* Puude ja põõsaste lõikamine
- Selle ettevõtmisega on paras alustada siis, kui suurem öine pakane möödas. Tööks on parim nullilähedane õhutemperatuur, sest siis pole taimekoed läbi külmunud, oksad on elastsed ning neisse lõhede tekke oht on märksa väiksem (alla -5 kraadi ei soovita). Samas on ka endal soojema ilmaga parem töötada. Endale mugavama jalgealuse võimaldamiseks on parem lõigata kas siis, kui lumi veel tihke või pärast maapinna tahenemist.
- Raagus puudel paistavad kasvuvead ja sel otstarbel eemaldamist vajavad oksad paremini silma. Kahjuks on raskem märgata kuivanud oksi: mis nüüd tähele panemata jäävad, need võib vabalt kõrvaldada suvel.
- Temperatuurist ja kasvukohast olenevalt algab mitmetel puuliikidel juba üsna varakult mahlajooks: nendeks on vaher, kask, pähklipuu, jalakas, pöök, valgepöök, hobukastan, pihlakas, pappel, sarapuu, paju, viinapuu, aktiniidia. Neid on parem lõigata suvel.
- Selle (2010.) talve lumekoorma tõttu võib murdunud oksi tavalisest rohkem olla ning võrade kujundamisega on seetõttu rohkem tegemist.
- Lisaks vajavad mahavajunud põõsaoksad toestamist või sidumist.
Loe pikemalt artiklist: Nõuandeid puude ja põõsaste lõikamiseks
ja foorumist: Puude ja põõsaste lõikamine
* Näljased neljajalgsed laasivad tüvesid
Jäneste ja pisinäriliste hambad ei pääse löögile, kui tüvedele on ümber tõmmatud kas tihe traatvõrk, plastist spiraalkaitse, lint, silinder või foolium (peegeldab ühtlasi eredat päikest tagasi, kuid seda ei tohi asetada õhulise vahekihita otse koorele, sest ta juhib hästi pakast).
Pikk-kõrvade ja pakase eest kaitsevad tüve ning jämedamaid oksi ka jõupaber ja kotiriie. Sarvilisi metsloomi mitterõõmustava vahendina on müügil puuokstele pihustatav peletusaine Plantskydd. Nendele elukatele ebameeldiv verelõhn hoiab nad puudest eemal. Näiteks võib siduda pesukäsnad toki või traadi külge, immutada Plantskyddiga ja riputada puude võrasse.
Loe lisaks foorumist:
Jänesed puude kallal
Viljapuude kaitsmine kitsede ja põtrade eest
* Tumedad puutüved pelgavad päikest
Suured ööpäevased temperatuurikõikumised (need esinevad tavaliselt kevadtalvel tumedal puukoorel), samuti pikemate külma- või soojaperioodide järsk üleminek on taimerakkudele väga ohtlikud. Kahjulikult mõjub külm sel moel ka märtsikuus, sest pungade areng muudab nad pakase suhtes tundlikuks. Ööpäevane kraadiklaasi näit võib õhus muutuda -20st kuni +5ni, puutüve tume päikesepoolne pind soojeneb kuni +20ni. Nii suurele koormusele ei pea rakud vastu ning puudele tekivad külmalõhed. Need on omakorda soodsaks sisenemisvõimaluseks haigustekitajatele.
Lisalugemist foorumist: Viljapuude lupjamine.
Päikeseliste ilmadega sulab tumeda tüve ümber lume sisse auk, millesse kogunev vesi öösel jäätub. Nii võivad tekkida tüvekahjustused, sest jää rebestab koort.
* Kaitse igihaljaid taimi ereda päikese eest!
Kui maapind külmunud ja päikest palju, siis jälgi, et igihaljad lehtpõõsasad ja okaspuud (eriti Hollandist ja mujalt soojemast kliimast toodud) oleksid varjutuskangaga kaetud ning ära kiirusta kanga eemaldamisega. Õrnemad taimed vajavad varju vaja seni, kuni nende juured tööle hakkavad. Osadel taimedel toimub see alles siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on pidevalt üle +5 kraadi. Küllaltki kapriisne on mahoonia, kelle varjutuskanga äravõtmisega ei saa kiirustada. Kangas võta ära alles aprillis pilves ilmaga.
Loe ka foorumist: Varjutamine kevadpäikese eest.
* Aknalaua-aiandus
Märtsis võtab hoogu taimede (ette)kasvatamine aknalaual. Sel viisil saab toota vitamiinirohelist pere tarbeks ning alustada avamaataimede idandamist. Seemnepakkidel on tavaliselt kirjas, millal midagi külvata. Kuna aiapoodides on istikukassettide valik üsna suur, tuleks seemned algul väiksemahulistesse kuubikutesse panna ning istikud vastavalt juurestiku kasvule suurematesse kassettidesse ümber tõsta. Kuna väljaistutamisaeg võib öökülmade tõttu mõnikord ka suve veerele nihkuda, ei tasu taimede ettekasvatamisega väga kiirustada – muidu kasvavad üle ja venivad liiga välja.
* Ohud kasvuturbas
Kasvuturvas on vajalik nii toa-, rõdu- ja kasvuhooneaianduses kui ka taimede kasvatamisel puukoolis. Kahjuks võib turbakott peita endas meile nähtamatut ohtu taimedele. Hallitusseened on nendeks pahategijateks, kes võivad taimehakatised hävitada. Seepärast tuleks pärast pakendi avamist hoolikalt nuusutada, ega vänget hallituslõhna pole. Koti avamisel on tunnuseks turbasse põimunud valkjas seenniidistik.
Turbateemad foorumis:
Turvas
Miks taimed ei kasva??
Tomatitaimed ebaõnnestuvad
Turbasegude kasutamisel taimedele tekkivate kasvuhäirete põhjuseks arvatakse olevat ka mõnede mikroelementide nappus. Kuidas seda viga kõrvaldada, sellest loe edasi: Kuidas lisaväetada turvast?
* Kasvuhoone ettevalmistamine
Selleks, et kasvuhoones pesitsevate kahjurite ja haigustekitajate arvukust vähendada, on otstarbekas enne külvi ja istutamist desotööd ette võtta. Kui kasvupinnas on mitu aastat sama olnud, aetakse see kõigepealt välja. Üheks desovõimaluseks on suletud kasvuhoones väävli põletamine (Thiovit Jet). See tegevus võetakse ette siis, kui päike ruumi soojaks kütab, s.t hoones on olnud juba nädal aega vähemalt +10 °C. Soojaga aktiviseeruvad talvitunud kahjurid ja haigustekitajad ning töötlemise tulemus saab olema tõhusam. Enne väävli põletamist on vaja kasvuhoone hästi tihendada, s.o kõik praod sulgeda. Väävlisuits peaks püsima ruumis 24-48 tundi, misjärel on vaja ruumi mitu päeva tuulutada. Seejärel võib uue substraadi asemele vedada. Taimed võib istutada sisse paari nädala pärast.
Kasvuhoone ettevalmistamisest on täpsemalt juttu Vikerraadio Aiatarga saadetes, mida saab arhiivist kuulata: http://uusweb.er.ee/utoim/aiatark050317.ram
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=846831
Lisanõuandeid saab ka foorumist:
Kasvuhoone desotööd
* Vajuta üleskerkinud taimed tagasi
Maapinna sulades kerkivad nõrgalt juurdunud taimed ja pistoksad kuni mitme cm võrra ülespoole. Sellist nähtust nimetatakse külmakergituseks. Mida rohkem pinnas talve jooksul vahelduvalt külmub ja sulab, seda enam juured kevadeks paljastuvad. Seepärast tuleb kohe pärast lume ja keltsa sulamist taimehakatised üle vaadata, vajadusel juured tagasi vajutada või neile mulda (turvast) peale kuhjata.
* Heida pilk külvikalendrisse!
Kõikide taimetööde kavandamisel on eelnevalt mõistlik visata pilk külvikalendrisse (Thuni kalender). Kosmiliselt sobivaima aja valik taimedega suhtlemisel vähendab neil lisastressi ning annab kasvujõudu.
* Meelita linnud aeda!
Märtsis on viimane aeg leida aias kohad linnu-pesakastidele. Kui endal nende valmistamiseks võimalusi napib, siis tasub pöörduda aiaäridesse, kus valik kohati päris suur. Lindude aeda meelitamine tasub kahjurite hävitamise seisukohast heas mõttes kuhjaga kätte.
Hekid, ilupõõsad ja põõsarühmad tuleks kujundada nii parajalt tihedaks, et sulelised seal kevadel pesaehitamise ohutu leiaksid olema. Sama kehtib ka siilidele ja kärnkonnadele turvapaiga võimaldamisel. Nemadki on meistrid aiavaenlasi hävitama.
Loe lisaks lindude ja pesakastide kohta:
Linnud kahjurite vastu
* Viska pilk eelmiste kuude aedniku kalendrisse, sest osa töid on ajakohased ka praegu:
Jaanuar
Veebruar
* Vaata muid soovitusi foorumist...
Lisanõuannet aiatööde kohta võid leida ka Aiandus.ee foorumist: www.aiandus.ee/foorum.php.
© Väino Eskla 
