Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Kahlajaid uurivad ornitoloogid kogunevad Haapsallu (2014-09-24 22:29:37)

26.-29. septembrini toimub Haapsalus rahvusvahelise kahlajatöörühma (International Wader Study Group) aastakonverents ja Euroopa niidulindude kaitse teemaline seminar. Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi zooloogia osakond, Keskkonnaamet ja OÜ Xenus, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

„Konverentsil tutvustatakse viimaseid uurimistulemusi kahlajate geneetika, füsioloogia, käitumise ja rändeteede kohta,“ rääkis Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi zooloogia osakonna vanemlaborant Hannes Pehlak. „Rände uurimisel on viimastel aastatel tänu kergemate jälgimisseadmete kasutuselevõtule avanenud uued võimalused, mille abil on oluliselt täpsustatud paljude liikide rändeteid, talvitus- või pesitsusalasid ja rändekäitumist.“ Nii on näiteks viimase kümnendi jooksul selgunud, et kahlajate hulka kuuluvad vöötsaba-vigled katavad iga-aastasel rändel umbes üheksa päevaga ilma vahepeatusteta 11 000 kilomeetrit üle Vaikse Ookeani Alaskalt Uus-Meremaale.

Pehlaku sõnul on kogu maailmas enamuse kahlajaliikide arvukus viimase poolsajandi jooksul kahanenud: „Selle põhjuseks peetakse eelkõige sobivate elupaikade kadumist pesitsus- ja talvitusaladel ning rändeteel.“ Lääne-Euroopas on põllumajanduse intensiivistumine toonud kaasa lindude arvukuse drastilise languse ja mõnede liikide kohaliku väljasuremise, mida pole suutnud tagasi pöörata ka viimastel kümnenditel rakendatud kaitsemeetmed. Pehlak lisas, et Aafrikas ja Aasias hävivad rohumaad ja märgalad ülekarjatamise ja põllumajanduse veetarbe tõttu, sage on ka liigne putukamürkide kasutus. Kollase mere äärsetes kiirelt areneva majandusega riikides on probleemiks väga laialdane tammitamine ja tööstusparkide rajamine rannikumerre, mis muudab alad kahlajate rändepeatusteks kõlbmatuks. „Eestis on kahlajate kaitseks oluline taastada ja säilitada nende elupaiku ranna-aladel, luhtadel ja soodes ning tagada põllumajandustootmise keskkonnasõbralikkus,“ ütles Pehlak.

Haapsallu koguneb enam kui 130 kahlajatega tegelevat teadlast ja looduskaitsjat 23 erinevast riigist. Ekskursioonidel tutvuvad konverentsist osavõtjad Matsalu Rahvuspargi, Marimetsa raba ja Läänemaa Suursoo lindude, elupaikade hoolduse ning kaitsekorraldusega. Üks ekskursioonidest viib osalejad Põõsaspea neemele, mis on üks parimaid vaatluskohti Valgelt merelt Põhjamerele suunduval lindude rändeteel.

Kahlajateks nimetatakse suurt rühma kurvitsaliste seltsi kuuluvaid linde, kellest paljud otsivad toitu madalas vees kahlates. Tuntumad Eestis pesitsevad kahlajad on näiteks kiivitaja, tikutaja, metskurvits, punajalg-tilder ja merisk.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.