Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Maasikalehtede põletamine

Maasikate tootmisel on suund kemikaalide osatähtsuse vähendamisele. Ei kasutata enam mulla kaudu mõjuvaid herbitsiide ja süsteemse toimega (taime kaudu) insektitsiide. Seetõttu ei ole ka enam ühtegi lubatud mürki, millega oleks võimalik hävitada maasika- ja kedriklesta. On vajalik leida uusi või kasutada jälle vanu agrotehnilisi võtteid, mis pidurdaksid haiguste ja kahjurite levikut.
Lehtede põletamine – parim taimekaitse
Keskkonnasäästlikel eesmärkidel alustati 1999. aastal Põllumajandusministeeriumi rahalisel toetusel katsetega, tõrjumaks kahjureid ja pidurdamaks haiguste levikut lehtede põletamise teel. Võib eeldada, et põletamisega on võimalik täielikult taimekaitsest loobuda. Arvestades maasika bioloogilisi iseärasusi, võib pidada perspektiivseks kahte põletamisaega.

Varakevadine põletamine

Kevadel on istandikus eelmise aasta vanad lehed, mis on putukatele talvitumiskohaks ja haiguste levitajaks. Talvel võib istandiku katta õhukese põhukihiga, mis on kaitseks ka talvekahjustuste eest. Soodne aeg põletamiseks on varakevadel kui maa on veel külmunud, kuid põhk ja lehed on kuivad. Põletamisel hävivad talvitunud kahjurid ja haigustekitajad.

Samuti on istandik puhastatud vanadest lehtedest.

Suvine põletamine
Pärast saaki algab maasikataimedel uus lehekasv. Tavaliselt on kevadised lehed haigustest nakatunud, pealegi langeb vanadel lehtedel tunduvalt fotosünteesi intensiivsus. Põletama peab kohe pärast saagikoristust, et võimalikult vähendada uute lehtede vigastamist. Pärast põletamist on taimede kasv väga kiire ja seetõttu suureneb oluliselt ka toitainete vajadus. Toitainete omastamise parandamiseks tuleks kiire kasvu ajal lehtede kaudu lisatoitaineid anda.

Vanade taimede põletamiskatsed
1999. aastal katsetati vanas, kuueaastases istandikus (sort ‘Jonsok’) põletamise erinevaid aegasid kevadel ja suvel. Kevadpõletamise tagajärjel põlesid kõik lehed ning kerkinud risoomide maapealne osa. Seejärel saabus maikuus uus külmaperiood lumega. Lumesulaveed uhusid ka tuha mulda ning nii paranesid mulla toitainetega varustatus ja niiskusolud. Mõne nädalaga arenesid risoomi aluselt noored taimed, kuna risoomi ülemine osa oli põlemisel hävinud.

Lehtede põletamine noorendas istandikku, kasvasid uued ja tugevad tervete lehtedega taimed. Peale selle olid hävinud ka eelneval sügisel moodustunud õiepungad. Põletamise järel kasvanud uutel taimedel moodustusid uued õiepungad kevadel ja seetõttu olid kobarad väiksed, 1-3 õit kobaras. Kogusaak taime kohta oli põletamata osas 261 g/taimelt (8 t/ha)  ja põletatud osas 107 g/taimelt (3 t/ha).

Kevadise põletamise järel on võimalik saada arvestatavat saaki 3 t/ha juba esimesel suvel.

Sügisel eristunud õiepungad on palju tugevamad
Võis loota, et noorenenud taimed oma väiksema õite arvuga kobaras moodustavad ka suuremaid vilju. Saagiajal selgus aga, et viljade massis olulisi erinevusi ei olnud. Järelikult on sügisel moodustunud õiepungad  tunduvalt elujõulisemad. Sügisel ei ole taimede kasv aktiivne ja nii ei teki konkurentsi toitainete omastamisel. Kevadel on aga intensiivne lehekasv, mis konkureerib õiepungade moodustumisega. Nii X-leheväetis kui ka Ferticare 6-11-31 väetise kasutamine mõjus positiivselt  sordi ‘Jonsok’ taimede saagikusele esimesel aastal pärast põletamist. Saagikvaliteedi andmetest selgus, et suurenes nii I kui ka II valiku marjade hulk.

Tuhk on lisaväetiseks
Leheanalüüsid näitasid, et taimede toitumine oli pärast põletamist oluliselt parem. Põhjuseks olid siin proportsioonide muutumine maapealse ja -aluse osa vahel ning lisaväetamine tuhaga. Samuti oli ergutava mõjuga põletamisjärgne šokk.

Kuivus takistab toitainete omastamist
Suvise lehtede põletamise järel ei olnud taimede toitumises enam olulisi erinevusi.  Põhjuseks oli erakordselt põuane suvi ja kuivuse tõttu ei  ilmnenud nüüd tuha mõju. Põua tõttu oli ka veesisaldus taimedes madal, mistõttu  toitainete liikumine oli pärsitud. Vaatamata aga erakordsele põuale alustasid taimed nädala möödumisel hoogsat kasvu. Nagu kevadelgi, olid mullast kerkinud risoomid hukkunud ja taimede uus kasv toimus risoomi alusel.

Põletamine noorendab taimi
Augustis algas hoogne võsundite kasv ja septembris paljud taimed õitsesid. Seega on näha, et põletamine on taimele nii tugevaks ergutuseks, et taime areng muutub oluliselt. Tagasihoidlikum võsundite kasv oli kevadel põletatud taimedel, kuid põletamata vanad taimed enam võsundeid ei kasvatanud. Eeltoodu on kinnituseks, et põletamine annab vananenud taimedele uut elujõudu.

Uus katse
2000. aasta katses põletati lehed põhumultšiga noores istandikus esimesel saagiaastal kohe pärast saagikoristust. Katses olid sordid ‘Jonsok’, ‘Senga Sengana’ ja ‘Bounty’. Augustis kasvasid uued lehed, mis olid haigus- ja kahjurivabad. Kilemultšiga istandikus esines aga samal ajal kedriklesta ning lehed olid nakatunud laikpõletikust ja punalaiksusest.  Saadud tulemuste põhjal võib põletamist soovitada ka noores istandikus haiguste ja kahjurite tõrjumisel.

Kadri Karp
Eesti Põllumajandusülikooli dotsent

Allikas: Aiapidaja Aastaraamat Aiatark 2001, lk 91-92

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.