklikud teaduse populariseerimise auhinnad.
Tiiu Silla elutööpreemia teaduse ja tehnoloogia süstemaatilise populariseerimise eest sai TÜ teaduskooli direktor Viire Sepp, kes on pikka aega juhtinud ja korraldanud tööd, mis toetab andekate laste tegevust Eestis.
Peaauhindu anti seekord välja neljas kategoorias, neist ühes lausa kaks. Nimelt peeti teadust ja tehnoloogiat populariseerivatest tegevustest selle vääriliseks nii uuendatud sisu ja ekspositsiooniga energia-avastuskeskust kui ka teadlaste öö pikaajalist koordineerijat Ahhaa teaduskeskust. Trükisõna kategoorias pälvisid peapreemia „Matemaatika õhtuõpiku” autorid Juhan Aru, Kristjan Korjus ja Elis Saar ning uue algatuse kategoorias osaühing Kolm Põrsakest, kes on korraldanud teadusteatri etendusi lastele ja täiskasvanutele ning teadusringe lasteaedades. Teadust ja tehnoloogiat populariseerivatest teadlastest, ajakirjanikest ja õpetajatest osutus peapreemia vääriliseks Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpetaja Signe Lensment mitmekesise tegevuse eest loomingulise uuenduslikkuse äratamisel nii oma kooli kui ka maakonna eri õppeastmete õpilaste hulgas. Välja anti ka viis teist preemiat, neist üks läks Loodusajakirja „Looduse raamatukogu” sarjas ilmunud raamatu „Imekaunis Antarktika. Pühendatud te
adusele” autorile Enn Kaubile TTÜ geoloogiainstituudist.
Eesti teaduse populariseerimise auhindu rahastab haridus- ja teadusministeerium, kes annab neid välja koostöös Eesti teaduste akadeemia ja Eesti teadusagentuuriga. Tänavu anti auhindu välja üheksandat korda.
Elutööpreemia võitja saab 6500 eurot ja Stanislav Netchvolodovi skulptuuri „Möbiuse leht”. Viies ülejäänud kategoorias on peapreemia 2200 ja teine preemia 800 eurot. Kõik laureaadid saavad õiguse kasutada märki „Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija”.

Eesti teadusagentuur / Uudistaja


Teadusajakirjanduse sõber on Ain Kallis

Eelmises sõnumis mainitud üritusel pälvis Eesti teadusajakirjanike seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna – keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli – ilma- ja kliimateadlane Ain Kallis.
TTÜ meresüsteemide instituudis ja keskkonnaagentuuris eelkõige kiirgusklimatoloogiaga tegeleva Kallise sulest on ilmunud ligi kuussada populaarteaduslikku artiklit, mis paistavad silma muheda laadi ja näiterohke sisukuse poolest. Möödunud aastal ilmus Kallisel koos Andres Tarandi ja Jaak Jaagusega põhjalik teadusmonograafia „Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”. Sel aastal sai kaante vahele populaarses stiilis „Kodune ilmaraamat”. 2008. aastal sai Kallis Eesti teaduse populariseerimise auhinna, teda on autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga ning ta on olnud mitu korda riigi teaduspreemia kandidaatide hulgas.
Ain Kallisele otsustas teadusajakirjanduse sõbra auhinna anda žürii koosseisus Ulvar Käärt, Helen Arusoo, Mart Zirnask, Piret Pappel ja Priit Ennet. Varem on teadusajakirjanike seltsilt Ökuli saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), füüsik Mart Noorma (2012) ning merelainete uurija Tarmo Soomere (2013).

Eesti teadusajakirjanike selts / Uudistaja

Tuleval aastal võib alata hallhülgejaht

Keskkonnaministeerium teatas 19. novembril, et eksperdid on viimaste loendustulemuste põhjal hinnanud hallhüljeste arvukuse Eesti vetes nii heaks, et võib lubada neid väikeses mahus küttida. Kõige varem on jaht võimalik 2015. aasta kevadest, kui on olemas seireandmed 2014. aasta kohta.
Hallhüljeste arvukus on viimaste aastatega pidevalt suurenenud ning seetõttu arvati ta 2010. aastal II-st kolmanda kaitsekategooria liigiks senise teise kategooria asemel. Kolmanda kaitsekategooria liike võib eriloa alusel arvukuse piiramiseks küttida. 2013. aastal kehtima hakanud uues jahiseaduses lisati hüljes kütitavate suurulukite hulka.
Läänemere hallhülge asurkond on viimase loenduse andmetel vähemalt 24 000 isendit; võrdluseks: kümme aastat varem ehk aastal 2001 hinnati hallhülge populatsiooniks veidi üle 10 000 looma. Eesti vetes elab neist üle 4000.
Küttimismahu määramiseks väljastab keskkonnaagentuur igal aastal seireandmete põhjal koostatud soovitused, kus on märgitud piirkonnad ja mitu isendit võib küttida. Hallhülge tegevuskava järgi on esimesel jahiaastal võimalik küttida üks protsent eelmisel aastal loendatud hallhüljestest. Järgmisel aastal vaadatakse number seireandmete põhjal üle. Samasuguse soovituse on andnud Eesti terioloogiaselts.
Jahiperiood ei tohi kattuda hallhüljeste sigimisajaga. Küttida võib 15. aprillist 31. detsembrini. Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa alusel selline jahimees, kel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud laskekatse. Peale selle on jahimees kohustatud edasisteks uuringuteks esitama kütitud ulukitelt bioproove. See omakorda aitab teadlastel hinnata hüljeste vanust, sugu ja tervist.
Hallhüljes on Läänemere suurim hülgeliik, kelle täiskasvanud isendid võivad kaaluda üle 200 kilogrammi ning olla üle 2,5 meetri pikad. Eesti hallhülged kuuluvad samasse populatsiooni Rootsis ja Soomes elavate loomadega. Soomes alustati hülgejahti aastal 1997, Ahvenamaal 2000. ja Rootsis 2001. aastal.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja


Rõõmsad finalistid auhindadega (foto: KIK)

Energiasäästunädala koolikonkursi on võitnud Salme põhikool ja Konguta kool
17. novembril selgusid keskkonnainvesteeringute keskuse korraldatud üle-eestilise koolikonkursi „Energiasäästunädal Sinu koolis” võitjad.
Auhinnaväärilist teavitustööd on teinud Salme põhikool ja Konguta kool. Mõlema kooli noored lähevad kolmepäevasele fotomatkale Eesti väikesaartele. Kuue parima seas on veel Nurme kool, Antsla gümnaasium, Ehte gümnaasium ja Kadrina keskkool. Koolid on teinud oma tegevustest videod, mis on kättesaadavad kõigile huvilistele.
Salme põhikoolis korraldati kostüümides kirbuturg ja energiasäästuteemaline viktoriin. Perepäeval meisterdati ajalehtedest riideid ja teemakohaseid taieseid. Vt https://www.youtube.com/watch?v=3deR7UODLgM&fe. Salme kooli haldusjuhi Mare Poopuu teatel avastasid koolis energianädala tegevusi vedanud noormehed veekulusid mõõtes ja võrreldes veesüsteemis lekke, mis nüüd on kõrvaldatud.
Konguta koolis asutati keskkonnanõukogu. Nõukogusse värvati korrapidaja, kes hoiab koolikeskkonnal silma peal. Veel võeti määrusega vastu mitu keskkonnaotsust. Üks neist kutsus õpetajaid tarvitama kunsti- ja käsitöötundides taaskasutatud materjali. Ise meisterdati jõulukingitusi ja mänguasju ning korraldati töötoad. Taaskasutatud materjalidest sündisid ka pillid, millest parimatest loodi orkester. Vt https://animoto.com/play/CZIFSP0TcXHDOXwOKuUHQw.
Energiasäästunädala koolikonkursi eesmärk on innustada väikesi algatusi ning panna noori mõtlema energiasäästu teemadele ning pakkuma lahendusi. Konkursil osales 24 kooli. Žürii valis välja kuus parimat teavitust teinud rühma, kes pääsesid energiasäästunädala lõpuüritusele energia avastuskeskusesse. Žürii koosseisu kuulusid energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer, KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste ja keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Liis Raadla. Parima teavitaja väljaselgitamisel sai määravaks originaalne käsitlus, tegevuste laiapõhjalisus ja laste panus ning kaalu andis ka kokkuvõtteks tehtud video.

KIK/Uudistaja

Tartu ülikooli füüsikahoone ehk Physicum

TÜ füüsikute ja Samsungi koostöös valmivad uudsed LED-valgustid
Tartu ülikooli füüsikainstituudi pikaajalisi kogemusi rakendatakse edaspidi üheskoos maailma juhtiva tehnoloogiafirmaga: Samsung R&D Institute Japan ja füüsikainstituut arendavad tõhusamaid materjale valgete valgusdioodide (LED, light emitting diode) tarbeks.
LEDid mängivad igapäevases valgustuses järjest tähtsamat rolli nii kodudes kui ka linnaruumis. Koostöö keskendub uute tõhusamate materjalide leidmisele valgete valgusdioodide tarvis. „See on tänapäevase materjaliteaduse üks kuumi teemasid, mida kinnitab ka fakt, et selle aasta Nobeli füüsikapreemia pälvis rühm Jaapani/Ameerika teadlasi sinise valgusdioodi loomise eest. See leiutis on muutnud valgustitööstuse tulevikku ja sellel on tähtis roll inimkonna energianälja piiramisel,” kommenteeris TÜ materjalide kompuuter-modelleerimise professor Mikhail Brik.
TÜ teadusprorektor Marco Kirm ja Samsung R&D Institute Japan’i asepresident dr Kazushige Mori sõlmisid koostöölepingu oktoobris 2014. Marco Kirmi sõnul näitab koostööleping, kui head konkurentsi suudavad TÜ teadlaste töörühmad rahvusvahelisel tasemel pakkuda, isegi kui Eestis ei ole vastavat tööstusharu.
Professor Brik on teoreetiliselt uurinud valgustitööstust potentsiaalselt huvitavaid materjale juba üle kümne aasta, neist viimased neli doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa toel professorina Tartu ülikoolis. Edukad kontaktid Samsung R&D Institute Japan’iga sõlmiti 2014. aasta märtsis teaduskonverentsil, kus teadlaskond ja kogu maailma tööstusettevõtted tavapäraselt kohtuvad.

TÜ/Uudistaja

17. novembril avatud kaardirakendusest kuhuviia.ee saab infot, kuidas vabaneda mittevajalikest asjadest (vanad riided, elektroonika, mööbel, nõud) või taaskasutatavatest jäätmetest (taara, vanapaber, ehituspraht jms). Rakendusse tuleb sisestada selle asja nimetus, millest soovitakse vabaneda, ja oma asukoht ning mõne sekundi pärast kuvatakse lähimad konteinerid, taarapunktid, jäätmejaamad, uus- ja taaskasutuskeskused. Samuti saab inimene teada, kuidas mittevajalikust kõige keskkonnateadlikumalt vabaneda. Mugava lisana näeb kasutaja soovi korral ka kiireimat teekonda oma asukohast jäätmekäitluspunktini.

20. novembril laskis Eesti postitalitus käibele tänavused jõulumargid. 55-sendist marki on trükitud 900 000 ning välismaa saadetavale kaardile sobiva nimiväärtusega (1.20) sobivat postimaksevahendit 350 000. Margid ja traditsioonilise esimese päeva ümbriku (fotol, allikas: www.omniva.ee) on kujundanud Indrek Ilves.

Vana-Kahuri OÜ on välja andnud Franz Reidolfi (1884–1945) 616-leheküljelise „Jahinduse käsiraamatu” uustrüki.
Jahimehe piibliks kutsutud, 1938. aastal ilmunud originaalteos on muutunud antikvaarseks harulduseks. Aastakümneid oli see kõige põhjalikum eestikeelne jahiraamat. Iseäranis huvipakkuv võiks raamat olla linnuhuvilistele. Teoses on Reidolfi väga põhjalikud ja emotsionaalsed kirjeldused metsise- ja tedremängudest.
Raamatu uustrükk on originaali koopia, säilitatud on ka vana keelepruuk ja kujundus. Raamatut saab osta 25 euro eest Eesti jahimeeste seltsist (Kuristiku 7) või tellida e-posti kaudu vanakahuri@gmail.com.

Tartu Võidu silla remont on lõppenud. Kuna 1956. aastal valminud Võidu silla viimasest suuremast remondist oli möödunud ligi 20 aastat ning silla põhikonstruktsioonid vajasid kiiret rekonstrueerimist, tegi Tartu linn 2014. aasta suvel ja sügisel silla kapitaalremondi. Remondi ja projekteerimise kogumaksumus on ligi 800 000 eurot, riik toetas silla remonti 562 000 euroga.

TASUB OSALEDA

Jälle otsitakse keskkonnateo auhindade kandidaate
Keskkonnaministeerium kuulutas novembris välja traditsioonilised konkursid „Keskkonnategu” ja „Aasta keskkonnasõbralik ettevõte”. Konkursi eesmärk on tunnustada neid, kes on oma tegude ja ettevõtmistega viimase 12 kuu jooksul kõige enam panustanud keskkonna heaks, leidnud keskkonda koormava probleemi uudse lahenduse, osanud siduda majanduskasvu ja keskkonnahoiu.
Uuendusena on keskkonnatunnustuste kohta loodud spetsiaalne veebileht www.keskkonnatunnustused.ee, kus on rohkelt infot varasemate aastate parimate ja tänavuse konkursi tingimuste kohta. Veebilehel saab täita ka osalemisankeedi.
Keskkonnateo kategoorias tuleb ankeedid esitada hiljemalt 4. detsembril ja keskkonnasõbraliku ettevõtte kategoorias 7. jaanuaril. Konkursi uudiseid saab jälgida Facebooki lehel https://www.facebook.com/keskkonnatunnustused.

Allikas: www.ewwr.eu

Keskkonnaamet korraldab
üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala (22.–30. november, vt www.ewwr.eu) raames retseptivõistluse, mille eesmärk on jagada ideid, kuidas vähendada toidu raiskamist.
Toidu retsept või valmistamise kirjeldus ja valminud toidu pilt on oodatud keskkonnaameti Facebooki teema „Retseptikonkurss” (https://www.facebook.com/Keskkonnaamet) kommentaaridesse. Retsepte saab postitada jäätmetekke vähendamise nädala jooksul, st selle nädala lõpuni.

Janno Loide võidufoto „Põhjatu allikas”

Hiie väe tunnustamise sündmus
peetakse laupäeval, 29. novembril algusega kell 13 Tartus Eesti kirjandusmuuseumi aulas (Vanemuise 42).
Välja kuulutatakse tänavune hiie sõber ning autasustatakse seitsmendat korda toimunud Maavalla hiite kuvavõistluse parimaid. Võistluse tulemused on Maavalla koda juba teada andnud (vt www.maavald.ee/uudised-10227-2014/4999-hiite-kuvavoistluse-10227-voitjad).
Tooni andsid hõimurahvad: osalenud 11 riigi ülesvõtteist peaaegu pool on pildid, mis on tehtud Soomes ja Venemaal elavate soome-ugri rahvaste looduslikes pühapaikades. Võistluse 1000 euro suurune peaauhind jäi seekord siiski Eestisse ning selle võitis Tartu harrastusfotograaf Janno Loide Saaremaal Kaarma valla Pähkla küla pühal allikal tehtud kuvaga „Põhjatu allikas”. Noorte 200-eurose peaauhinna pälvis Tallinna 21. koolis õppiv 12-aastane Emmeliine Kalvik ülesvõttega „Hõbedat kaapimas”. Pildile on püütud iidne tava: hõbevalge kaapimine anniks allikale; pilt on üles võetud Soomes Janakkala hiie Lauri allikal. Hõimurahvaste pühapaiga 300-eurose auhinna sai Udmurdimaa neiu Anastasia Sidorova kuva „Palve Aktaši salus”.
Kokku antakse välja 21 auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte, ERM-i, muinsuskaitseameti jm eriauhinnad.


Allikas: www.omniva.ee

Suur linnuõhtu
toimub 2. detsembril algusega kell 18 Tallinnas rahvusraamatukogu suures saalis: võetakse kokku jäälinnuaasta ning teatepulk antakse üle viudele. Räägitakse sellest, mis aasta jooksul on toimunud ning mida uut ja huvitavat on jäälinnu kohta teada saadud. Näha saab kauneid pilte Eesti parimatelt loodusfotograafidelt ning viimast korda on võimalik vaadata näitust jäälinnu joonistusvõistluse parimatest töödest. Oodata on ka üllatusi. Muusikat teevad Jaan Elgula ja Ants Nuut. Müüakse linnuraamatuid ja meeneid. Linnuõhtu korraldab Eesti ornitoloogiaühing KIKi toetusel.


Mullusel võistlusel sai kolmanda koha Tiit Hallase foto „Noblessner”

Fotovõistluse „Kultuurimälestised Vikipeediasse”
autasustamine on reedel, 28. novembril kell 16–18 Tallinnas Pikk tn 2 teise korruse saalis. Võistlusel osales 81 inimest, kes lisasid Vikipeediasse kokku 1764 fotot 854 mälestisest.

Eesti looduseuurijate seltsi avatud loeng ja üldkoosolek
on homme, 27. novembril algusega kell 17.15 LUSi majas (Struve 2, fotol). Tuul Sepp peab ettekande „Mänguteooria rakendamine loomade käitumise uurimisel”, Tõnu Viik tutvustab äsja ilmunud raamatut „Tartu Observatoorium Tõraveres”.

Detail Jaana Kormašovi „Mudamolekulist” (allikas: TLÜ)

Jaana Kormašovi keraamikanäitust „Kadakate tagant paistab”
saab 19. detsembrini vaadata Tallinna ülikooli teadlaste foorumi klaaspüramiidides. Näitusel eksponeeritakse objekti „Mudamolekul”, mille idee on pärit loodusteadlaste teadusuuringutest. Kunstnikule tutvustasid teadustööd TLÜ ökoloogiainstituudi direktor Mihkel Kangur ja geoökoloogia professor Tiiu Koff.
Jaana Kormašov on keraamik ja TLÜ kunstide instituudi õppejõud. Möödunud õppeaastal valisid instituudi üliõpilased Jaana Kormašovi aasta õppejõuks.

MAAILMAST

Euroopa linnad kannatavad endiselt õhusaaste käes
Euroopa keskkonnaagentuuri EEA värske aruanne Air quality in Europe – 2014 report (http://www.eea.europa.eu/publications/air-quality-in-europe-2014) kinnitab, et ehkki karmistunud meetmed on aidanud õhu kvaliteeti üldiselt parandada, on õhusaaste endiselt peamine keskkonnaoht tervisele. Selle tagajärg on suuremad kulud tervishoiule, põduramad töötajad ning umbes 400 000 enneagset surma aastal 2011.
Üle kogu maailmajao kogutud seirejaamade andmed näitavad, et peaaegu kõik Euroopa linnaelanikud peavad taluma saastetasemeid, mis ületavad mingis suhtes maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO lubatud norme. Mõne saastetüübi puhul on tase ebatervislik lausa 95% linlaste jaoks.
Kõige ohtlikum õhusaaste on peenosakesed: tolmu või tahma meenutavad, aga väga väikesed tahked osakesed, mis võivad tungida sügavale kopsudesse. Just selle saastetüübi pikaajaline toime on enne mainitud varaste surmade peapõhjus. Teise peasüüdlasena on aruandes esile toodud maalähedase osooni hulk, mis ajuti on liiga suur.
Siiski on nii nende kui ka suurema osa teiste õhusaastajate hulk viimase kümne aasta jooksul mõneti vähenenud. Üks saasteaine, mille puhul pole soovitud langust saavutatud, on lämmastikdioksiid (NO2). See on esmajoones pärit sõidukitest, mille kohta kehtestatud normid pole taganud loodetud tulemusi.
Ühe saasteaine sisaldus on kümneaastakuga lausa kasvanud: see on benso(a)püreen, mida on nüüd umbes viiendiku võrra rohkem kui kümme aastat tagasi. Bensopüreeni põhiallikana nimetatakse ahikütet ja biomassi põletust. 2012. aastal oli kümnest linlasest üheksa jaoks bensopüreeni üle WHO lubatud normi.
Ühtlasi on uuringutest selgunud, et õhusaaste mõju tervisele on tegelikult suurem, kui varem arvatud. Ammu on saaste tuntud kui südame-veresoonkonna ja hingamisteede haiguste põhjustaja; uuemate teadustööde põhjal võib negatiivne mõju tervisele avalduda ka teistes vormides ning lausa looteeast kuni vanuripäevadeni. Kõige ohtlikum on pikaajaline saaste, ent väga halvasti võib mõjuda ka lühiajaline, aga väga suur saaste, nagu juhtus näiteks aasta alguses Pariisis pikalt püsinud tuuletu ilmaga.
Peale inimtervise on õhusaatel halb mõju ka taimede ja tervete ökosüsteemide elule. Ehkki eutrofeerumine, happevihmad ja muud taimi kahjustavad nähtused on jäänud harvemaks, pole probleemid kaugeltki kadunud. Näiteks maalähedase osooni piirnorm oli 2012. aastal ületatud 87% Euroopa põllumajandusmaadel.

EEA/Uudistaja

Tuhapilved võivad kanduda üle Atlandi ookeani
Belfasti ülikooli teadlased on avastanud, et vastupidi seni arvatule võivad vulkaanipurskel tekkinud tuha pilved kanduda Alaskast Põhja-Iirimaale ja kaugemalegi.
Rahvusvahelise uurimismeeskonna tehtud avastus, mille kohta on ilmunud artikkel ajakirjas Geology, on esimene tõestus, et tuhapilv võib jõuda ka Euroopasse. Esmalt leiti, et Põhja-Iirimaal Antrimis Randalstowni lähedal Sluggani soos leiduv tuhalade on pärit Alaska Bona ja Churchilli vulkaani purskest, mis toimus aastal 847. Põhja-Ameerika kõrguselt seitsmes vulkaan, 4766 meetri kõrgune Churchill on tuntud erilise tuha poolest, mida geoloogid nimetavad White River Ash („valge jõetuhk”) ning mis USA-s ja Kanadas on laotunud 340 000 ruutkilomeetri suurusele alale. Aga vähe sellest: uurijad tegid keemiliste sõrmejälgede abil kindlaks, et samast allikast on pärit ka Norrast, Saksamaalt ja Kreekast leitud tuhk või tefra, mis siiani on kandnud koodnimetust AD860B ning mida on seostatud mõne Islandi vulkaaniga. Tegelikult oli juba ammu tähele pandud, et selle tefra omadused ühegi Islandi vulkaani tuhaga hästi ei klapi.
Churchilli vulkaan on märksa perum kui 2010. aastal kurikuulsaks saanud Eyjafjallajökull ja purskab enamasti umbes saja-aastaste intervallidega. Vastse avastuse valguses on põhjust purske korral karta lennukliikluses veel suuremaid segadusi, kui põhjustas mainitud Islandi tulemägi.

Belfasti ülikool / Uudistaja

Eelmisel nädalal tekitas väikest sensatsiooni Twitteri-säuts, mille kinnitusel lasksid Peterburi keskkonnaaktivistid tualettidest alla kümneid GPS-andureid ja jälgisid, kas ja kuhu need Läänemeres jõuavad. Uudisele järgnes elav arutelu ja osa vaidlejaid oli veendunud, et tegemist on võltsinguga. Teised seevastu kinnitavad, et tulemus pole üllatav, sest ammu on teada, et suur osa Peterburi reovett ei läbi veepuhasteid ega isegi mitte kanalisatsiooni.
Vt pic.twitter.com/bpWKQtf8MQ.


LÕPUPILDID: TALV TUNGIB PEALE

Sooja sügise tavatult pikk võimuaeg hakkab ümber saama: ilm näitas eelmisel nädalal juba talvisemat nägu. 20. novembri hommik rõõmustas kena härmatisega ...

... ja kuivade päevade järel üsna vähestel loikudel oli jääkaas peal

21. novembri õhtul ja ööl vastu 22. novembrit sadas maha esimene lumi, ...

... mis küll tikkus sulama. Aga esimesed lumememmed said tehtud

Pühapäeval, 23. novembril oli vähemalt Tartus väga tihe udu. Fotol on peaaegu valmis, veel väikest nokitsemist vajav uusim Tartu sild linna idapoolsel ringteel Ihastes

Selle nädala hakul oli taevas jälle ruumi ka päikesel, õhutemperatuur tikkus miinuste poole.

Allikas: MTÜ Loodusajakirja uudiskiri