5.-6. novembrini toimub KUMU konverentsisaalis kaheksas rahvusvaheline puitarhitektuuri konverents, kus oma kogemusi puidu kasutamisest ehituskunstis jagavad tipparhitektid ja -insenerid.

Tänavu esmakordselt kahepäevase konverentsi põhiteema on puitkorterelamud. 5. november on pühendatud puitehitiste insenerindusele, 6. novembril tutvustavad värskemaid ja silmapaistvamaid puitehitisi rahvusvaheliselt tuntud tipparhitektid.

Tänaste lahenduste juures ei ole puidu kasutamisel enam olulisi piiranguid ka mastaapsemate ehitiste juures. Tehnoloogia arenemine ja ühiskonna soov vähendada oma tegevuse jalajälge on puidu kasutusele ehituses avanud uued võimalused. Puit sobib oma tehniliste omaduste tõttu ehituseks suurepäraselt, materjali kerge kaalu ja tehases tootmise võimaluse eelis avaldub just mastaapsete hoonete juures. Puidust ehitamine on kiire, müra- ja tolmuvaba ning keskkonnasõbralik - seda on taibanud mitmed arhitektid ja ehitajad. Seninägematult kõrged puidust korrusmajad kerkivad maailma eri paigus ja neist mitmete valmimisele on kaasa aidanud ka Eesti ettevõtted.

Eestis toodetakse mooduleid Bergenisse kerkiva maailma kõrgeima puithoone, 51 meetri kõrguse ja 14 korrusega kortermaja jaoks. Kasutatav uudne ehitustehnoloogia võimaldab tulevikus ehitada sellest enam kui kaks korda kõrgemaid maju. Rekordilise ehitise valmimisest räägib hoone projekteerimise eest vastutav Norra insener Rune B. Arbrahamsen.

Itaalia arhitekt Fabrizio Rossi Prodi ettekanne avab puidu potentsiaali suuremõõtmeliste hoonete ehitamisel. Tema loodud Via Cenni on 9-korruseliste omavahel ühendatud sotsiaalmajade kvartal Milaanos, mille ehitamisel on kasutatud ristkiht-liimpuitu.

Elanike arvamustest ja kogemustest puitkorterelamutega räägib Rootsi kinnisvaraarendusfirma Folkhem turundusjuht Sandra Frank, kelle ettevõte on Stockholmi lähistele ehitanud kaks kaheksakorruselist üleni puidust korterelamut. Ettevõte kogub regulaarselt sealsete elanike tagasisidet.