* Mügrid müttavad
Paljudes aedades on mügrid tõeliseks nuhtluseks saanud. Lillelehtede alt kaovad sibulad, porgandivartel on vaid sentimeetrised juurikajupid järel, hernekaunad aihtuvad teadmata suunas.
Lisaks pole ime, kui aednikul sügisese kaevamise ajal maa mõnes kohas jalge alt kaob ning ta ennast vesiroti varakambrist leiab. Poole meetri sügavusel peidab mullapõu kõike seda, mida mügri aiast enda omandiks arvanud. Hämmastaval kombel on viljad roti panipaigas isegi korrapärasemalt laotud kui mõne aedniku sahvris.
Mida ette võtta? Mügri on kaval loom, tema kättesaamine üsna vaevanõudev. Siiski tasub proovida aiaärides saadaolevaid vesiroti mürkhõrgutisi ja lõkse.
Lisalugemist mügride kohta:
www.aiandus.ee/art_loe.php?id=19
www.aiandus.ee/loe.php?id=227
www.aiandus.ee/loe.php?id=928

* Lillesibulad: kes mulda, kes üles 
Septembris on aeg kevadõitsvate lillede sibulaid maha panna. Mügririkastes aedades tasub enne aru pidada, kuidas seda tööd korraldada. Sibulad tasuks poetada maasse istutuskorvides, sest need kaitsevad tülikate vesirottide eest, lisaks aitavad sorte eristada. Aiaärides peaks selliseid kaitsevahendeid saada olema. Sobiv istutussügavus on kolmekordne sibula kõrgus. Mahapanekut ootavad sellised sibullilled nagu aedhüatsint, tulp, nartsiss, mitmed laugud, püvilill, siniliilia, krookused...
Külmaõrnade taimede nagu gladiooli, begoonia, daalia, kanna jt sibulad ja muguljuurikad ootavad aga ülesvõtmist. Enne hoiupaika panekut seisab ees nende kuivatamine õhurikkas ruumis, seda eriti pärast vihmast suve.

* Kui hallad saabuvad...
Sageli käivad septembri alguses hallad üle Eestimaa. Põhja- või kirdetuulega kõrgrõhkkond peaks aiapidaja valvsaks muutma: siis on hallad varmad tulema. See aga tähendab valu ja vatti mitmetele rohtsetele aiataimedele. Öökülmaohu korral kata soojalembesed sõbrad kindlasti looriga.

* Mädanikud viljadel
Kui märkad mädanike poolt vallutatud vilju (olgu need siis õunad, kartulid või muud), korja sellised seenepommid kindlasti kokku ja põleta või isoleeri muust maailmast!

* Kui õuntel on kärntõbi...
Paljudes aedades muudab õunte väljanägemise inetuks kärntõbi. Üheks tõrjevõtteks on puude pritsimine 5-7 %lise karbamiidi vesilahusega vahetult enne lehtede langemist.

* Istutamine
Vihmased ilmad ja niiske muld on taimede istutamiseks loodud. Kui nõuistikuid võib igal ajal uude kasvukohta siirdada, siis paljasjuursete taimede istutamiseks tuleb valida kasvu lõpujärk. Tavalisel aastal peaks rihtima väljakaevamise selleks ajaks, kui lehed juba kolletama ning pudenema hakkavad. Üldjuhul on siis hallad üle aia käinud. Põõsaid võib vabalt sügisel istutada, viljapuudega on aiarajajal muidugi suurem risk: talve me ette ei tea, pakane ja närilised tahavad oma osa saada. Selles mõttes on kevadine puuistiku muretsemine kindlam.
Sügisel aegsasti istutatud puud-põõsad hakkavad pikalt kestva sooja korral kohe juurduma. Istuta punane sõstar u 5 cm ja must 5-10 cm sügavamale, kui nad puukoolis kasvasid.
Kui aed asub madalas kohas ja vesi kipub maapinnale liiga lähedal olema, tuleks puud-põõsad mullakuhilale istutada.

* Liigniiskus muserdab taimi
Kui nii mõnelgi sügisel peab aiapidaja ennast puude kastmisele piitsutama, siis tänavu tuleb madalamal maal kuivenduskraavi kaevamiseks labidas haarata. Mullavee kõrgseisust muserdatud taimed vajavad juurtele veidigi hapnikulisa.

* Miks on viljad ebahariliku kujuga?
Tänavu on nii mõnelgi taimel viljad ebahariliku kujuga. Kas tundmatu haigus? Siiski mitte, kevadine heitlik ilmastik õitsemise ajal on oma jälje jätnud: madal temperatuur mõjutanud või tolmeldamine puudulik olnud.

* Sügisene muruhooldus
Septembris on viimane aeg anda murule kaaliumirikast väetist. Kemira väetis Muru sügis muudab taimed haigus- ja külmakindlamaks ning valmistab ette järgmise aasta kasvuks. Graanulid külva ühtlaselt kuivale murule. Külvijärgne vihm või kastmine kiirendab väetise mõju.
Muru niitmisel arvesta sügisel sellega, et taimed jääksid talveks ligikaudu 4-6 cm kõrguseks.

* Aiasaaduste koristamine ja säilitamine
Pidevalt pudenev vihm muudab tänavuse koristusaja keerulisemaks. Kui koristusega on vähegi võimalik venitada ja ilmatargad soojapoolset kõrgrõhkkonda lubavad, võiks haljate pealsetega juurviljadel kasvades taheneda lasta. Lausa poriseks muutunud maast tuleb juurikad küll kohe välja tirida. Märjast mullast võetud juurikad vajavad enne panipaika panekut märksa pikemat tahendamist. Vastasel juhul pole talvel ja kevadel oma salvest midagi hamba alla panna: mädanik sööb kogu saagi. Tänavu talvel on soovitatav keldris vilju sageli kontrollida.

© Väino Eskla