|
|
|
Juuni (jaanikuu) |  |
* Teod tegutsevad
Praegused niisked ja parajalt jahedad ilmad soosivad igati tigude ja nälkjate tegutsemist. Rohurikkal pinnasel on kohati võimatu astuda, ilma et kojaga limused jala all puruks ei praksataks. Võitluse nende olenditega teeb vaevaliseks suur sigimisvõime: üks tigu muneb üle 100, nälkjas aga päris mitusada muna. Noorteod kooruvad kuu kuni poolteise pärast, nälkjad aga juba 2–3 nädala möödudes. Et munad asuvad kogumitena pinnasesse uuristatud aukudes, aitab tulevate pahategijate arvu vähendada mulla kaevamine.
Mürgivabasid võitlusvõtteid on üsna palju:
- aia puhastamine kividest, prahist, umbrohust ja taimejäänustest;
- rohu- ja kärnkonnade, siilide ja lindude meelitamine aeda;
- madalate piima või õllega täidetud nõude paigutamine tigude tegutsemiskohtadesse;
- plast- ja plekktõkete tekitamine ning
- lubja, klinkritolmu või tuha puistamine taimede ümber.
Samas aitavad limuseid püüda taimede lähedusse asetatud lauajupid või plaadid, sest päevaks kogunevad elukad nende alla peitu. Sealt saabki pahategijaid kamaluga kokku ajada.
- Peletavad taimed (iirised, kurekell, kurereha, gladiool, hortensia, mündid, ingver, pune, nõmm-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, porrulauk, küüslauk) muude kultuuride vahele istutatuna hoiavad teod aupaklikku kaugusse.
- Peibutistaimede (hosta, mädarõigas, saialill, tsinnia, peiulill, põlduba) suunas roomavad teod pimesi, märkamata muid aiataimi.
- Teod on maiuspalaks ka kanadele ja partidele. Kellel maakodus sulelised olemas, saavad seda biotõrjet rakendada. Samas ei saa olla kindel, kas taimed nokahoopidest puutumata jäävad.
- Viimase võimalusena võib kasutada ka mürke: metaldehüüdi sisaldavaid tõrjevahendeid.
Ja veel... Kui aed piirneb rohu- või heinamaaga, niida aia äärealad lagedaks ning riisu rohi ära. Nii ei saa teod-nälkjad varjuda ega mune peitu poetada.
* Öökülmade oht ei ole veel möödas
Avamaal peab õrnade taimede kaitseks loor endiselt varuks olema. Maasikatele ja muudele õitsemise ajal õrnadele taimedele panna tavaline katteloor või koguni paksem talveloor. Sama kehtib ka õrnaleheliste kultuuride nagu kõrvitsate puhul, kellele võib ohuööks näiteks pappkastigi pähe panna. Pealegi kiireneb loori all saagiaeg.
* Nõgesevesi taimekaitseks ja väetamiseks Taluaedades on tülikateks kaaslasteks kõrvenõgesed. Tegelikult on nemadki üllatavalt kasulikud: nõgesevett kasutavad nii mitmedki aiapidajad kahjurite tõrjeks ja väetamiseks. Praegu on paras aeg nõgesed maha niita, suletava kaanega anumasse vajutada ning vesi peale valada. Sel moel poolteist kuni kaks nädalat laagerdanud leotis sobibki 1:10 kuni 1:5 lahjendatuna pritsimiseks. Lõhn ei ole just meeldiv, meenutab virtsa, kuid peletav mõju nii köögivilja- kui ka puuviljakahjuritele on tuntav. Samal ajal toimib lahus tõhusa orgaanilise väetisena.
* Lehetäid teevad liiga Paljud aiapidajad on kohkunud pisikeste rohekate putukate rohkuse üle. Need üllatajad on lehetäid, kellele ilmastik meeltmööda. Putukad piinavad lehti ja võrseid, imedes taimemahla. Lehed kortsuvad, võrsetipud kõverduvad. Lehtedele jätavad putukad kleepuvale tahmakihile sarnaneva eritise. Hiljem on löögi all ka viljad, mis jäävad äbarikuks. Tiivulised peituvad karjas lehtede alakülgedel. Lehetäid on meelepäraseks suutäieks nende looduslikele vaenlastele: lepatriinudele ja kiilassilmadele. Suured paharettide hordid käivad aga kasuritele kaugelt üle jõu. Esmalt võiks proovida vana tuntud soovitust: pihustada lehetäide pesakondi lehtede alaküljel rohelise seebi lahusega. Tähelepanek: seep tuleb enne korralikult lahustada ja vedelik filtreerida, muidu ummistub pihusti. Mahedamatest tõrjevahenditest on veel valida Neko Kevadprits ja NeemAzal-T/S. Kui tõrjetulemus kesiseks jääb, siis on võimalus ka kangemaid vahendeid kasutada. Valida on Mavric 2F, Fastac 50, Decis 2,5 EC, Decis Extra 100 EC, Decis Mega 50 EW.
* Karusmarjapõõsad lähevad raagu
Karusmarja ja punase sõstra lehtedele on mõnel pool ilmunud juba kollase karusmarja-lehevaablase ebaröövikud, kes lühikese ajaga põõsa päris raagu söövad. Ussid on nii kavalad, et ei näta ennast enne, kui põõsas läbipaistvaks muutunud. Kahjustus algab tavaliselt põõsa keskelt. Seepärast tuleks kasvõi iga päev oksi kergitada ja lehtede alaküljele piiluda. Mõne põõsa puhul saab abi järjekindlast paharettide purukspigistamisest.
* Kui sõstraoksad närbuvad...
Sõstarde õitsemise lõpuosas või viljade valmimise ajal hakkavad mõnel põõsal üksikud vanemad oksad närtsima ja kuivavad lõpuks sootuks. Põhjuseks on sõstra-klaastiiva röövikud, kes oksa seest õõnsaks söövad. Töö tehtud, koorub röövikust liblikas, kes koorelõhedesse muneb ning järgmise aasta laastamistööle aluse paneb. Taolised närbunud oksa tuleb vähemalt maapinnani ära lõigata ning tulele roaks anda. Jäetud oksatüügas on aga kahjuritele heaks varjupaigaks.
* Sõstra-kublatäi muudab lehed punaseks
Tänavu on aiapidajailt taas küsimust oodata: miks sõstralehed punastavad? Esimesed märgid juba olemas, noored lehed kohati punakakobrulised. Põhjuseks on lehtede alaküljele elama kolinud sõstra-kublatäid, kes imevad seal taimemahla. Söömingu-joomingu tulemusena hakkab lehekude vohama ja kerkib kupladena üles. Süüdlased ise on 1-2 mm pikkused õrnad valkjad või kollakad putukad. Kui täid väga palju lehti asustada jõuavad, hakkab see põõsa kasvu häirima ning saak kipub vähenema. Mida annab päästa? Kui kublastunud on üksikud lehed, tuleb need kindlasti ära võtta ja puruks muljuda või täiega tükkis kilekotti panna ja ahju visata. Hulgikahjustuse korral on lugu hullem. Praegu põõsad õitsevad, keemilist tõrjet ei tohi teha. Küll aga võiks lehtede alapinda nt rohelise seebi lahusega pritsida.
* Istiku ostmisel uuri seda juurtest oksatipuni
Istikuäris tuleks nii puu- kui lilleistikute ostmisel jälgida, kas mullapall ikka niiske on. Kiikama peaks lehtede alakülgedele: seal võivad ennast varjata kahjurputukad või –lestad. Puutüvi ja oksadki vajavad üksikasjalikku vaatlust: esineda ei tohi vigastusi ega haiguskoldeid (näiteks tüvepõletikku). Mitmedki aiapidajad on kurtnud, et aasta-paar tagasi ostetud istik edenes alguses korralikult, kuid järsku hakkas kuivama. Maapinna lähedalt tüve vaadates selgus, et see pruunilaiguliseks muutunud.
* Lõika maha äraõitsenud õisikud ja õied
Pärast õitsemist on mõistlik maha lõigata sirelite ja mitmete teiste ilutaimede äraõitsenud õisikud ja õied, sest muidu kulutab taim asjatult jõuvarusid seemnete moodustamisele. Nüüd saab ta suunata rohkem energiat järgmise aasta õiealgete moodustamisele
* Igal tarvikul on oma otstarve
Enne taimekaitsevahendi, väetise vm aiatarviku hankimist ja kasutamist tuleks endale põhjalikult selgeks teha, milliseks otstarbeks see ikka ette nähtud on. Näiteks kurdavad mõned aiapidajad, et puude otsa paigutatud õunamähkuri või õunakoi feromoonpüünisest hoolimata on puid asunud vallutama võrgendikoid. See on ka loomulik, sest püünis on ju kindla kahjuriliigi peibutamiseks.
* Kui oma teadmised otsas...,
võib küsimuse laiemale aednikeringile Internetti poetada: www.aiandus.ee/foorum.php.
© Väino Eskla |
|
|
Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud,
küsi foorumist
|
|
