Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Doktoritöös selgus, et Võrtsjärves on ripsloomadel oluline roll kalavastsete toidus (2014-08-28 11:12:33)

Neljapäeval, 28. augustil kell 10.00 oli kaitsmisel Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Katrit Karuse väitekiri „Veetaimestiku, kalade ja metazooplanktoni mõju mikroobsele toiduahelale“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks hüdrobioloogia erialal.

„Kalade mõju kõigile mikroobsetele kooslustele on vaid harva uuritud ning uuringuid, mis käsitlevad suurtaimestiku mõju kõigile mikroobse lingu lülidele, pole meie teada teostatud – sestap uuriti töös veetaimestiku tähtsust elupaikade kujundajatena teistele organismirühmadele ning kalade ja väikesemõõtmeliste zooplankterite otsest ja kaudset survet mikroobsetele kooslustele madalates, eutroofsetes veekogudes,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Katrit Karuse. Doktoritöö peamine andmestik pärineb Võrtsjärvest, samuti uuriti kahte Härjanurme kalakasvatuse tiiki.

Et Võrtsjärve on iseloomustatud äärmiselt liigirikka ja arvuka ripslooma koosluse poolest ning kõrge ripsloomade panusega kogu zooplanktoni biomassi, mängivad töös keskset rolli ripsloomad: „Kuna domineerivad liigid mängivad veeökosüsteemide funktsioneerimises olulist rolli, huvituti, kuidas veetaimestik koosluste kujundajana mõjutab äärmiselt arvukat ja liigirikast ripslooma kooslust.“ Karuse kinnitusel on varasemad uuringud näidanud, et veetaimestik on oma levikult Võrtsjärves tugevalt polariseerunud. „Uuringutest selgus, et järve veetaimestiku polariseeritud levik peegeldus ka planktiliste ripslooma koosluste levikumustreis – taimestiku liigirohkus suurendas ripsloomade liigirikkust, kuid mõjus negatiivselt nende üldarvukusele.“ Samuti näitasid läbiviidud uuringud, et zooplanktoni koosluse struktuurile avaldas tugevat mõju planktontoiduliste kalade toitumine, ent hoolimata sellest, et kalade toitumissurve oli metazooplanktonile suur, ei avaldanud see protozooplanktoni kooslusele, mille hulka kuuluvad ka ripsloomad, sellist mõju nagu algselt eeldati. Samas näitasid doktoritöö raames läbi viidud uuringud, et ripsloomad moodustasid Võrtsjärves rohkem kui poole kalavastsete toidus leiduvast süsiniku biomassist. „Seega on ripsloomad oluliseks toiduallikaks planktontoidulistele kalavastsetele ja ilma neist toitumata jäävad nad Võrtsjärves nälga,“ ütles Karuse.

Töö tulemused näitasid, et hoolimata sellest, et eutroofsele Võrtsjärvele on iseloomulikud väikesemõõtmelised metazooplankterid, mis võiksid pärssida ripsloomade arengut, ei leitud, et metazooplankterid kontrolliksid Võrtsjärves nende arvukust. Ripsloomade arvukus sõltus eelkõige nende endi koosluse koosseisust, ning olenemata sellest, et metazooplankterid ei kontrollinud otseselt nende arvukust, suutsid nad oluliselt mõjutada nende koosluse struktuuri. Hoolimata sellest, et ripsloomade koosluse struktuuris leidsid aset suured muutused, ei avaldanud see olulist mõju madalamatele tasemetele – bakteritele ja söödavatele fütoplankteritele.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub Tartus Kreutzwaldi 5 – 1A5. Doktoritöö juhendaja on Dr. Priit Zingel ning oponent Prof. Emer. Jouko Sarvala (Department of Biology, University of Turku, Finland).



Allikas: Eesti Maaülikooli 28.08.2014 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.