15. detsembril toimus Sakus Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimebiotehnoloogia uurimiskeskuses EVIKA traditsiooniline aastalõpu kartuliseminar “Oma kartul on kõige parem”, kus osales ka põllumajandusminister Ester Tuiksoo.

Kartulit on peetud läbi aegade eestlaste teiseks leivaks. Pärast esimest maailmasõda oli Eesti kartuli tootmisel inimese kohta esimesel kohal maailmas. Kartul omandas kindla koha rahva toidulaual, samuti oli kartul tunnustatud loomasööt. Koos Eesti Vabariigi taassünniga hakkas aga turg ahenema ja koos sellega vähenes ka kartuli kasvupind kaheksa protsendini.

Viimastel aegadel on Eesti toidulaua kunagine peremees taandumas igal rindel. Konjunktuuriinstituudi uuringute põhjal on kartuli tarbimine elaniku kohta jõudsalt langenud: 57 kg viimase 8 aasta jooksul. 90-ndate aastate keskpaiku tarbiti kartulit inimese kohta 144 kg. Praegu puudub Eestis täielikult kartuli kasutamine tööstuslikuks otstarbeks, vähesel määral kasutatakse kartulit väiketootjate poolt söödaks.

Kodumaise kartuli taandumise põhjusi on mitmeid. Üheks põhjuseks on kindlasti meie söömisharjumuste muutumine. Euroopa tööstusmaades on kartuli keskmine tarbimine olnud pidevalt alla 100 kg inimese kohta. Kartuli asemel tarbitakse riisi ja muid tangained, leiva- ja makaronitooteid, millest on kiirem ja mugavam toitu valmistada. Kartulikasvatuse edasise taandumise vältimiseks tuleks kaaluda, kas kartuli ja selle kasvataja üheks võimalikuks päästjaks ei võiks olla müümiseelne töötlemine ning toodangule lisaväärtuse andmine.

Kartulikasvatuses ei saa mööda ka nn. potipõllumeestest, kes kasvatavad kartulit hobi korras või muu töö kõrvalt. Neil on aga turustamisega raskusi, sest praeguses ketikaubanduses peavad isegi suurtootjad löögilepääsemiseks ühinema. Samas on järjest rohkem inimesi, kes soovivad just nimelt väiketootja käest kartulit osta, sest üldjuhul kasutavad nad väetisi ja taimekaitsevahendeid minimaalsel määral.

Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur Luule Tartlan on 2005. aastal väljaantud kogumikus “Kartuli kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid” rõhutanud, et usalduse püsimine kodumaise kartuli vastu sõltub eeskätt kartulikasvatajast. Selge on, et tarbijat huvitab kartulit ostes selle väline kvaliteet, aga ka see, kui isuäratav ja maitsev on kartul laual.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 15.12.2005 pressiteade.