Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Doktoritöö: liikide tugiasustamine on edukas vaid juhul kui kasvukoha kvaliteet on sobiv (2014-08-28 11:11:40)

Neljapäeval, 28. augustil kell 12.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Kaire Lanno väitekiri „Pikaajalised muutused Eesti taimestikus ja floora kaitseks sobivad looduskaitsemeetmed“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks ökoloogia erialal.

Üha suurenev inimmõju põhjustab taimeliikide kasvukohtade kadu ja muutuseid liikide levikus. Liikide leviku ja arvukuse muutuste sidumine liikide funktsionaalsete tunnustega võimaldab hinnata, milliste kasvukohtade liigid on enam ohustatud ning soovitada sobilikke looduskaitsemeetmeid. Kaire Lanno doktoritöö uuriski liikide levikut ja looduskaitsemeetmeid kolmes erinevas mastaabis: terve Eesti taimestik, ühe kasvukohatüübi taimestik ja ühe liigi tase.

„Eestis maismaaelupaikade taimede levikus toimunud muutuste analüüs (võrreldi Eesti taimede levikuatlase infot aastatest 2004 ja 1970) näitas, et floora püsimine on erinevates kasvukohatüüpides erinev ning liikide leviku püsimine sõltub liikide kasvukohaeelistust ja levikut iseloomustavatest tunnustest,“ rääkis Kaire Lanno. „Nii näiteks on soode liikide levik Eestis vähenenud rohkem kui metsade ja niitude liikide levik, samuti on enam vähenenud elupaigaspetsialistide levik.“ Toimunud muutused liikide levikus näitavad ühelt poolt inimmõju suurenemise negatiivset mõju (kuivendamine, eutrofeerumine) kui ka selle puudumise ehk pärandkoosluste hooldamata jätmise mõju.

Väheneva levikuga liikide esinemise analüüs ühes konkreetses kasvukohatüübis, lamminiitudel, näitas, et vähenevate liikide säilitamiseks on oluline kasvukoha kvaliteedi (eriti niiskustingimuste) säilitamine. „Samas pole vähenevate liikide esinemine taimestiku koosseisu järgi lihtsasti ennustatav ning taolised liigid võivad säilitamiseks vajada täiendavaid kaitsemeetmeid nagu näiteks tugiasustamine.“

Doktoritöö raames uuriti ühe väheneva taimeliigi, hariliku kobarpea, tugiasustamise efektiivsust. „Selgus, et see on edukas ainult juhul, kui kasvukoha kvaliteet on sobiv, ning kuna väga väikestes populatsioonides on taimede paljunemisedukus ja geneetiline mitmekesisus väiksemad, siis ei pruugi kohaliku geneetilise materjali kasutamine populatsiooni elujõudu piisavalt suurendada.“ Analüüs tõi esile ka liikidevaheliste suhete keeruka mõju kobarpea paljunemisele ja tugiasustamisele: „Ühelt poolt tingib naabertaimede hajus konkurents suure juveniilsete kobarpea taimede suremuse, kuid teisalt pakuvad naabertaimed kobarpeale kaitset üleujutuste ja loomkahjustuste eest.“

Tulemused näitavad, et liikide vähenemist erinevates mastaapides põhjustavad erinevad põhjused, mille väljaselgitamine on eelduseks sobivate looduskaitsemeetmete rakendamiseks.

Avalik kaitsmine toimub Tartus Kreutzwaldi 5 – 1A5. Doktoritöö juhendaja on Dr. Marek Sammul ning oponent Dr. Petr Macek (Centre for Polar Ecology, Faculty of Science, University of South Bohemia, Czech).



Allikas: Eesti Maaülikooli 28.08.2014 pressiteade



Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.