Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Köögiviljakahjustajate tõrje tõhustamisest

Köögiviljakahjurite ja -haiguste tõrje tulemuslikkuse määravad tõrje õigeaegsus, töölahuse  õige valmistamine, doseerimine ja korralik pihustamine ning ilmategurite arvestamine.

Tõrje  õigeaegsus
Tõrjet tuleb alustada kahjustajate arengu algfaasis – esimeste kahjurite või haiguslaikude ilmumisel, mil nende elujõud on veel väike. Hilinenud tõrje on vähetulemuslik, eriti taime  sisemusse tungivate kahjurite puhul (kaalika-, porgandi-, sibula- ja peedikärbse vaglad,  kapsaöölase ja hernemähkuri röövikud), samuti katmikalal, kus kõigi kahjustajate areng on  kiire.

Töölahuse  valmistamine
Kasutatav vesi olgu  pehme (veekogu- või vihmavesi, nende puudumisel ööpäev lahtiselt  seisnud kaevuvesi) ja leige. Tõrjepreparaat segatakse kõigepealt vähese veega ja valatakse alles seejärel läbi filtri pritsi paaki. Traktorpritsi puhul täidetakse paak enne  tõrjevahendi sissevalamist pooleldi veega ja käivitatakse segisti.

Haiguste ja kahjurite üheaegsel tõrjel tuleb kõigepealt valada vette haigusetõrjevahend  ja  seejärel kahjuritõrjuja, kusjuures vahepeal segatakse lahust hoolikalt.

Pulbrilistele haigustetõrjevahenditele (Bayleton WP 25, Daconil 75 WP,  Rovral 75 WP,  Thiowit 80 WG), putukatõrjevahendile Inta-Vir ja kõigile taimsetele pritsimisvedelikele on  soovitatav lisada kleepainet (märgajat) – Contact`i (25 ml/10 l), rohelist või  majapidamisseepi (20-30 g/10 l) või nisukliistrit (100 ml/10 l). Märgaja kasutamine on eriti vajalik vahakirmega kaetud köögiviljade (kapsas,  sibul) pritsimisel – vastasel korral valgub  enamik pritsimisvedelikust lehtedelt maha.

Töölahuse korralik pihustamine
See määrab 25-30 % ulatuses tõrjetöö  tulemuse. Pritsimisvedelik tuleb udustada, et see  ühtlaselt kataks kogu taime ja paremini sellel püsiks. Lestade, lehetäide, ripslaste ja  kasvuhoonekarilase tõrjel tuleb hästi märjata taimelehtede alumine pind (kahjurite  asupaik).  Näiteks Pegasuse (lestatõrjevahend) toime on lehtede alumise pinna pritsimisel 2 korda  mõjusam võrreldes ülakülgede pritsimisega.

Tõrjevahendi doseerimine
Hea tulemuse saavutamiseks peab välja pritsima ettenähtud koguse tõrjevahendit (lähtudes  kulunormist kg/ha või l/ha), mitte aga piirduda ainult arvestatud pritsimisvedeliku  kontsentratsiooniga (g või ml 10 l  vee kohta). Taimehaiguse intensiivse leviku või kahjuri  suure arvukuse korral tagab soovitud tulemuse tõrjevahendi lubatud maksimumnorm.

Oluline on ka kahjuri liik – punase kedriklesta, ripslaste ja kasvuhoonekarilase tõrjel  kasutatakse tõrjevahendit suuremas koguses kui  lehetäide  puhul.

Ilmategurite  arvestamine
Jaheda ilmaga (õhusooja  alla  +12°)  mõjuvad  fosfororgaanilised  putukatõrjevahendid – Malasiin, Karbofos, Aktellic puudulikult; Fastac, Mavrik 2F, Decis 2,5 EC jt püretroidsed insektiidid aga tulemuslikult.

Taimekaitsetöödeks on kõige sobivamad tuulevaiksed õhtu- ja hommikutunnid, siis ei kandu töölahus ära. Ei sobi soe ja päikesepaisteline keskpäev – suur osa tõrjevahendit  aurub (saastub ka õhk, ohustatud  on mesilased, kimalased jt kasulikud putukad, samuti  pritsija ise). Vihmasel ajal tuleb arvestada kasutatava tõrjevahendi taimekudedesse imendumise aega.

Väino  Pallum

Aiapidaja aastaraamat Aiatark 2000, lk 54-55

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.