Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri (2014-09-10 12:24:40)

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Alanud on Eesti Looduse fotovõistlus
Juba kümmekond päeva on olnud võimalus saata oma looduspilte Eesti Looduse tänavusele fotovõistlusele. Pilte ootame kuni 1. oktoobrini: neid saab üles laadida veebilehel http://fotovoistlus.horisont.ee. Enne fotode saatmist soovitame tutvuda osalemistingimustega: http://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus-2014. Osalema on oodatud kõik huvilised olenemata soost, vanusest ja kogemustepagasist!


Kukus tutvustatakse fotovõistlust
Ka Kuku neljapäevane raadiosaade „Loodusajakiri" keskendub Eesti Looduse fotovõistlusele: osalemisest ja auhindadest räägib Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk; ühtlasi tuleb juttu ajakirja tellimisest. Vestlust juhib Toomas Jüriado.
Raadiosaadet saab kuulata homme pärast kella kümneseid uudiseid, kordus sama päeva õhtul kell 21.30.


Loodusesõbra toimetus ootab huvitavaid pilte
Ajakiri Loodusesõber ootab nüüd ja edaspidi toredaid loodusfotosid. Olgu need mõnest taimest, loomast, huvitavast oksatüükast, kivist või olgu tegu lihtsalt toreda ja tähelepanuväärse vaatepildiga, mis pakkus elamuse ning mida tahaks teistega jagada. Tähtis pole asjaolu, kas ülesvõte on tehtud suure fotokaamera või hoopis nutitelefoniga vms.
Pildid on oodatud e-posti aadressil ulvar@loodusajakiri.ee. Fotole tuleb lisada mõnelauseline selgitus, kus ja millal on see tehtud ja mis või kes on pildile jäänud. Loodusesõbra toimetus avaldab kõik laekunud fotod oma FB-i lehel www.facebook.com/Loodusesober.



EESTI SÕNUMEID

Merikotkastel läheb Eestis hästi
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas määrusega 22 merikotka püsielupaiga piirid ja kaitsekorra. Tegu on merikotka pesapaikadega, mis asuvad Hiiu-, Harju-, Jõgeva-, Lääne-, Pärnu-, Saare-, Tartu- ja Võrumaal.
Merikotkas on ohustatud liik, kelle arvukus hakkas Eestis taastuma alles 1970. aastate teisel poolel. Kui 1960. aastate lõpus ei olnud teada ühtki edukat pesitsemist, siis nüüd pesitseb meil ligikaudu 250 merikotkapaari.
Ettepaneku võtta merikotkaste pesapaigad püsielupaikadena kaitse alla tegi kotkaklubi. Püsielupaik tähendab pesapuud ümbritsevat kaitsetsooni, kus inimtegevus on piiratud, tagamaks lindude häirimatut pesitsust. Ajal, mil kotkad pesitsevad ehk 15. veebruarist 31. juulini võib nende pesasid ümbritsevatel aladel viibida vaid erandjuhtudel, näiteks järelevalve- ja päästetöödel. Ühtlasi võib keskkonnaamet lubada pesitsusajal teha püsielupaigas teadus- ja hooldustöid. Muul ajal ehk 1. augustist 14. veebruarini on püsielupaigas lubatud viibida, jahti pidada, kala püüda, seeni ja marju korjata. Püsielupaika läbivaid teid ja radu on samuti lubatud kogu aeg liikumiseks kasutada.


Keskkonnaministeerium


Eesti üliõpilane asub õppima mainekas kosmoseülikoolis
Tartu ülikooli geograafiamagistrant Martin Jüssi pälvis Euroopa kosmoseagentuurilt 16 000 euro suuruse stipendiumi magistriõppeks Prantsusmaal Strasbourgis asuvas rahvusvahelises kosmoseülikoolis ISU. Ülikoolis koolitatakse kosmosesektori tulevasi juhte: õppekava hõlmab nii inseneriteadust, astrofüüsikat, teadmisi kosmosesõidukitest, filosoofiat ja meditsiini kui ma muid aineid. ISU õppemaks ulatub 25 000 euroni aastas.
Kosmoseülikooli kandideerivad üliõpilased kogu maailmast, ent igal aastal võetakse vastu vaid poolsada: sõel on väga tihe. Martin Jüssil oli kandideerimisel ette näidata varasemate õpingute head tulemused, veenev motivatsioon, eelnev teadustöö ning tugev soovituskiri juhendajalt, TÜ optilise metroloogia dotsendilt ja ESTCube-1 tudengisatelliidi eestvedajalt Mart Noormalt.
Kosmoseülikoolil on suur rahvusvaheline kontaktivõrgustik, seetõttu hõlmab õppeprogramm praktikat maailma juhtivates kosmoseagentuurides ja instituutides. Nõnda tunneb ka Martin Jüssi huvi praktiseerimise vastu Kanadas, Saksamaal ja Prantsusmaal.
Eestis kosmosesektoris tegutseva IT- ja äriteenuste ettevõtte CGI Eesti kosmosemeeskonna juhi Andreas Sisaski sõnul on ISU ülikoolist saadava haridusega spetsialist meie riigile valdkonna edendamiseks väga vajalik, sest ainult IT-teadmistest kosmosesektoris ei piisa. Ka Martin Jüssi on öelnud, et pärast õpinguid soovib ta karjääri teha kodumaal.
Peale Euroopa kosmoseagentuuri stipendiumi toetavad Martin Jüssi õpinguid Tartu observatoorium, ettevõtte CGI Eesti ning Archimedes koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.





Sillamäel töötab uus õhuseirejaam
Augusti viimasel teisipäeval avati Sillamäel õhuseirejaam, mis võimaldab jälgida ja hinnata eeskätt piirkonna tööstustsooni ettevõtete tegevuse mõju õhukvaliteedile.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on püsivat seirejaama Sillamäele hädasti tarvis, sest see on üks neist piirkondadest, kus arenev tööstus võib õhu puhtust ja seeläbi kohalike elukvaliteeti mõjutada. Seirejaam aitab vajaduse korral kiiresti reageerida ning hoida ära negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.
Sillamäe sadama juhatuse liikme Margus Vähi sõnul kogutakse pideva seire käigus ka selliseid andmeid, mis võimaldavad kindlaks teha tuulega levinud saasteaineid mujalt, mitte ainult Sillamäe tööstusega seotud aladelt.
Sillamäele Sõtke tänavale rajatud jaam läks kokku maksma 157 885 eurot, millest ligi pool saadi keskkonnainvesteeringute keskuselt.

KIK


Oodatakse ettepanekuid hiie sõbra kohta
Maavalla koda kutsub taas esitama hiie sõbra kandidaate: see võib olla inimene, kogukond, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on tänavu või mullu looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.
Ettepaneku võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Kandidaatide nimesid oodatakse kuni 31. oktoobrini: edastada tuleb hiie sõbra nimi (nimed), tunnustamisväärse tegevuse kirjeldus ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti vajatakse esitaja nime, telefoninumbrit ja (e-)postiaadressi. Kõik need andmed tuleb saata maavalla kojale e-posti teel koda@maavald.ee või aadressil Maavalla koda NK 1219, Pallaste 28, 10001 Tallinn.
Hiie sõber tehakse teatavaks 29. novembril Tartus hiie väe tunnustamissündmusel.
Mullu said hiie sõbra aunimetuse Vaivara kihelkonna Hiiemetsa küla hiies asuva Kanepkaula kivi kaitsjad Helmi Kaljurand (fotol), Tambet Torpan ja Tarmo Kasikov.


Maavalla koda


Piiriülene e-arhiiv
Rahvusvahelise projekti „Piiriülene e-arhiiv” raames on valminud Eesti, Läti ja Vene arhiivide dokumente ja kaarte sisaldav veebiportaal www.earchive-estlatrus.eu. Kirjeldused ja portaali kasutajaliides on nii eesti, läti, vene kui ka inglise keeles.
Projekti siht oli digiteerida kolme riigi piiriäärset ala hõlmav haridus-, kultuuri- ja rahvastikulooline aines ning teha see interneti vahendusel kiirelt ja mugavalt kättesaadavaks. Digiteeritud on veidi üle poole miljoni säiliku, mis pärinevad 19. sajandist ja 20. sajandi algusest Eesti rahvusarhiivi, Läti ajalooarhiivi, Peterburi ajaloo keskarhiivi ja Peterburi riigiarhiivi kogudest. Aines hõlmab kogu Eesti ala, Riia linna, Läti Vidzeme ja Latgale regiooni ning Peterburi linna ja Leningradi oblastit.
E-arhiivi portaalis on neli kollektsiooni: Tartu ülikooli, Riia polütehnilise instituudi ja Peterburi kõrgkoolide tudengite ja õppejõudude isikutoimikud; kaardid; kirikuraamatud; muud dokumendid. Eesti arhiivikasutaja jaoks on eriti väärtuslik juurdepääs Riia ja Peterburi kõrgkoolides õppinud eestlaste isikutoimikutele ja Venemaa eesti koguduste kirikuraamatutele. Digiteeritud on näiteks Miina Härma, Cyrillus Kreegi, Otto Tiefi ja Jüri Uluotsa tudengitoimikud, Peterburi linna ja kubermangu eesti luteri ja õigeusu koguduste kirikuraamatud, Peterburi eesti Jaani koguduse ja Peterburi eesti õigeusu koguduse arhiivid, aga ka ligikaudu 800 optanditoimikut.
Projekt sai teoks Läti valitsusasutuse kultuuri infosüsteemide keskuse, Eesti rahvusarhiivi Peterburi info- ja analüüsikeskuse, Läti rahvusarhiivi ja Läti vabaühenduse Ideju Forums koostöös, kaasatud oli ka Peterburi arhiivikomitee.


Eesti rahvusarhiiv



MAAILMAST

Ilmunud on esimene maailma lindude illustreeritud nimekiri
Kirjastus Lynx Edicions ja maailma linnukaitseorganisatsioone ühendav BirdLife on välja andnud esimese maailma lindude illustreeritud nimistu „Illustrated Checklist of the Birds of the World”.
Nimekiri lähtub lindude klassifikatsiooni uutest kriteeriumidest ja seetõttu on seal 462 „uut” liiki, keda varem peeti teiste liikide alamliikideks või rassideks. Nõnda on linnuliike, kes ei kuulu värvuliste hulka, kokku 4549 ehk umbes kümnendiku jagu varasemast rohkem. Näiteks papagoidele on lisandunud 46, kakkudele 26 ja koolibrilastele 36 „uut” liiki. Iga linnu kohta on raamatus lisatud pilt ja levikukaart, paljude liikide kohta esimest korda.
Kaheköitelise üldise taksonoomilise ülevaate 357 värvitahvli, 8290 linnupildi ja 4428 levikukaardiga esimene köide on keskendunud mittevärvulistele: rööv-, mere- ja veelindudele, papagoidele, kakkudele jt. Paljud neist liikidest on hukuohus, üks koolibriliik, nimelt Oxypogon cyanolaemus, võibki olla juba hävinud.
Süstemaatika muutmine tõstab esile ka uusi piirkondi, mis tuleks eriti kiiresti kaitse alla võtta, kuna seal elavad iseäranis halvas seisundis liigid. Sellised on näiteks Brasiilia Para osariigis asuvad Ida-Amasoonia viimased vihmametsad, Indoneesia ja Filipiinide vahel paiknevad väikesaared, aga ka tiheda inimasustusega Java saar, kus on hoopis rohkem ainulaadseid liike, kui varem arvatud.
Raamatu põhikoostajad on Lynx Edicionsi direktor Josep del Hoyo ja Nigel Collar BirdLife Internationalist. Esimese köite ilmumist võivad mõlemad mehed pidada oma senise elu tipphetkeks: veel kunagi varem pole kahte raamatusse koondatud kõigi lindude levikukaarte ja pilte. Osa viimastest pärinevad Lynx Edicionsi välja antud 17-köitelisest maailma lindude määrajast, ent on ka sadu täiesti uusi.
BirdLife/Uudistaja




Euroopa Liit investeerib transpordiprojektidesse 320 miljonit eurot
Euroopa Komisjoni (EC) üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) programm avalikustas üksikasjad oma 320 miljoni eurose toetuse kohta Euroopa tranporditaristu võtmeprojektidele.
Kahe taotlusvooruga jagatakse toetust kokku 106 projektile. Esimese, mitu aastat vältava vooruga rahastatakse 230 miljonit projekti, mis keskenduvad õhu- ja raudteeliikluse korraldusele, uuenduslikele transpordisüsteemidele ja mereteedele.
Teise, aasta kestva programmiosa maht on 90 miljonit. See keskendub uuendusele ja uutele tehnoloogiatele transporditaristus, mis aitaksid vähendada süsinikuheidet ja alandaksid välismakse.
Kõik see peab EC asepresidendi, EL transpordivoliniku Siim Kallase sõnul aitama luua ühtset transporditaristut, mis tagaks kaupade ja inimeste takistusteta liikumise Euroopa Liidus.
Lähemalt saab ettevõtmise kohta lugeda projektide kulgu jälgiva innovatsiooni ja võrgustiku agentuuri INEA veebilehelt http://inea.ec.europa.eu/en/ten-t/ten-t_projects.


ELTIS/Uudistaja


Gibraltarilt leiti esimene neandertallaste kaljujoonis
Rahvusvaheline ajaloolaste töörühm, millesse kuuluvad Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja Hispaania teadlased, avastas Gibraltaril Gorhami koopa seintelt sügavad üksteisega ristuvad jooned, mille vanuseks hinnatakse üle 39 000 aasta.
Oskust tegelikkust peegeldavaid ja abstraktseid kujutisi koopaseintele kanda peetakse inimkultuuri arengu võtmefaasiks. Siiani on arvatud, et see kultuuriline uuendus oli iseloomulik umbes 40 000 aastat tagasi Euroopasse tulnud nüüdisinimesele ning et primitiivsemaks peetavatel neandertallastel polnud võimet ega oskusi ennast sel moel väljendada. Nüüd tuleb ilmselt neid arvamusi muuta.
Sügavad seintesse kraabitud jooned leiti paksu settekihi alt, mille vanuseks määrati radiosüsinikumeetodil 39 000 aastat. Ilmselgelt on jooned pärit sellest tublisti varasemast ajast, perioodist, kui Ibeeria poolsaare lõunaosa asustasid veel neandertallased. Mikroanalüüsi ja 3D-rekonstruktsioonide põhjal tehti järeldus, et jooned ei ole tekkinud mingi tarbetegevuse, näiteks liha või loomanahkade tükeldamise tõttu, vaid selleks on sihipäraselt vaeva nähtud. Teravaks tahutud kivist tööriistaga on kaljusse lõigatud sügavad jooned, milleks ei ole uurijate hinnangul kulunud mitte kümneid, vaid pigem sadu tugevaid tõmbeid.
Avastus toetab arvamust, et graafiline eneseväljendus polnud nüüdisinimese pärisosa, vaid sel moel sai oma elupaiga tähistamisega hakkama ka vähemalt mingi osa neandertallastest.


CNRS/AlphaGalileo/Uudistaja



TASUB OSALEDA

Seenenäitused üle Eesti
Tänavu on ilmaolud olnud seentele väga head, mistõttu ei tohiks keegi metsast tühja korviga koju pääseda. Ent huvilised saavad seeni näha ka mitmel näitusel, kus ühtaegu saab täiendada oma teadmisi või küsida nõu metsast leitud tundmatu seene kohta.

Tallinnas Eesti loodusmuuseumis (Lai 29a) avatakse seenenäitus ülehomme. Seda saab uudistada kümme päeva, 12.–21. septembrini. Tänavu on näitusel lähema vaatluse all punane kärbseseen. Peale päris seente on võimalus tutvuda disainer Ruth Huimerinna seeneteemaliste esemete väljapanekuga „Õnneseen”.
Erandkorras on muuseum lahti esmaspäevast reedeni 10–18 ja neljapäeval 10–19.
Seenenäituselt saab kaasa osta Eesti Looduse septembrinumbri, mille põhikirjutised käsitlevad seeni, seeneusse ja seentega värvimist.

Tartu loodusmaja (Lille 10) ootab seenenäitusele 16.–19. septembril kell 9–18. Kahel esimesel päeval kell 16–18 on võimalik küsida asjatundjatelt nõu ja uurida enda kaasa võetud seente kohta. Õpilasrühmadele, kelle tulekust on ette teatatud, pakutakse vaatamiseks filme „Mitte ainult seentest” või „Operaator Kõps seeneriigis”, samuti saab täita töölehti. Rühmi registreeritakse telefonil 5344 2160.
Näituse pilet maksab täiskasvanutele üks euro; lapsed ja eelregistreeritud rühma saatjad saavad näitusele tasuta.

Valgamaal on Valga muuseumi (Valga, Vabaduse 8) seenepäevad 16.–20. septembril. Teisipäeval, 16. septembril kell 12 sõidetakse koos juhendajaga seenele Tõrva piirkonda. Kolmapäeval, 17. septembril kell 11 avatakse seenenäitus Otepää looduskeskuses (Otepää, Kolga tee 28) ning kell 12 minnakse seenele Otepää piirkonda.
Neljapäeval, 18. septembril kell 11 avatakse seenenäitus Valga muuseumis (Valga, Vabaduse 8). Õhtul kell 18 peab Külli Kalamees-Pani Otepää looduskeskuses loengu seentest. Reedel, 19. septembril kell 12 sõidetakse taas juhendajatega metsa seenele, sedapuhku Valga piirkonda. 20. septembril on seenenäitus lahti 10–15.
Näitustel ja seeneretkedel jagavad selgitusi Margit Turb, Teele Jairus, Veiko Kastanje, Külli Kalamees-Pani ja Merike Tsimmer. Seenele sõidetakse bussiga; kõigi väljasõitude puhul tuleks eelregistreeruda e-posti teel kersti@valgamuuseum.ee või telefonitsi 766 8864. Seeneretked kestavad umbes kolm tundi.


Iisakus räägitakse võõrliikidest
Teisipäeval, 16. septembril kell 18 on Iisaku looduskeskuses (Aia 10) loodusõhtu „Võõrliigid Eestis”. Võõrliikidest räägib Eesti maaülikooli teadur Merle Ööpik. Tasuta buss väljub Jõhvi kontserdimaja parklast 17.15 ja Iisakust Jõhvi 20.10. Huvilistel palutakse enda tulekust teada anda telefoni teel 5332 8287 või 3350 0200 või registreeruda veebiaadressil http://goo.gl/0tYvrK. Loodusõhtu on kõigile tasuta.


Keskkonnaamet


Seminar rahvastikust, riskidest ja keskkonnast
Kolmapäeval, 17. septembril kell 11 algab Tallinnas teaduste akadeemia majas (Kohtu 6) seminar „Rahvastik, riskid ja keskkond”. Merelt lähtuvatest riskidest räägib akadeemik Tarmo Soomere, Tartu ülikooli professor Rein Ahas selgitab, kui palju on ohuallikaid Tallinna linnas, mobiilpositsioneerimisandmete põhjal teevad ülevaate TÜ doktorandid Margus Tiru ja Erki Saluveer, rahvastikugeograafilistest muutustest Eestis kõneleb professor Tiit Tammaru. Täpsema ajakava leiab veebilehelt http://www.akadeemia.ee/_repository/file/TEGEVUS/yritused%202014/Ahas_seminar_kava_17_09_2014.pdf.


ETA


Geoloogiakeskuses on kõne all puursüdamikega seotud probleemid
Eesti geoloogiaseltsi (EGEOS) volikogu laiendatud koosoleku raames saavad huvilised kuulata ettekandeid puursüdamikest, nende hoiu ja kasutusega seotud probleemidest. Üritus toimub 17. septembril kell 15 Eesti geoloogiakeskuse (EGK) teise korruse saalis.
Ettekandega esinevad tuntud geoloogid: Anne Põldvere Eesti geoloogiaseltsist, Tartu ülikooli emeriitprofessor Väino Puura, Tõnu Meidla TÜ geoloogiaosakonnast, Olle Hints Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudist, Tõnis Saadre, Kalle Suuroja ja Vello Klein Eesti geoloogiakeskusest.
Koosoleku lõpus koostatakse kokkuvõte arutelu tulemustest, mis esitatakse keskkonnaministeeriumi asekantslerile Ado Lõhmusele ja maapõueosakonnale, aga ka teistele asutustele ja organisatsioonidele, et juhtida tähelepanu Eesti puursüdamike hoiu, kaitse ja kasutusega seotud murekohtadele. Riigile kuuluvaid puursüdamikke oli 2013. aasta 1. detsembri seisuga kokku 24 100 kasti ning neid talletatakse Keila, Tuula, Turja ja Arbavere hoidlates.


Eesti geoloogiaselts


Kestab hiite kuvavõistlus
Maavalla koja korraldatud hiite kuvavõistlusele saab esitada fotosid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest kuni oktoobri lõpuni. Võistlusega soovitakse väärtustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisundit ning suunata inimesi pühapaikadega tutvuma ja neid hoidma.
Tänavu kaheksandat korda peetavale võistlusele võib saata nii Eestis kui ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Peale üldise ja noorte rahalise peaauhinna jagatakse hulk eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.
Võistluse eeskirja leiab veebilehelt www.maavald.ee/kuvad, ühtlasi saab seal üles laadida fotosid ja tutvuda eelmiste aastate võistlustöödega. Võitjad selguvad 29. novembril Tartus hiie väe tunnustamissündmusel.
Hiite kuvavõistluse korraldajad on Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskus.
Teavet kuvavõistluse kohta võib küsida Ahto Kaasikult: tel 5668 6892 või e-posti teel ahto.kaasik@ut.ee.


Maavalla koda


Teadusfotode näitus
Eesti teadusfoto 2013. aasta parimaid pilte saab vaadata tööpäevadel Põlvamaa keskkonnamajas Räpinas (Kalevi 1a, 1. korrus). Teadusfotod kajastavad nii DNA- ahelaid, vasksulfaadi kristalle, taimelehtede pinnastruktuure kui ka lindude rännet.
Teadusfoto võistlusele saadetud fotojäädvustused on kõigile vabalt ja tasuta kättesaadavad eestikeelses Vikipeedias ja rahvusvahelises failivaramus Wikimedia Commons. Parimaid pilte näeb veebilehel https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2013/Parimad.

Keskkonnaamet


Jäine väljakutse Kukruse polaarmõisas
Kukruse polaarmõisas on avatud uus näitus „Jäine väljakutse”, mis põhineb Eesti polaarränduri Timo Palo retkel põhjapooluselt Teravmägedele. See on esmakordselt ainult inimjõul ja kõrvalise abita läbitud teekond sellisel marsruudil. Retk kestis 22. aprillist kuni 3. juulini 2012. aastal ning oli 1600 kilomeetrit pikk. Rännak läheb kirja 2014. aasta Guinnessi rekordite raamatusse. Varem on sama näitus olnud Tallinnas meremuusemis.
Näitusel saab uudistada ekspeditsioonivarustust, sealhulgas telki ja meresüsta Kolakas. Väljapanek on kõrvuti polaarmõisa püsiekspositsiooniga polaartoas, mis annab hea võimaluse võrrelda eri aegade varustust. Huvilised saavad kõike ise katsuda ja järele proovida: lubatud on istuda süsta sisse, pugeda telki ja magamiskotti, ühtlasi kuulata, kuidas tuul karutara nöörides vihiseb ja jää praksub.
Näitus on avatud kuni novembrini teisipäevast reedeni kell 10–17 ja laupäeval kell 10–16. Piletihind näitusele on kõikidele 3 eurot, terve polaarmõisa ekspositsioonidega saab tutvuda 4,5 euro eest. Kohapeal on võimalus osta ka Timo Palo raamatut „Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt maismaale”, mis ilmus tänavu veebruaris.
Teavet näituse kohta saab küsida info@kukrusemois.ee või telefoni teel 568 76503.


Kukruse polaarmõis


Allikas: Loodusajakiri UUDISTAJA

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.