Maailma suurima looduskaitseorganisatsiooniga kohtunud keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on Eesti looduskaitsel mitu edulugu, mille kogemusi maailma riikidega jagada. Näiteks on kasvanud merikotka arvukus, ka vanametsa olukorraga seotud valgeselg-kirjurähnil läheb Eestis hästi. Samuti on looduse tervisest aimu andvate tippkiskjate arvud ilusad - meil leidub ligi 200 hunti, 600 karu ja umbes 450 ilvest.

"Eesti pindala on väike, kuid sellegi poolest oleme oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi. Sadakond aastat teadlikult ja hästi kaitstud Eesti loodusest annavad tõestust kõik need hundid, karud ja ilvesed, kes meie metsades ennast hästi tunnevad, mujal Euroopas on aga haruldased. Rahvusvahelises Looduskaitseliidus kaasalöömine võimaldab meil anda oma panuse üleilmsesse looduskaitsesse," rääkis looduskaitsjatega kohtunud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Nõukogu tõi siia 45 looduskaitse tippeksperti Euroopast, Aafrikast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast - kokku 21 riigist. Nende hulgas on erinevaid spetsialiste, kelle uurimisteemad ulatuvad seentest ninasarvikuteni, mereelustikust võõrliikideni, liigikaitsest liikide taasasustamiseni.

Rahvusvaheline Looduskaitseliit on vanim ja suurim globaalne keskkonnaorganisatsioon, millel on enam kui 1200 liikmesorganisatsiooni, sealhulgas üle 200 riigi valitsuse ja enam kui 900 mittetulundusühingut. IUCN tegevus on jaotunud kuude komisjoni, kus osaleb enam kui 11 000 teadlast ja eksperti kogu maailmast.

IUCN määrab maailma looduskaitse üldised suunad, määratleb/selgitab tähtsamad probleemid ja teadlaste ning praktikute koostöös töötab välja ka abinõud nende lahendamiseks.

Looduskaitseliidu liikmeteks Eestis on Keskkonnaministeerium ja Eestimaa Looduse Fond.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade