Aiandus.ee

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus tutvustas keskkonnatasude tõusu tasakaalustsenaariumi esialgset ettepanekut, mis arvestataks nii keskkonna kui tööstuse vajadustega ja mille järgi jääks aastane tasude kogukasv vahemikku 3-10%.

Tasakaalustsenaarium aitaks saavutada keskkonnaeesmärke – saastamise vähendamist ja taastumatu loodusvara efektiivsemat kasutamist, arvestaks ka Eesti jaoks olulises piirkonnas Ida-Virumaal töökohtade hoidmise ning loodusvara kasutava tööstuse vajadustega.

"Meie esialgne ettepanek on panna tasud paika kuni kümneks aastaks. See annaks keskkonnatasude osas stabiilsuse investeerimisotsuste tegemiseks ja kindluse looduskeskkonna puhtamaks muutmise kohta," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Nii Praxise kui Ernst & Youngi analüüsid kinnitasid, et järsku tasude tõusu rakendada pole võimalik, sest see seaks ohtu ka näiteks negatiivset keskkonnamõju vähendavad keskkonnainvesteeringud. Seda aluseks võttes on meie esialgne ettepanek, et tasude kasv jääks kokku vahemikku 3-10%."

Kõige suuremat tähelepanu pööratakse muudatustes inimtervisele ohtlikele saasteainetele, et nende heidet edaspidi vältida ja vähendada. Keskkonnatasude eesmärk ongi tagada taastumatu ressursi kasutamise eest õiglane hind ning suunata ettevõtteid sellega säästlikumalt ja vähemsaastavalt ümber käima. Eesti järgib juba aastaid põhimõtet, et vähem maksustatakse töötamist, rohkem saastamist, taastumatute ressursside kasutamist.

Keskkonnatasude arutelu on praegu päevakorras seetõttu, et 2015. aastaga lõpeb nii valitsuse määrus, millega on senine loodusvarade kasutamise tasumäärade tõus reguleeritud, kui ka seaduses sätestatus on saasteainete tasumäärad.

Peamised keskkonnatasusid maksvad valdkonnad on suure keskkonnamõjuga põlevkivitööstus (kaevandamine ja töötlemine elektriks või õliks), mitteenergeetiliste maavarade kaevandamine (tehnoloogiline dolo- ja lubjakivi, ehitusmaavarad, savi), turbatööstus, jäätmekäitlus.

2012. aastal laekus keskkonnatasusid kokku 79 miljonit eurot, millest põlevkivitööstuse osa moodustab 70%. Makstud keskkonnatasud lähevad kolme kohta: otse kohalikele omavalitsustele, kus kaevandamine toimub, SA Keskkonnainvesteeringute Keskusesse keskkonnaprojektide investeeringuteks ning riigieelarvesse, riigieelarvest tehtud kulude katteks. 2012. aastal kokku 78,8 miljonit eurot.

Alates 2016. aastast rakenduvate keskkonnatasude osas on Keskkonnaministeeriumil soov otsuse tegemiseni jõuda käesoleva aasta lõpuks.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 10.09.2014 pressiteade

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist