* Kaitse puutüvesid näriliste eest
Ajast aega on olnud aiapidaja üheks sügistalviseks tööks puude kaitsmine talviste ohtude eest. Pahategijate (neljajalgsete närijate, pakase, põletavate päikesekiirte) tõrjumiseks on valida päris palju vahendeid: spiraalsed plastkaitsed (eelistatavalt heledat tooni), peenesilmaline plast- või traatvõrk vastu tüve või kaugemale ümber puu, riidekangas, vanad riideribad, külmatõkkekangas, vanad katteloori jäägid, sukkpüksid, foolium (mitte vahetult koorele, vahekihina nt paber või riie), okaspuuoksad, tüvede ja põhiokste võõpamine tüvevalgendiga või näriliste peletusvärviga, pihustatav peleti kitsede, põtrade ja jäneste vastu.

näriliste peletusvärviga võõbatud õunapuu


peenesilmaline traatvõrk ja plastist tüvekaitse

* Läkita tõbised lehed lõkkesse
Puid-põõsaid kimbutasid suvel tugevasti tõved: kirsipuudel luuviljaliste mädanik ja lehevarisemistõbi, õuna- ja pirnipuudel kärntõbi ja puuviljamädanik, sõstrapõõsastel lehevarisemistõbi, sõstrarooste, jahukaste. Nüüdseks on lehed peaaegu pudenenud, nendega koos ka haigustekitajad, kes taimede all talve mõnusalt üle loodavad elada. Lehtede kaisus on hea varjupaik ka talveunes olevatel kahjuritel.
Kui järgmisel aastal taimi tervematena tahame näha, tuleb lehed kokku riisuda ning koos paharettidega lõkkesse küpsema läkitada.
Okstelt haigustekitajate hävitamiseks võiks puud-põõsad seejärel 5-8%lise karbamiidi lahusega üle pritsida.

* Kaitse roose talveolude eest

Pärast sügisest tagasilõikust kuhja taimedele liiva või mulda kuni 15 cm.

Turvast kasuta talvekatteks siis, kui paned roosile varikatuse – nii püsib turvas kuivana ja kaitseb külma eest. Rooside talvekaitseks sobib ka koormakate: selle alla pane sarikad ja jäta otsad lahti, nii et õhk käiks taimede vahelt läbi.

* Peida nõutaimed talvekülmade eest

Aina enam on läinud moodi nõuviljelus ehk taimede kasvatamine pottides, kastides ja kõikvõimalikes muudes anumates. Suvel pakuvad sellised taimed nii rõdul kui ka aias murul rohket silmailu. Talvepakase käes sellised alasti taimed paraku vastu ei pea. Kui nõu on väike ja kerge, saab selle lihtsa vaevaga keldrisse või mujale jahedasse ruumi tõsta. Suure konteineri või hoiuruumi puudumise korral ei jää muud üle, kui tuleb pott soojapidava materjaliga mitmekümne cm paksuselt ümbritseda (nt panna raamistik või rõngas ümber poti). Soojustajana võib kasutada nt õhkkuiva turvast, saepuru, laastu. Samuti vajab potis olev juurepall pealt katmist. Kui rõdu põrand on õhuke ja maapinnast kõrgemal, peaks soojenduskiht ka poti alla saama.

* Kaeva istutusaugud valmis
Vähendamaks kevadist ajakulu, on hilissügisel paras aeg kaevata valmis puude-põõsaste istutusaugud. Aias olevad puulehed ja peenike oksarisu pane augupõhjade täiteks, kus see hakkab sooja ilma jätkumisel kohe kõdunema. Pärast taimede istutamist jätkub orgaaniliste jäätmete komposteerumine ning nii tekib sügavamasse kihti huumust juurde.

* Muru hilissügisene hooldamine
Viimasel ajal sagedaseks muutunud soojad talved (eriti lume sadamine sulale maale) muserdavad üsna tublisti murusid. Selle tulemusena on kevadel nii mõneski kohas taimkate valge kirmega kaetud ning hiljem hukkub. Põhjuseks on seenhaiguste (lumiseene) vohamine. Selle ohu vähendamiseks tuleb praegu hoolitseda, et taimed talve alla liiga kõrgena ei läheks, seda viga annab veel nüüd niitmisega parandada. Normaalseks taimiku kõrguseks on 3-5 cm. Niidetud rohtu ei tohi mingil juhul maha vedelema jätta, vaid kompostihunnikusse või multšiks viia. Puude ja põõsaste läheduses tuleb ka lehed murult ära riisuda, nendegi all tunnevad haigustekitajad seened ennast väga mugavalt. Suurte sadude tõttu on pinnaveetase väga kõrge, madalates paikades võivad loigudki tekkida. Murule ei meeldi see aga mitte sugugi. Taimestiku saab päästa väikeste kraavikeste kaevamisega.
Loe lisaks sügisese muruhoolduse kohta...

 
* Kas puid-põõsaid võib novembris lõigata?
Julgelt võib novembris lõigata marjapõõsaid, seda muidugi vähemalt nullilähedase õhutemperatuuri korral. Olen seda tööd aastaid teinud ja kahjustusi pole taimedel esinenud. Väiksemaid lõikusi teen ka õunapuudel, kuid katan haavad koheselt haavapeitsiga.

* Kui mutid ja mügrid müttavad...

Paljudele aednikele valmistavad peavalu aias tegutsevad mutid ja vesirotid. Enne korraliku talve tulekut on nendel vennikestel pinnases mõnus tegutseda: muttidele on söödapoolist vihmausside ja talvituma pugenud putukate ning nende vastsete näol ohtralt olemas, mügrid aga maiustavad juurikate, lillesibulate ja muude aiapidajale väärtuslike taimeosadega. Maapinnale tekib aina rohkem mullakuhilaid ja auke. Kui mutid on kahjurite hävitamisega seega osaliselt kasulikud loomad, ei saa sama öelda mügride kohta. Viimaste vastu on poodides müügil mürkhõrgutisi nagu näiteks Brody kuubikud, mis võib maapinnal olevatesse käikudesse panna. Mutimullahunnikud tuleks veel enne suurt talve maapinnale õhukese kihina laiali riisuda.  

Loe aiapidajate kogemusi muti- ja mügritõrjel: http://www.aiandus.ee/vaata.php?id=767.

* Meelita linnud aeda
Üheks kahjurite vähendamisvõimaluseks on lindude aedameelitamine. Meil talvituvaid värvukesi on üsna palju. Et nende söögipoolise leidmise vaeva vähendada, tuleks aeda toidumajad seada. Nii harjuvad linnud uue sööklaga, samas urgitsevad puude otsas kooreuuretesse peitunud talvituvaid kahjureid. Kui juba sulelised aeda meelitatud, peab seal neil kindlasti kuni kevadeni rooga võtta olema. Paigalinnud jätkavad ilmade soojenedeski elu samas piirkonnas. Selleks ajaks on mõistlik neile ka pesakastid paigaldada. Linnumajade hankimine on aga just talvine töö.

* Kasuta puulehti huumusevarude täiendamiseks

Sügisel hulgi langevad puulehed on heaks orgaanilise väetise allikaks. Kui lehed kompostikastidesse ära ei mahu, võib need toppida suurtesse paksudesse kilekottidesse (nt 200- või 250-liitrised turbakotid), kus komposteerumine sama edukalt toimub.
Mulla huumusvarude suurendamiseks võib puulehti ka maasse kaevata.

NB! Multšiks ei soovita kasutada neid lehti, mis silmnähtavalt seenhaigustest tabandunud. Näiteks tuleks viljapuude ja marjapõõsaste alt sealsed lehed kindlasti ära riisuda ja võimaluse korral põletada. Vastasel juhul säilivad seeneosed varises kevadeni ning asustavad siis uusi lehti seda ägedamalt. Maapinna katteks külma vastu sobivad aga näiteks kase-, lepa-, vahtra- jm metsapuude lehed. Tasub meeles pidada, et haigustekitajad levivad eelkõige sama taimeliigi lehtede abil.

* Jätka keldri külastamist

Kuigi kartulid ja köögiviljad pärast koristamist korralikult kuivatatud ning mädanike söödaks langenud juurikad aegsasti välja nopitud, tuleks neid taimseid toiduvarusid sel talvel veidi õhema kihina säilitada. Keldri külastust tuleks jätkata tavalisest sagedamini, saamaks ebameeldivatele üllatustele aegsasti jaole.

* Vaata lisaks foorumist...
Lisanõuannet aiatööde kohta võid leida ka Aiandus.ee foorumist: http://www.aiandus.ee/foorum.php.