Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele augustis kehtestatud sisseveokeelu kogumõju Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni aastas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis esitletud Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüsist.

„Sanktsioonide otseste ja kaudsete mõjude maht Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni aastas. Kokku puudutab keeld maailmas ligi 7,3 miljardi euro eest Venemaale eksporditud toidukaupu, sellest 74% moodustavad kaubad Euroopa Liidust,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „See kaubakogus peab leidma maailmas uue turu.“

Euroopa Liidus oli mõjutavad sanktsioonid kõige enam Leedut, kelle kala- ja põllumajandussaaduste ekspordist läks Venemaale 41%, Poolat (19%), Soomet (19%), Eestit (18%) ja Luksemburgi (12%).

Ülemaailmselt puudutavad sanktsioonid kõige enam piimatooteid, näiteks 11% maailma juustuekspordist läks Venemaale. Eestis puudutavad sanktsioonid kõige enam piima- ja kalasektorit. „Samas on näiteks kalast maailmas puudus ja praegu on hea hetk orienteeruda ümber kõrgema lisandväärtusega kalatoodete valmistamisele,“ ütles Josing.

Josing ütles, et hoolimata hetkelisest raskusest on Eestis põllumajanduse ja toidutootmisega tegelemisel selge perspektiiv. „Pikas plaanis on maailma toiduturg kasvav, arenev ja suurte vajadustega, seepärast on tegemist Eesti jaoks olulise valdkonnaga. Seda enam, et meie toidusektor on ka võrreldes teiste riikidega igati konkurentsivõimeline,“ märkis Josing.

Analüüsi koostas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituut.

Analüüsi kokkuvõtte leiab
http://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2014/uuring-2014-venemaa-impordikeeld-analuus.pdf

Pressikonverentsi slaidid leiab
http://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2014/uuring-2014-venemaa-impordikeeld-analuus-tutvustus.pdf
Olulisema sanktsioone puudutava info leiab
http://agri.ee/et/venemaa-sanktsioonid-euroopa-liidu-toidukaupadele

Allikas: Põllumajandusministeeriumi pressiteade